Esileht Pereelu ja suhted Lapsendamisprotsess

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 47 )

Teema: Lapsendamisprotsess

Postitas:

Küsin kogemusi lapsendamise kohta olukorras, kus lapse isa on surnud ja on soov uus elukaaslane nö ametlikuks vanemaks vormistada. Kui keerukas ja aeganõudev see on? Hõlmab ilmselt lastekaitset, kohust… Kas midagi veel?

+4
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt 04.06 09:40; 04.06 13:25; 04.06 18:41; 04.06 19:08; 04.06 20:41; 04.06 21:43; 04.06 21:45; 05.06 08:06;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Milleks küll? Iga uut elukaaslast ei pea isaks vormistama. Soovid loobuda toitjakaotuspensioni saamisest? Vabandan ette küünilise vastuse eest, aga te pole isegi mitte abielus, milleks laduda mehele aastatepikkusi kohustusi, kui tema ei jaga sinuga oma elu ametlikult? Miks on seadusliku lapse staatus äkki olulisem seadusliku naise staatusest? Need elukaaslased tulevad ja lähevad. Alusta sellest, et las uus elukaaslane maksab kõigepealt kõik lapse igakuised kulud pooleks. Ütle, et loobud toitjakaotuspensionist ja las võtab kohe need kulud üle.

Üks nõuetest on muuseas:
“-lapsendada soovivate inimeste abielutõend/kooseluleping;”

Alusta ikka sellest, kas mees su naiseks üldse võtab.

+30
-8
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 04.06 10:50; 04.06 16:01;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Elukaaslase puhul see vist polegi eriti võimalik, kui, siis läbi suurte raskuste, kus last lapsendada sooviv inimene peab ise seda taotlema ja sellele eelneb mitmeaastane jälgimisperiood. Kui lapsel on üks ametlik vanem olemas, siis ei pruugita elukaaslase taotlust rahuldada.
Küll aga saab lapsendamist tavakorras taotleda lapse bioloogilise vanema ametlik abikaasa.

+9
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 04.06 11:04; 04.06 12:12; 04.06 17:28;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Te peaksite alustama siiski sellest, et tuleb selle elukaaslasega abielluda. Kui tal on nii suur soov last lapsendada, siis ei tohiks ju abiellumine talle vastumeelne olla? Ja kui ta abielu ei soovi, siis tekib küsimus, miks ta soovib last lapsendada? Kas te olete samasooline paar? Ka sellisel juhul tuleks alustada kooselu ametlikust registreerimisest.

+19
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

See on, muide, pöördumatu protsess. St hiljem, kui peaks lahku minema, ei saa lapsendamist kuidagi tagasi pöörata. Ongi too elukaaslane seotud lapsega ja laps selle uue vanemaga.

Sellele kommentaarile võib veel lisaks öelda, et kui teie suhted peaksid ei tea mis põhjusel kunagi nugade peale minema, on lapse lapsendanud vanemal õigus lapse hooldusõigust endale taotleda, kui ta peaks suutma tõestada, et sina pole piisavalt hea ema olnud.

+18
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 04.06 11:04; 04.06 12:12; 04.06 17:28;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Küsin kogemusi lapsendamise kohta olukorras, kus lapse isa on surnud ja on soov uus elukaaslane nö ametlikuks vanemaks vormistada. Kui keerukas ja aeganõudev see on? Hõlmab ilmselt lastekaitset, kohust… Kas midagi veel?

Mis põhjusel sa seda teha soovid? Mõte on iseenesest kena, kuid kui mõelda edaspidistele kohustustele, siis pigem ei. Elukaaslasel tekib kohustus last ülalpidada ja lapsel kohustused isa ees.
Ma olen kuulnud, et seda tehakse olukorras, kus mehel on veel lapsi, et muidu ei lähe ühises leibkonnas kasvav laps kohtule mitte kuidagi korda.

Kui mees on edukas ja omab kinnisvara, siis isegi kaaluksin lapsendamis varianti. Kui aga tegemist on kelgunööriga, keda peab järgi vedama, siis oleks selline isa küll lapsele tulevikus suureks riskiks.

+8
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 04.06 13:03; 04.06 17:16; 05.06 15:19;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Lisaks lapsele ju langeb oma vanemate ülevalpidamise kohutus ka. Et lapse käest peaks ju küsima, kas ta tahab selle inimese eest vanaduses hoolitseda?

+16
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Abielu registreerimine ei ole meie jaoks takistus. Ei, me ei ole samasooline paar.

Põhjuste osas kommenteerin vaid seda, et oleme mõlemad vastutustundlikud ja mõtlevad inimesed ning me ei tutvunud nö eile. Vabandust, aga ma ei leia, et peaksin siin avalikult meie otsust põhjendama. Seda enam, et nagunii juba eeldatakse, et lapsendav vanem on kelgunöör, lapse endaga pole asja arutatud või toitjakaotuspensionist loobumisele peaks kuidagimoodi eelnema kontroll, kas mu mees ikka soovib vähemalt samas summas panustada.

Muide, noorelt surnud isiku puhul on toitjakaotuspension praktiliselt olematu summa. Pole võimalik mahutada lühikesse ellu tohutut tööstaaži või alustada koheselt koolipingist ülikõrge palgasummaga.

Soovisin tõesti vaid kogemusi asjaajamise keerukuse ja etappide kohta nendelt, kes selle raja on läbi käinud.

+13
-10
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt 04.06 09:40; 04.06 13:25; 04.06 18:41; 04.06 19:08; 04.06 20:41; 04.06 21:43; 04.06 21:45; 05.06 08:06;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Miks te küsijat materdate? Kõige parem isa on surnud isa? Sest siis saab riigilt toitjakaotuspensionit ja lapsel pole isa ees kunagi kohustusi, sest see on surnud? Kui tema isa oli pere ainus laps ja rohkem järglasi tal pole, on lapsel vanaema-vanaisa ees ikkagi kunagi ülalpidamiskohustused (perekonnaseaduse järgi kaks põlvkonda üles- ja allapoole).
Minu arvates on lapsendamine väga mõistlik soov. Bioloogiline isa on surnud, kasvatab teda ema uus mees, kes lapse jaoks sisuliselt ju ongi isa.
Pöördu sotsiaalkindlustusametisse, nemad oskavad edasi aidata- https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-ja-pere/lapsendamine

+8
-10
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt 04.06 15:02; 04.06 17:20; 04.06 17:24; 04.06 19:22; 04.06 20:24; 05.06 10:26; 05.06 21:48; 06.06 11:19; 17.06 20:32;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Miks te küsijat materdate? Kõige parem isa on surnud isa? Sest siis saab riigilt toitjakaotuspensionit ja lapsel pole isa ees kunagi kohustusi, sest see on surnud? Kui tema isa oli pere ainus laps ja rohkem järglasi tal pole, on lapsel vanaema-vanaisa ees ikkagi kunagi ülalpidamiskohustused (perekonnaseaduse järgi kaks põlvkonda üles- ja allapoole).

Minu arvates on lapsendamine väga mõistlik soov. Bioloogiline isa on surnud, kasvatab teda ema uus mees, kes lapse jaoks sisuliselt ju ongi isa.

Pöördu sotsiaalkindlustusametisse, nemad oskavad edasi aidata- https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-ja-pere/lapsendamine

Iseenesest muidugi on lapsendamine mõistlik soov, aga tasub mõelda siiski ka ettepoole. Kahjuks elu on näidanud, et kärgperendus ei sobi alati kõigile. Eriti siis, kui saadakse ka päris oma lapsed. Toitjakaotuspension on ikka parem kopikas, kui lahkuläinud vihast vanemat mööda kohtuid elatise nõudega taga ajada. Kas lapsendaja vanemad on ka nõus sellega, et kunagi liigub pere vara lapsendaja uue naise lapsele?

Mina tean olukorda, kus lapsendaja vanemad ja täiskasvanud õde olid shokis, kui said aru, et lapsendaja surma järgselt liikus perekonna vanema põlvkonna vara sisuliselt võõrale lapsele. Kas ka uued vanavanemad suhtuvad asjasse samamoodi, armastuse ja avatud südamega?

+11
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 04.06 10:50; 04.06 16:01;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kui keerukas ja aeganõudev see on? Hõlmab ilmselt lastekaitset, kohust… Kas midagi veel?

Ega keegi sulle halba ei taha ju. Su enda esitatud küsimus tõstatas küsimuse ja hämmingu, kas te olete mehega teadlikud, mida üks lapsendamine endaga kaasa toob. Lapsendamine toob endaga kaasa lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse õigused ja kohustused.
See ei ole nii, et täna tahan, homme ei taha. Kui te julgete selle sammu astuda, et homme on sama ilus kui täna, siis palun.

Me ei oska lubada kui keerukas see protsess teie jaoks olla võib. Kui sa küsimuse peale, miks sa seda teha tahad närvi suudad minna, siis protsess võib pikk ja keeruline olla.

Kui google otsingusse kirjutada lapsendamine, siis esimene asjana tuleb sotsiaalkindlustusamet, kus punkt-punktilt kirjas, kuidas lapsendamine toimub.

+17
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 04.06 13:03; 04.06 17:16; 05.06 15:19;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Miks te küsijat materdate? Kõige parem isa on surnud isa? Sest siis saab riigilt toitjakaotuspensionit ja lapsel pole isa ees kunagi kohustusi, sest see on surnud? Kui tema isa oli pere ainus laps ja rohkem järglasi tal pole, on lapsel vanaema-vanaisa ees ikkagi kunagi ülalpidamiskohustused (perekonnaseaduse järgi kaks põlvkonda üles- ja allapoole).

Minu arvates on lapsendamine väga mõistlik soov. Bioloogiline isa on surnud, kasvatab teda ema uus mees, kes lapse jaoks sisuliselt ju ongi isa.

Pöördu sotsiaalkindlustusametisse, nemad oskavad edasi aidata- https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-ja-pere/lapsendamine

Iseenesest muidugi on lapsendamine mõistlik soov, aga tasub mõelda siiski ka ettepoole. Kahjuks elu on näidanud, et kärgperendus ei sobi alati kõigile. Eriti siis, kui saadakse ka päris oma lapsed. Toitjakaotuspension on ikka parem kopikas, kui lahkuläinud vihast vanemat mööda kohtuid elatise nõudega taga ajada. Kas lapsendaja vanemad on ka nõus sellega, et kunagi liigub pere vara lapsendaja uue naise lapsele?

Mina tean olukorda, kus lapsendaja vanemad ja täiskasvanud õde olid shokis, kui said aru, et lapsendaja surma järgselt liikus perekonna vanema põlvkonna vara sisuliselt võõrale lapsele. Kas ka uued vanavanemad suhtuvad asjasse samamoodi, armastuse ja avatud südamega?

Kui mees lapse lapsendab, ei ole enam mingit kärgperet. Kui ei lapsenda, aga saadakse ühine laps, siis on selle lapse enda emotsionaalne olukord küll nukker, kuigi ta ei ole võõras, siis juriidiliselt ta end nii tundma peab.
Osad vanavanemad on avatud südamega, osad ei ole. Kui nemad ei suuda last omaks võtta ja on soov välistada teda enda pärijate ringist, saab testamendid teha.
See ei ole ju olukord, kus lapse isa lapse vastu huvi ei tunne ja ema uus mees soovib lapsendada. Isa on ju surnud. Laps saaks omale isa, ainult tervitatav olukord. Siin on olnud teemasid, kus vaieldakse, et mis mõtet lapsendamisel on, et isa jääb isaks nagunii jne. Ju jääb. Aga teadmine, et mul ON isa, on lapsele endale ka oluline. Praegu ta teab, et ta isa on surnud.
Milleks kade olla kui kellelgi hästi läheb? Sellel perel näiteks. Mees soovib last igal moel omaks võtta, au ja kiitus talle.

+11
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt 04.06 15:02; 04.06 17:20; 04.06 17:24; 04.06 19:22; 04.06 20:24; 05.06 10:26; 05.06 21:48; 06.06 11:19; 17.06 20:32;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Aga jah, selles peab küll olema kindel, kas see soov on LÕPLIK. Kui abielu saab lihtsasti liita ja lahutada, siis lapsendamisprotsessi enam tagasi ei pööra.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt 04.06 15:02; 04.06 17:20; 04.06 17:24; 04.06 19:22; 04.06 20:24; 05.06 10:26; 05.06 21:48; 06.06 11:19; 17.06 20:32;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Miks te küsijat materdate? Kõige parem isa on surnud isa? Sest siis saab riigilt toitjakaotuspensionit ja lapsel pole isa ees kunagi kohustusi, sest see on surnud? Kui tema isa oli pere ainus laps ja rohkem järglasi tal pole, on lapsel vanaema-vanaisa ees ikkagi kunagi ülalpidamiskohustused (perekonnaseaduse järgi kaks põlvkonda üles- ja allapoole).

Minu arvates on lapsendamine väga mõistlik soov. Bioloogiline isa on surnud, kasvatab teda ema uus mees, kes lapse jaoks sisuliselt ju ongi isa.

Pöördu sotsiaalkindlustusametisse, nemad oskavad edasi aidata- https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-ja-pere/lapsendamine

Iseenesest muidugi on lapsendamine mõistlik soov, aga tasub mõelda siiski ka ettepoole. Kahjuks elu on näidanud, et kärgperendus ei sobi alati kõigile. Eriti siis, kui saadakse ka päris oma lapsed. Toitjakaotuspension on ikka parem kopikas, kui lahkuläinud vihast vanemat mööda kohtuid elatise nõudega taga ajada. Kas lapsendaja vanemad on ka nõus sellega, et kunagi liigub pere vara lapsendaja uue naise lapsele?

Mina tean olukorda, kus lapsendaja vanemad ja täiskasvanud õde olid shokis, kui said aru, et lapsendaja surma järgselt liikus perekonna vanema põlvkonna vara sisuliselt võõrale lapsele. Kas ka uued vanavanemad suhtuvad asjasse samamoodi, armastuse ja avatud südamega?

Kui mees lapse lapsendab, ei ole enam mingit kärgperet. Kui ei lapsenda, aga saadakse ühine laps, siis on selle lapse enda emotsionaalne olukord küll nukker, kuigi ta ei ole võõras, siis juriidiliselt ta end nii tundma peab.

Osad vanavanemad on avatud südamega, osad ei ole. Kui nemad ei suuda last omaks võtta ja on soov välistada teda enda pärijate ringist, saab testamendid teha.

See ei ole ju olukord, kus lapse isa lapse vastu huvi ei tunne ja ema uus mees soovib lapsendada. Isa on ju surnud. Laps saaks omale isa, ainult tervitatav olukord. Siin on olnud teemasid, kus vaieldakse, et mis mõtet lapsendamisel on, et isa jääb isaks nagunii jne. Ju jääb. Aga teadmine, et mul ON isa, on lapsele endale ka oluline. Praegu ta teab, et ta isa on surnud.

Milleks kade olla kui kellelgi hästi läheb? Sellel perel näiteks. Mees soovib last igal moel omaks võtta, au ja kiitus talle.

Seda sa praeguse info põhjal küll öelda ei saa, kas kärgpere on või ei ole. Mehel võivad ju samuti eelmisest elust ka bioloogilised lapsed olla.

+6
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 04.06 11:04; 04.06 12:12; 04.06 17:28;
To report this post you need to login first.
Postitas:

See on, muide, pöördumatu protsess. St hiljem, kui peaks lahku minema, ei saa lapsendamist kuidagi tagasi pöörata. Ongi too elukaaslane seotud lapsega ja laps selle uue vanemaga.

No aga siis lapsendab järgmine elukaaslane omakorda seekordse käest loa saades.

+5
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Endiselt, kommenteerides vaid asjaajamisega seotud küsimusi, siis mind huvitas, kas seal on mingid menetlustähtajad, mis võivad võtta ka aastaid vms.

Pöördun ametnike poole ja arvestan siis maksimumtähtaegadega.

Lapsendamine ei ole tagasipööratav, seda tean. Inimese surm ka ei ole. Tean ka õigustest ja kohustustest. Raha ei ole peamine argument.

Närvi ma sellise asja peale ei läinud, imestama pani. Kui ma oleksin küsinud näiteks selle kohta, et kui kaua võivad aega võtta kinnisvara ostuga seotud kõikvõimaliku asjaajamised (lihtsalt näide!), kas siis oleksite küsinud
-kas su mees üldse tahab selles korteris elada?
-lapse käest on küsitud?
-sellele oled mõelnud, et kui homme tööta jääd, siis sul on raskuseid laenu tasumisega?
-oled ikka kindel, et kui on korter vaja maha müüa, siis sellesse piirkonda üldse keegi teine osta tahab?
-arvestama pead ka sellega, et n aasta pärast on vaja korteris remonti teha!
-äkki lähete mehega tülli, mis siis saab?

+15
-11
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt 04.06 09:40; 04.06 13:25; 04.06 18:41; 04.06 19:08; 04.06 20:41; 04.06 21:43; 04.06 21:45; 05.06 08:06;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Küsin kogemusi lapsendamise kohta olukorras, kus lapse isa on surnud ja on soov uus elukaaslane nö ametlikuks vanemaks vormistada. Kui keerukas ja aeganõudev see on? Hõlmab ilmselt lastekaitset, kohust… Kas midagi veel?

Lisan siis ise siia juhuks, kui kunagi keegi otsinguga siia lehele jõuab, nii palju, kui hetkeks tean (kõigi nende asjade kordaajamiseks kuluvast ajast hetkel veel mitte ja see oli ka põhjus, miks üldse teema algatasin).

Lisaks lastekaitsele on vajalik pöörduda ka terviseseisundi tõendite saamiseks perearstile, see läheb kiirelt. Lapsendaja kohta on lisaks vajalik karistusregistri väljavõte, ülevaade varalisest seisust – see ilmselt eeldab pangaväljavõtteid, kinnistusraamatu väljavõtet jms. Kas need on vaja ka notariaalselt kinnitada, ma ei tea. Ehk mitte.

Tehakse ka pereuuring. Kui kaua selle ootamine või selle kokkuvõtte ootamine aega võtab, ma samuti ei tea.

Kui kõik dokumendid koos, siis võib loota, et kohtuistung toimub umbes kuu aja jooksul.

Aastaga peaks vast korda saama.

Siin kirjutati mulle, et elu on näidanud, et kärgperendus ei sobi kõigile. Nõus. Elu on näidanud ka seda, et mõnele ei sobi abielu, mõnele laste saamine, mõnele kaine püsimine, mõnele monogaam olemine, mõnele õnnetu olemine…

Minule on elu näidanud seda, et ka luuavarrest võib pauk tulla ja kui ma selle baasilt kõike võimalikku kardaksin, mis juhtuda võib, siis oleksin ma hall vari, mitte ei elaks. Tänan muretsemast, aga meiega on kõik hästi. Kõigest hoolimata on meie pere otsustanud edasi elada.

+10
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt 04.06 09:40; 04.06 13:25; 04.06 18:41; 04.06 19:08; 04.06 20:41; 04.06 21:43; 04.06 21:45; 05.06 08:06;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Endiselt, kommenteerides vaid asjaajamisega seotud küsimusi, siis mind huvitas, kas seal on mingid menetlustähtajad, mis võivad võtta ka aastaid vms.

Pöördun ametnike poole ja arvestan siis maksimumtähtaegadega.

Lapsendamine ei ole tagasipööratav, seda tean. Inimese surm ka ei ole. Tean ka õigustest ja kohustustest. Raha ei ole peamine argument.

Närvi ma sellise asja peale ei läinud, imestama pani. Kui ma oleksin küsinud näiteks selle kohta, et kui kaua võivad aega võtta kinnisvara ostuga seotud kõikvõimaliku asjaajamised (lihtsalt näide!), kas siis oleksite küsinud

-kas su mees üldse tahab selles korteris elada?

-lapse käest on küsitud?

-sellele oled mõelnud, et kui homme tööta jääd, siis sul on raskuseid laenu tasumisega?

-oled ikka kindel, et kui on korter vaja maha müüa, siis sellesse piirkonda üldse keegi teine osta tahab?

-arvestama pead ka sellega, et n aasta pärast on vaja korteris remonti teha!

-äkki lähete mehega tülli, mis siis saab?

Imestasin ka. Nõu asemel pigem mahategemine.
Aga. Alustage Sotsiaalkindlustusametist. Nemad nõustavad, selgitavad teile õigusi ja kohustusi. Terve pakk dokumente neile vaja esitada- avaldus lapsendamiseks, lapse sünnitunnistuse ärakiri, vanema surmatõend, lapse nõusolek lapsendamiseks (kui ta on üle 10 aasta vana), karistusregistri väljavõte lapsendaja kohta jpm. Tehakse kodukülastused ja pereuuring, hinnatakse lapsendaja sobivust, lapse ja lapsendaja omavahelist kontakti jms. Tuttavalt advokaadilt küsisin- kui SKA on oma toimingud ära teinud ja esitab dokumendid kohtusse, siis sealt edasi hiljemalt kuu aja jooksul toimub ka kohtuistung.

+4
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt 04.06 15:02; 04.06 17:20; 04.06 17:24; 04.06 19:22; 04.06 20:24; 05.06 10:26; 05.06 21:48; 06.06 11:19; 17.06 20:32;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Milleks küll? Iga uut elukaaslast ei pea isaks vormistama. Soovid loobuda toitjakaotuspensioni saamisest? Vabandan ette küünilise vastuse eest, aga te pole isegi mitte abielus, milleks laduda mehele aastatepikkusi kohustusi, kui tema ei jaga sinuga oma elu ametlikult? Miks on seadusliku lapse staatus äkki olulisem seadusliku naise staatusest? Need elukaaslased tulevad ja lähevad. Alusta sellest, et las uus elukaaslane maksab kõigepealt kõik lapse igakuised kulud pooleks. Ütle, et loobud toitjakaotuspensionist ja las võtab kohe need kulud üle.

Üks nõuetest on muuseas:

“-lapsendada soovivate inimeste abielutõend/kooseluleping;”

Alusta ikka sellest, kas mees su naiseks üldse võtab.

ma panin sulle kogemata plussi, sest algus oli ilus, aga kui jõudsin lugemusega sinna maale kus soovitad mehele panna lapsekulud ametlikult selga nagu elatise, siis tahaks sulle panna miinuse. ma saan naise soovist aru anda lapsele ikkagi isa kogemus, aga sina näed uues mehes ainult rahakotti kelle ülesanne on laps kinni maksta.

noh jah, sõnatuks võtavad sellised naisterahvad
iseenesest ju kõik suhte alguses soovivad teisele kõige paremad olla, teise lapsed endale kohe kasvatada võtta nagu need oleks enda lapsed. eks need suhted tulevad ja lähevad ka.

mina soovitaks meestel hoiduda lastega naiste eest, just see sama “maksa kõik kinni”, siis suhe ei õnnestu ja mehel pole ka nagu last. ta on võõras või siis issi number 3 järjekorras issid numbriga kuni 6.

+5
-8
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Muide, noorelt surnud isiku puhul on toitjakaotuspension praktiliselt olematu summa. Pole võimalik mahutada lühikesse ellu tohutut tööstaaži või alustada koheselt koolipingist ülikõrge palgasummaga.

Tahes tahtmata kerkib küsimus, et kas ajadki seda protsessi selleks, et mehest lahkumineku korral oleks lapsel õigus elatisele, mis praegust toitjakaotuspensionit ületaks või et mehe surma puhul oleks lapsel temast seaduslikult midagi pärida?

Sest koos elada ja lapsi kasvatada saab ka ilma lapsendamata. Abiellumine on kümneid kordi lihtsam protsess ja selleni te ise jõudnud ei ole, kuigi väidad, et “see poleks probleem”.

+11
-10
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 04.06 19:43; 05.06 01:00;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Muide, noorelt surnud isiku puhul on toitjakaotuspension praktiliselt olematu summa. Pole võimalik mahutada lühikesse ellu tohutut tööstaaži või alustada koheselt koolipingist ülikõrge palgasummaga.

Tahes tahtmata kerkib küsimus, et kas ajadki seda protsessi selleks, et mehest lahkumineku korral oleks lapsel õigus elatisele, mis praegust toitjakaotuspensionit ületaks või et mehe surma puhul oleks lapsel temast seaduslikult midagi pärida?

Sest koos elada ja lapsi kasvatada saab ka ilma lapsendamata. Abiellumine on kümneid kordi lihtsam protsess ja selleni te ise jõudnud ei ole, kuigi väidad, et “see poleks probleem”.

Mäh? Seda sa ei taha pakkuda, et äkki ta sai lapse teadlikult mehega, kes noorelt sureb, siis on vähemalt toitjakaotuspension riigi poolt kindlustatud? Oleks mehest lahku läinud, poleks see võib-olla elatist maksta tahtnud.
Uue elatiseuuringu kohaselt saaks keskmine elatis lapsele olema umbes 150 eurot, nii et mis trikitamises sa teda kahtlustad?

+2
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt 04.06 15:02; 04.06 17:20; 04.06 17:24; 04.06 19:22; 04.06 20:24; 05.06 10:26; 05.06 21:48; 06.06 11:19; 17.06 20:32;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Muide, noorelt surnud isiku puhul on toitjakaotuspension praktiliselt olematu summa. Pole võimalik mahutada lühikesse ellu tohutut tööstaaži või alustada koheselt koolipingist ülikõrge palgasummaga.

Tahes tahtmata kerkib küsimus, et kas ajadki seda protsessi selleks, et mehest lahkumineku korral oleks lapsel õigus elatisele, mis praegust toitjakaotuspensionit ületaks või et mehe surma puhul oleks lapsel temast seaduslikult midagi pärida?

Sest koos elada ja lapsi kasvatada saab ka ilma lapsendamata. Abiellumine on kümneid kordi lihtsam protsess ja selleni te ise jõudnud ei ole, kuigi väidad, et “see poleks probleem”.

😀 Sellise kahtlustuse peale ma poleks ise ilmaski jõudnud. Aga miks sellega piirduda? Tegelikult on nii äkki, et mees käib lapsendamissooviga kelgunööriks olemise vahepeal peale, et hoopis minu käest hiljem elatist nõuda? Või ei, lavastab mu enesetapu, sest siis saaks mu laps suuremat toitjakaotuspensioni kui praegu ja tema sellele käpad taha.

Tõesti, inimesed, milleks?

+7
-9
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt 04.06 09:40; 04.06 13:25; 04.06 18:41; 04.06 19:08; 04.06 20:41; 04.06 21:43; 04.06 21:45; 05.06 08:06;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Endiselt, kommenteerides vaid asjaajamisega seotud küsimusi, siis mind huvitas, kas seal on mingid menetlustähtajad, mis võivad võtta ka aastaid vms.

Pöördun ametnike poole ja arvestan siis maksimumtähtaegadega.

Lapsendamine ei ole tagasipööratav, seda tean. Inimese surm ka ei ole. Tean ka õigustest ja kohustustest. Raha ei ole peamine argument.

Närvi ma sellise asja peale ei läinud, imestama pani. Kui ma oleksin küsinud näiteks selle kohta, et kui kaua võivad aega võtta kinnisvara ostuga seotud kõikvõimaliku asjaajamised (lihtsalt näide!), kas siis oleksite küsinud

-kas su mees üldse tahab selles korteris elada?

-lapse käest on küsitud?

-sellele oled mõelnud, et kui homme tööta jääd, siis sul on raskuseid laenu tasumisega?

-oled ikka kindel, et kui on korter vaja maha müüa, siis sellesse piirkonda üldse keegi teine osta tahab?

-arvestama pead ka sellega, et n aasta pärast on vaja korteris remonti teha!

-äkki lähete mehega tülli, mis siis saab?

Siin üks kägu tõi mängu tulevased vanavanemad, kes äkki oma vara võõrale lapsele jätta ei taha. Minu arvates on see suht naeruväärne ja oluline on ikka mehe enda soov.
Küll aga on mul ka küsimus. Kas lapsel isapoolsete sugulastega on suhteid ja kuidas nemad suhtuvad?

+10
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

On siia ikka huvitav punt kiunujaid kokku sattunud. Meie käisime ka mitu mitu aastat tagasi lapsendamise tee läbi. Ma kohtusin oma mehega, kui mu laps oli 6kuune. Veidi hiljem tahtis mees mu lapse lapsendada, sest plaanisime veel lapsi saada. Meile tehti kohe selgeks, et ilma abiellumata ja vähemalt 2 aastat koos olemata ollakse selliste asjadega väga ettevaatlikud. Peale abiellumist (olime selleks ajaks ainult aasta koos olnud ja laps oli 1.5aastane, kuid ma ootasin järgmist) hakkasime uuesti asju ajama. Päris palju pabereid oli tõesti. Kokku läks nende ajamisega ca pool aastat ja kui laps oli 2aastane, käisime lõpuks kohtus ja otsustati, et laps on tõesti tema laps.

Tema vanemad pidasid seda samuti ainuõigeks otsuseks, kuigi ma alguses neile üldse ei meeldinud ja nad arvasid, et ma kohe minema putkan. Nüüdseks oleme koos olnud 7 aastat ja meil on ka kolmas laps. Kõiki koheldakse võrdselt ja ka vanavanemad ei tee lastelastel mitte mingit vahet. Nende jaoks on kõik kolm nende lapselapsed.

+10
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Siin üks kägu tõi mängu tulevased vanavanemad, kes äkki oma vara võõrale lapsele jätta ei taha. Minu arvates on see suht naeruväärne ja oluline on ikka mehe enda soov.
Küll aga on mul ka küsimus. Kas lapsel isapoolsete sugulastega on suhteid ja kuidas nemad suhtuvad?

Aga kuidas sa ise suhtuksud, kui ühel päeval sinu poja laps ei olegi enam su lapselaps? Poeg surnud ja lapselaps ka uue isa ja uute vanavanematega. Palju õnne tõesti!

+14.5
-5.5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ei ole siin midagi, teemaalgataja, kõigepealt lao kogu info letti ja alles siis vaatame, kas vastame su küsimustele või mitte.
Iroonia.

+1
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kas siis teie meelest peaks suhted kõigi bioloogiliste sugulastega pärast lapsendamist katkestama? Et kui seaduse silmis on teine vanem, siis kaob eelmiste sugulaste side ja hool ja armastus?

Endiselt, meil on hästi. Ma saan küsimustest aru, et seda on miskipärast väga raske uskuda. Ikka loodetakse mingit draamat, ohtu, rumalust vms.

Lapsendamise mõte ei tekkinud minut enne siia teema tegemist. Otse loomulikult on seda lähedaste ringis arutatud.

+5
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt 04.06 09:40; 04.06 13:25; 04.06 18:41; 04.06 19:08; 04.06 20:41; 04.06 21:43; 04.06 21:45; 05.06 08:06;
To report this post you need to login first.
Postitas:

On siia ikka huvitav punt kiunujaid kokku sattunud. Meie käisime ka mitu mitu aastat tagasi lapsendamise tee läbi. Ma kohtusin oma mehega, kui mu laps oli 6kuune. Veidi hiljem tahtis mees mu lapse lapsendada, sest plaanisime veel lapsi saada. Meile tehti kohe selgeks, et ilma abiellumata ja vähemalt 2 aastat koos olemata ollakse selliste asjadega väga ettevaatlikud. Peale abiellumist (olime selleks ajaks ainult aasta koos olnud ja laps oli 1.5aastane, kuid ma ootasin järgmist) hakkasime uuesti asju ajama. Päris palju pabereid oli tõesti. Kokku läks nende ajamisega ca pool aastat ja kui laps oli 2aastane, käisime lõpuks kohtus ja otsustati, et laps on tõesti tema laps.

Tema vanemad pidasid seda samuti ainuõigeks otsuseks, kuigi ma alguses neile üldse ei meeldinud ja nad arvasid, et ma kohe minema putkan. Nüüdseks oleme koos olnud 7 aastat ja meil on ka kolmas laps. Kõiki koheldakse võrdselt ja ka vanavanemad ei tee lastelastel mitte mingit vahet. Nende jaoks on kõik kolm nende lapselapsed.

Aitäh kogemuse jagamise eest! Ma ei saa küll aru, miks keegi seda miinustama pidi.

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt 04.06 09:40; 04.06 13:25; 04.06 18:41; 04.06 19:08; 04.06 20:41; 04.06 21:43; 04.06 21:45; 05.06 08:06;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kas siis teie meelest peaks suhted kõigi bioloogiliste sugulastega pärast lapsendamist katkestama? Et kui seaduse silmis on teine vanem, siis kaob eelmiste sugulaste side ja hool ja armastus?

No kellele ikka meeldib eelmine olla.
Aga kui lapsendada ei saaks, siis elukaaslase hool ja armastus lapse vastu kaoks?

+11
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 04.06 23:09; 05.06 09:56;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina olen selles mõttes ikkagi veidi vanamoeline, et kui suhtes nii kindlad ollakse, et lapsendamisprotsessi alustatakse, oleks loogilisem selleks ajaks ka omavahel abielus olla.

See laps kasvab ju teie ühises peres nii või teisiti, uus isa ei oleks talle kuidagi vähem isa ilma seda paberil vormistamata. Vormistades aga tekib see probleem, et lahkumineku korral on mehel õigus lapsega toimuva üle otsustada ja teda enda juurde elama nõuda, täiskasvanuna on lapsel isa ees ülalpidamiskohustus kui seda peaks vaja minema. Ma ei näe, mida lapsendamisega võita on? Et lapsel oleks mehega sama perekonnanimi? Aga emal ju ei ole! Ja oma varad võib mees testamendiga lapsele jätta, ka selleks ei pea tema ametlik isa olema.

+14
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 04.06 19:43; 05.06 01:00;
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 47 )


Esileht Pereelu ja suhted Lapsendamisprotsess