Esileht Pereelu ja suhted lapsendatud olemisest

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 168 )

Teema: lapsendatud olemisest

Postitas:
Kägu

Olin 18, kui teada sain. “Lahke” sugulane vihjas. Kuna olin lapsendatud juba 3-päevasena  ja olin väga ühe vanema nägu, siis enamik ei teadnudki sellest. Emaga vestlesime ja ta ütles, et algul plaanis rääkida, aga siis ei tekkinud hetke, millal peaks seda tegema. Ei ole vanemaid kunagi süüdistanud, et nad ei rääkinud. Bioloogilistest vanematest on täiesti ükskõik ega plaani neid kunagi otsida, lihtsalt ei huvita. Kuna mu lapsepõlv ja kogu elu on olnud suur õnn ja vedamine, ilmselt sellepärast. Usun, et kui ema mu ära andis, ju siis oli nii kõige õigem. Loodetavasti elab ta kuskil paremat elu kui talle tol hetkel tundus.

 

+14
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Oh jumal küll, osas teemadest võiksid küll sõna võtta need, kel teemaga isiklik kokkupuude.
Jube lihtne on öelda, et ära uuri, mis see teadmine annab, ela ilusas muinasjutus. Soov mõista oma juuri, geneetilist pärandit ja, jah, ka põhjuseid, miks sünnivanem(ad) beebi hülgasid, on ometi absoluutselt inimlik.

Fakt, et ollakse hüljatud, mõjutab lapsendatut ka siis, kui tema pärispere (see, kes teda kasvatas ja armastas) on suurepärane, hooliv ja turvaline. Minu üliarmastatud väike (adopteeritud) poeg küsis minult kunagi ammu 3-4-aastaselt, kas ta oli väga kole beebi. Kui vastasin, et LOOMULIKULT mitte, misasja, ta oli maailma armsaim beebi, siis ütles ta hingekriipiva kurbuse ja nõutusega, et sellisel juhul ta küll aru ei saa, miks see tädi (= sünniema) teda ei tahtnud… Ehk ükskõik kui palju armastust ja hoolt kasvatavad vanemad lapsele annavad, ei saa see tühimik lapse hinges minu meelest mitte kunagi päris täis. Kõik muu võib hästi olla, aga see esmane hülgamiskogemus lihtsalt käib lapsega kaasas ja ma arvan, et katse uurida, mis põhjusel laps hüljati, kes on tema sünnisuguvõsa jne, on ühtlasi katse sellele haavale mingigi plaaster peale panna, igikestev kripeldus mingil määral maha rahustada. Mis ei tähenda, nagu oleksid lapsendatud lapsed tingimata õnnetud või ohvrid või käsitletavad ühtse massina, kes kõik igatseksid päevast-päeva oma sünnipere käte vahele joosta. Aga uudishimu ja selguse saamise soov on küll vist üleüldine ja kui see ka mingitel eluetappidel on tagaplaanil, siis mingid sündmused jälle (nt ise pere loomine vms) võib need tungid aktiveerida.

TA-le aga… ma ei tea, kuidas sa suhtud sellesse, mida su pere sulle rääkinud või rääkimata jätnud on, aga kui nad olid hoolivad ja armastavad, siis loodan, et suudad neile vaikimise andestada. Olen kindel, et nad tegid seda, mida omal ajal õigeks peeti ja mida nad uskusid sulle vähim valu tegevat. Samas ma ise ei kujuta ette, et oleksin saanud oma lapsele nii olemuslikus küsimuses valetada või valelikult vaikida, kui ta mult küsis, kas ta sündis minu kõhust vms küsimusi. Samas ma tõesti arvan, et ta oleks lapsena olnud õnnelikum ja muretum, kui ta seda asjaolu, et on lapsendatud, teadnud poleks. Ma nägin, et see teadmine ikkagi muutis teda ebakindlamaks, võttis ta enesehinnangu allapoole, kui see muidu oleks olla võinud. See jäi sinul kõige tundlikumas vanuses (ehk lapsena) jälle olemata. Võib-olla said sellele tänu kujuneda tegelikult tugevamaks ja tervemaks?

Ühesõnaga nii keeruline teema. Kõike head sulle! Loodan, et saad siiski südamerahu selle teemaga seoses, isegi kui info, mille leiad, ei ole meeldiv ja kerge.

+18
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minul on vägagi isiklik teema sellega. Minust loobuti.

Lapsepõlves vanemad rääkisid kenasti, et lapsed sünnivad ka südames jms. Teismelisena ma ei tahtnud neid jutte ja teadmist enam kuulda. Teadsin, aga ignoreerisin. Oli meilgi kodukülas häid naabreid”, kes ikka vahel vihjasid, et käopoeg oled.

Mingil hetkel hakkasid bioloogilised vanemad ise mind otsima- ma polnud nõus kohtuma. See kordus iga mõne aasta tagant, lisaks liitusid ka teised pereliikmed aga endiselt ei ole ma soovinud kohtuda. Olen mõelnud nii ja teistpidi ja kuna minus puudub vähimgi uudishimu või vajadus, siis ma ei näe mingit põhjust ka kohtuda. Küll aga on nemad loopinud loosungeid verest ja veest, olnud viisakad, nõudlikud ja ka pahased minu soovimatuse osas.

Elasin 10+a välismaal ja see tagas mulle minu privaatsuse ja kättesaamatuse. Minu mõtted ei rända neile va juhtudel, kui nad ise ennast sotsmeedias või kirjakastis ilmutavad. Nüüd on viimased aastad vaikus olnud.

Vanus minul 52

+19
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mingil hetkel hakkasid bioloogilised vanemad ise mind otsima- ma polnud nõus kohtuma.

Kuidas see sai toimuda. Lapsendatud lapse kohta ei anta vanematele andmeid, ainult laps saab ise vanemaid otsida, kui ta soovib.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mingil hetkel hakkasid bioloogilised vanemad ise mind otsima- ma polnud nõus kohtuma.

Kuidas see sai toimuda. Lapsendatud lapse kohta ei anta vanematele andmeid, ainult laps saab ise vanemaid otsida, kui ta soovib.

Nõukaajal oli kõik võimalik, polnud tänapäeva elu. Keegi maksis kellelegi, oli see lapsevanem ise mõnel juhtival ametipostil või tema hea sõber mõne teene võlgu ja sai paljutki välja uurida.

+13
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nõukaajal oli kõik võimalik, polnud tänapäeva elu. Keegi maksis kellelegi, oli see lapsevanem ise mõnel juhtival ametipostil või tema hea sõber mõne teene võlgu ja sai paljutki välja uurida.

Kas tõesti vanad vanemad hakkavad oma lapsi otsima kusagilt sotsmeediast? Pigem on poetagused ja ei otsi midagi.

0
-14
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nõukaajal oli kõik võimalik, polnud tänapäeva elu. Keegi maksis kellelegi, oli see lapsevanem ise mõnel juhtival ametipostil või tema hea sõber mõne teene võlgu ja sai paljutki välja uurida.

Kas tõesti vanad vanemad hakkavad oma lapsi otsima kusagilt sotsmeediast? Pigem on poetagused ja ei otsi midagi.

Täna on sotsmeedia, tol ajal, kui otsima hakkasid ei olnud seda. Olid muud “kanalid”.  Õed-vennad ja muud lehmalellepojad teavad täna su nime, siis pole otsimine mingi kunst, kui sa just erak metsaonnis pole.

+7
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nõukaajal oli kõik võimalik, polnud tänapäeva elu. Keegi maksis kellelegi, oli see lapsevanem ise mõnel juhtival ametipostil või tema hea sõber mõne teene võlgu ja sai paljutki välja uurida.

Kas tõesti vanad vanemad hakkavad oma lapsi otsima kusagilt sotsmeediast? Pigem on poetagused ja ei otsi midagi.

Täna on sotsmeedia, tol ajal, kui otsima hakkasid ei olnud seda. Olid muud “kanalid”. Õed-vennad ja muud lehmalellepojad teavad täna su nime, siis pole otsimine mingi kunst, kui sa just erak metsaonnis pole.

Ju pole abielus. Tean inimesi, kes läinud välismaale ammu juba ja abiellunud, nüüd ei leia nende kohta midagi. Laste äraandjad enamasti raske elusaatusega inimesed. Need küll kedagi otsida ei viitsi, nii et suht hämmastav ja kahetsusväärne muidugi.

0
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

Täna on sotsmeedia, tol ajal, kui otsima hakkasid ei olnud seda. Olid muud “kanalid”. Õed-vennad ja muud lehmalellepojad teavad täna su nime, siis pole otsimine mingi kunst, kui sa just erak metsaonnis pole.

Ma ei tea, kuidas nüüd, aga nõukaajal pandi lapsendatud lapsele teine nimi ja muudeti sünnikuupäeva, et vanemad ei leiaks üles. Tean, sest üks sugulane lapsendas lapse sel ajal ja rääkis mulle, et tegelikult oli laps vene perekonnast, aga pandi sugulase perekonnanimi ja tema valitud eesnimi, pluss pandi teine sünnikuupäev.

+10
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nõukaajal võeti seda varjamist ikka veel kordi tõsisemalt kui praegu, paljud vanemad üldse ei rääkinud lastele, et nad on lapsendatud, sest nii peeti sel ajal õigeks.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu lugu on natuke teistsuguse. Mu ema suri kui olin 6 aastane. Isa abiellus mõne aja pärast uuesti. Neil sündis laps. Kui see laps oli umbes 4 aastane läksid nad lahku. Meil puudus nendega igasugune kontakt ja oma poolvenda nägin alles isa matustel 40 aastat hiljem.

Nüüd paar aastat tagasi saime vanema vennaga notarilt teate, et oleme pärijad. Üllatus oli suur, sest meie suguvõsast polnud keegi surnud. Läksime siis ilusasti notari juurde ja seal selgus, et isa naine oli surnud testamenti tegemata. Seda enam oli asi arusaamatu kuidas saime me pärijate hulka kuuluda. Poolvend läks asjaga kohtusse. Seal selgus, et isa naine oli mind ja venda lapsendanud mõned kuud pärast abiellumist. See oli paras šokk meile kõigile.

 

+9
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui inglise keelt oskad, siis youtubist leiad tegelikult palju lapsendatute lugusid. Ameerikas on geenitestid popid ja läbi nende leitakse ka bioloogilisi sugulasi ja vallaslapsed leiavad papasid.

Keda ma olen jälginud näiteks üks Uus-Meremaale lapsendatud noormees otsustas oma bioloogilised vanemad Venemaalt üles otsida ja see tal ka õnnestus. Isa ei teadnud tema olemasolust midagi ja võeti isa perre väga hästi vastu. Ema aga on elumurede tõttu veidi probleemsem ja noormees vaeseke nüüd stressis, sest ta ju tahab aidata. Ühtlasi aitab ja juhendab ta teisi lapsendatuid Uus-Meremaal, kuidas vanemaid leida.

Üks noor pere USA-s, kes lapsendas mustanahalise beebitüdruku. Nad on algusest peale avatud olnud ja lapsele asja selgitanud. Noh siin ei saa välise erinevuse tõttu nagunii midagi pikalt varjata. Nad otsustasid ka bioloogilise emaga kontakti võtta, et laps temaga regulaarselt kohtuks. https://www.youtube.com/c/TheSchoellerFamily

 

0
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Siin Uus-Meremaa noormehe juurte otsimise saaga https://www.youtube.com/c/alexgilbert

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuidas see siis välja nägi. Ema kadus ligi üheksaks kuuks oma pere juurest nii, et kordagi ei kohtunud nendega? Ei tundu eriti loogiline, kui seal peres oli ka eelnevalt lapsi. P S Korralikud vanemad ei käi oma kaasa kõrvalt teistega ringi hooramas ega saa selle tagajärjel teistega lapsi.

Mida ma sulle veel selgitama peaksin? Juhtus nii, no siis juhtus. Ka see on päriselu. Pole minu asi siin teiste üle kohtumõistjaks olla 🙂

Ma olen üks teine kägu, mitte see, kes esialgu su juttu muinasjutuks nimetas.

Mina ei arva, et su jutt on väljamõeldis. Pigem jäin mõtlema, et kuidas selline asi küll reaalselt võiks välja näha. Ka juhul, kui kõht kuni viienda kuuni välja ei paista, siis neli kuud oma mehest ja perest täielikult eemal olla… No ei ole küll võimatu, aga tundub siiski kuidagi liiga uskumatu.

Ja oma selle lause juurde jään ka, et korralik inimene siiski ei käi oma pere kõrvalt teistega seksimas. Ja lausa nii, et “oskab” sellest rasedaks jääda. Korralik naine tunneb keha anatoomiat nii palju, et saab aru, kui on rasedaks jäänud. Ja, kui see laps oli tõesti täiesti soovitamatu, siis aborti on saanud Eestis viimased 60 aastat kindlasti täiesti probleemideta teha.

+6
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mis ma veel tahtsin öelda, et see Uus-Meremaa noormees on näide sellest, et me oleme nende vanemate moodi kes meid kasvatavad. Verelt võib ta olla venelane ja füüsiliselt bioloogiliste vanemate nägu, aga muus osas ainult ja ainult oma adoptiivvanemate moodi.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mingil hetkel hakkasid bioloogilised vanemad ise mind otsima- ma polnud nõus kohtuma.

Kuidas see sai toimuda. Lapsendatud lapse kohta ei anta vanematele andmeid, ainult laps saab ise vanemaid otsida, kui ta soovib.

Vaata vanust

0
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Hehh No lõpetage ära, kes kasutab tänapäeval sellist sõna nagu “korralik naine”? Silme ette tuleb midagi kohutavalt igavat. Kuna ta on nii korralik, siis ta ei kurameerigi kunagi mitte ühegi mehega ja jääb igavesti neitsiks. Sellist korrapidajat ei tahagi keegi.

No ja vahel võib hoopis äärmuslik korralikkus muutuda nagu pigem perversseks. A la sektid, kus ühel mehel on 20 naist, kes kõik kannavad korralikku krunnsoengut ja korralikku maani kleiti. Mitte korralikule naisele tundub täielik ulme, et ta suudaks oma meest niimoodi jagada.

+4
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Hehh No lõpetage ära, kes kasutab tänapäeval sellist sõna nagu “korralik naine”? Silme ette tuleb midagi kohutavalt igavat. Kuna ta on nii korralik, siis ta ei kurameerigi kunagi mitte ühegi mehega ja jääb igavesti neitsiks. Sellist korrapidajat ei tahagi keegi.

No ja vahel võib hoopis äärmuslik korralikkus muutuda nagu pigem perversseks. A la sektid, kus ühel mehel on 20 naist, kes kõik kannavad korralikku krunnsoengut ja korralikku maani kleiti. Mitte korralikule naisele tundub täielik ulme, et ta suudaks oma meest niimoodi jagada.

Ära hakka trollima! Ja ära kisu jutu mõtet kontekstist välja.

See inimene ütles, et tegemist on korralike inimestega. Ehk siis see naine, kes kuskil mujal käis sünnitamas ja andis oma lapse ära, on korralik inimene. Ja tema mees on ka korralik inimene.

Minu silmis ei käi “korralikkus” ja naise selline teguviis mitte kuidagi kokku.

 

+9
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Hehh No lõpetage ära, kes kasutab tänapäeval sellist sõna nagu “korralik naine”? Silme ette tuleb midagi kohutavalt igavat. Kuna ta on nii korralik, siis ta ei kurameerigi kunagi mitte ühegi mehega ja jääb igavesti neitsiks. Sellist korrapidajat ei tahagi keegi.

No ja vahel võib hoopis äärmuslik korralikkus muutuda nagu pigem perversseks. A la sektid, kus ühel mehel on 20 naist, kes kõik kannavad korralikku krunnsoengut ja korralikku maani kleiti. Mitte korralikule naisele tundub täielik ulme, et ta suudaks oma meest niimoodi jagada.

Silmas peeti intelligentsust.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

mina tean töö tõttu kahte sellist juhtumit, mida siin mõned muinasjutuks nimetasid. mõlemad juhtumid tulid välja seetõttu, et asjast said teada mõlema lapse bioloogilised isad (mõlemad isad olid viisakad inimesed ja üks oli nn firmapeo lugu). ühe lapse juhtum lõppes lapsendamisega ja teise lapse juhtum lõppes sellega, et laps tuli ema perre ja mittebioloogiline isa võttis ta omaks.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Hehh No lõpetage ära, kes kasutab tänapäeval sellist sõna nagu “korralik naine”? Silme ette tuleb midagi kohutavalt igavat. Kuna ta on nii korralik, siis ta ei kurameerigi kunagi mitte ühegi mehega ja jääb igavesti neitsiks. Sellist korrapidajat ei tahagi keegi.

No ja vahel võib hoopis äärmuslik korralikkus muutuda nagu pigem perversseks. A la sektid, kus ühel mehel on 20 naist, kes kõik kannavad korralikku krunnsoengut ja korralikku maani kleiti. Mitte korralikule naisele tundub täielik ulme, et ta suudaks oma meest niimoodi jagada.

Ära hakka trollima! Ja ära kisu jutu mõtet kontekstist välja.

See inimene ütles, et tegemist on korralike inimestega. Ehk siis see naine, kes kuskil mujal käis sünnitamas ja andis oma lapse ära, on korralik inimene. Ja tema mees on ka korralik inimene.

Minu silmis ei käi “korralikkus” ja naise selline teguviis mitte kuidagi kokku.

Lõpeta oma tädilik “korralik” tänitamine.  Nagu nõukaajast välja hüpanud, fuu. Selliseid korralikke pole olemas, kes elu jooksul pole kordagi teinud midagi mitte korralikku. Ma arvan, et isegi nunnad kloostris teevad vahel võllanalju ja itsitavad. Korralik naine, see on alati viimse karvani kammitsetud, pingul ja hirmul, et võib midagi mitte korralikku juhtuda, mida näeb üks krunniga tädike, kes näpuga osutab- see naine pole üldse korrrrralik.

+2
-8
Please wait...

Postitas:
Kägu

mina tean töö tõttu kahte sellist juhtumit, mida siin mõned muinasjutuks nimetasid. mõlemad juhtumid tulid välja seetõttu, et asjast said teada mõlema lapse bioloogilised isad (mõlemad isad olid viisakad inimesed ja üks oli nn firmapeo lugu). ühe lapse juhtum lõppes lapsendamisega ja teise lapse juhtum lõppes sellega, et laps tuli ema perre ja mittebioloogiline isa võttis ta omaks.

Muinasjutuks nimetati siiski seda lugu, kus naine kadus oma mehe ja laste juurest mitmeks kuuks teise linna ning kogu lapseootuse aja ei puutunud nendega mitte kordagi kokku.

Seda, et bioloogilised vanemad on oma lapsi leidnud ja vastupidi või et mõni mees võtab võõra mehe lapse oma kasvatada, ei pea keegi muinasjutuks.

+7
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lõpeta oma tädilik “korralik” tänitamine.  Nagu nõukaajast välja hüpanud, fuu. Selliseid korralikke pole olemas, kes elu jooksul pole kordagi teinud midagi mitte korralikku.

Inimene võib käituda, kuidas iganes soovib. Muidu polekski andnud mingeid hinnanguid, kui poleks rõhutatud, et tegemist on korraliku naisega. Ja selle naise kirjeldust lugedes, siis korralikuks teda pidada küll ei saa.

 

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sel juhul pole korralikke inimesi olemas. Kõik on elu jooksul millegagi patustanud. Eks igaüks peab teise inimese patte muidu tunduvalt hullemaks kui enda omi. Mina oma patuga olen korralik, aga see seal mitte.

Kergem vist öelda, mis minu jaos käib mitte korraliku inimese alla. See on  al krooniline joodik, narkomaan…isik kes on püsivalt hädas iseenda või laste eest hoolitsemisega, ta ei suuda tööl käia ega puhtust pidada.

See, et ühel naisel korra elus mingi tundelaine ülepea, ei tee temast nüüd küll kohe mittekorralikku. Me ei tea detaile, seda imelikum hakata kohe mittekorralikuks nimetama. Võib-olla oligi selline hetk, kus otsustati suhtes paus võtta või abielu lõpetada ja  sel põhjusel kohtuti ka teistega, aga hiljem ikkagi jõuti tõdemusi, et ei suuda teineteisest lahus olla.

+4
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

See, et ühel naisel korra elus mingi tundelaine ülepea, ei tee temast nüüd küll kohe mittekorralikku.

Lapse ära andmine on korra elus mingi tundelaine?

+6
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sel juhul pole korralikke inimesi olemas. Kõik on elu jooksul millegagi patustanud. Eks igaüks peab teise inimese patte muidu tunduvalt hullemaks kui enda omi. Mina oma patuga olen korralik, aga see seal mitte.

Kergem vist öelda, mis minu jaos käib mitte korraliku inimese alla. See on al krooniline joodik, narkomaan…isik kes on püsivalt hädas iseenda või laste eest hoolitsemisega, ta ei suuda tööl käia ega puhtust pidada.

See, et ühel naisel korra elus mingi tundelaine ülepea, ei tee temast nüüd küll kohe mittekorralikku. Me ei tea detaile, seda imelikum hakata kohe mittekorralikuks nimetama. Võib-olla oligi selline hetk, kus otsustati suhtes paus võtta või abielu lõpetada ja sel põhjusel kohtuti ka teistega, aga hiljem ikkagi jõuti tõdemusi, et ei suuda teineteisest lahus olla.

Naine, kes oma lapse ära annab, ei ole normaalne inimene. Seega jutt, et me kõik pole mõnikord korralikud, kõlab konkreetses kontekstis tõesti naljakalt. 

+6
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Naine, kes oma lapse ära annab, ei ole normaalne inimene.

Jah, korralik naine teeb pigem vaikselt aborti ja ongi korras. Tegelikult on soovimatu lapse lapsendada andmine palju austusväärsem tegu kui abort. Aga meil on hoiak, et abort pole midagi, sest sellest ju keegi ei tea, aga lapse äraandmine on surmapatt. Tegelikult on vastupidi, lapsest hooliv ema annab pigem lapsele võimaluse kasvada heas perekonnas ja elada täisväärtuslikku elu, kui ta teab, et ise näiteks lapse kasvatamisega hakkama ei saa. Kõrvalhüppe põhjusel lapse äraandmist ma küll ei pea õigeks, julged teha, julge ka tunnistada ja kasvata oma laps üles. Aga kui inimene ei suuda lapsele korralikku kasvukeskkonda pakkuda, on lapse lapsendamiseks andmine kõige õigem tegu sellises olukorras üldse.

+12
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

(mõlemad isad olid viisakad inimesed ja üks oli nn firmapeo lugu).

Maailm  on ikka imede ja imelike rohke! Mis selle viisakusega peale hakata kui riskikäitumine null on.

+3
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Täna on sotsmeedia, tol ajal, kui otsima hakkasid ei olnud seda. Olid muud “kanalid”. Õed-vennad ja muud lehmalellepojad teavad täna su nime, siis pole otsimine mingi kunst, kui sa just erak metsaonnis pole.

Ma ei tea, kuidas nüüd, aga nõukaajal pandi lapsendatud lapsele teine nimi ja muudeti sünnikuupäeva, et vanemad ei leiaks üles. Tean, sest üks sugulane lapsendas lapse sel ajal ja rääkis mulle, et tegelikult oli laps vene perekonnast, aga pandi sugulase perekonnanimi ja tema valitud eesnimi, pluss pandi teine sünnikuupäev.

Muutmine ei olnud kohustuslik. Enne mainisin, et mul kolm head tuttavat lapsendatud. Eri vanuses inimesed ja lapsendatud eri kümnenditel. Kolmest kaks on oma originaaleesnimega ning ainult ühel neist muudeti sünnikuupäev- päev jäi samaks, aga kuu valiti teine.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Naine, kes oma lapse ära annab, ei ole normaalne inimene.

Jah, korralik naine teeb pigem vaikselt aborti ja ongi korras. Tegelikult on soovimatu lapse lapsendada andmine palju austusväärsem tegu kui abort. Aga meil on hoiak, et abort pole midagi, sest sellest ju keegi ei tea, aga lapse äraandmine on surmapatt. Tegelikult on vastupidi, lapsest hooliv ema annab pigem lapsele võimaluse kasvada heas perekonnas ja elada täisväärtuslikku elu, kui ta teab, et ise näiteks lapse kasvatamisega hakkama ei saa. Kõrvalhüppe põhjusel lapse äraandmist ma küll ei pea õigeks, julged teha, julge ka tunnistada ja kasvata oma laps üles. Aga kui inimene ei suuda lapsele korralikku kasvukeskkonda pakkuda, on lapse lapsendamiseks andmine kõige õigem tegu sellises olukorras üldse.

Loe ja imesta. Mis eriline patt see abort siis on? Abort on loote eemaldamine naise kehast väga varajases arengujärgus. Miks paljud inimesed on võtnud hoiaku, et abort on kohutav kuritegu, umbes nagu mõrv? Ja miks peaks olema parem soovimatu rasedus lõpuni kanda, sünnitada ja seejärel oma laps lapsendada anda? Abort põhjustab naisele küll mõningaid füüsilisi kannatusi, aga kui ei ole seda uskumust, et lootel on hing ja eneseteadvus, siis psühholoogilisi kannatusi mitte. Lapse äraandmine seevastu põhjustab kindlasti elu lõpuni suure emotsionaalse trauma nii emale, kes pidi lapse ära andma, kui lapsele, kes peab elu lõpuni mõtlema, miks teda ära anti. Sageli läheb see trauma veel edasi järgmistele põlvkondadele, sest lapsendatud laste lapsed satuvad ise ka sagedamini lapsendusse.

Aborti ei ole patuks nimetatud Piiblis ja seda ei ole peetud patuks ka varakristluses ega keskajal. Mitte ei mõista, kes neid tänapäeva naiste ajusid peseb. Muidugi tuleks aborti vältida, sest ega see mingi meeldiv asi ei ole. Aga samas ei pea seda ka mingiks surmapatuks pidama.

+12
-8
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 168 )


Esileht Pereelu ja suhted lapsendatud olemisest