Näitan 30 postitust - vahemik 61 kuni 90 (kokku 97 )

Teema: .

Postitas:

Mina tahaks ka et laps elaks me majas edasi. Meil on see maja juba 100aastat selle koha peal. Minu vanavanaisa maja, linna ääres tollal. Nüüd juba linnad. Elas siin mu vanaisa ja ema ja nüüd meie. Mul oleks väga kahju seda müüa. Ka me naabritel on sama tüüpi majad. Kui vanem põlvkond st meie on 50-60a. Siis on naabritel juba majas ka noorem põlvkond lapsed ja lapselapsed. Meil veel oma lapsed elavad kodus.

Ma ütlesin, et suuremad tööd majas on mul omal tehtud hiljaaegu ja ma ei eelda et mu poeg tuleks siia kõike ümber ehitama. Selleks pole vajadust. Ma eeldan, et ta austab ja väärtustab seda, mida ma olen mõeldes talle teinud.

Eeldamine on teatavasti kõigi p…kukkumiste ema. Kas poeg on palunud, et sa tema jaoks ennastohverdavalt teed ja sätid? Kas sa suuri töid tehes rääkisid poja perega läbi, kuidas nende arvates oleks kõige targem remontida-ehitada, küsisid vähemalt nende nägemust tervikust? No ei usu. Tegid ju OMA kodu. Seega pole midagi mõtet eeldada… Poeg ja minia tahavad ikkagi oma enda kodu.

+9
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 30.05 13:48; 31.05 21:57; 01.06 13:44;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma ütlesin, et suuremad tööd majas on mul omal tehtud hiljaaegu ja ma ei eelda et mu poeg tuleks siia kõike ümber ehitama. Selleks pole vajadust. Ma eeldan, et ta austab ja väärtustab seda, mida ma olen mõeldes talle teinud.

Teisisõnu tahad, et poeg sinu pilli järgi tantsiks ja et tal sõnaõigust ei oleks. Üsna passiiv-agressiivne nõuda, et ta “austaks ja väärtustaks seda, mida sina talle mõeldes oled teinud”. Vaevalt et su poeg, rääkimata tema kaaslasest, sellistel tingimustel su majas elada tahaks.

+8
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 31.05 20:20; 01.06 04:20; 01.06 20:14;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina tahaks ka et laps elaks me majas edasi. Meil on see maja juba 100aastat selle koha peal. Minu vanavanaisa maja, linna ääres tollal. Nüüd juba linnad. Elas siin mu vanaisa ja ema ja nüüd meie. Mul oleks väga kahju seda müüa. Ka me naabritel on sama tüüpi majad. Kui vanem põlvkond st meie on 50-60a. Siis on naabritel juba majas ka noorem põlvkond lapsed ja lapselapsed. Meil veel oma lapsed elavad kodus.[/quote

Ja sa oled kindel, et sinu suguvõsa on palju väekam ja võimsam kui su lapse tulevase abikaasa oma? Sinusugused passiiv-agressiivsed on ka need, kes nui neljaks oma lapse peret jõululaupäeval, jaaniõhtul jne enda juurde nõuavad, sest “nii on see olnud põlvkondade jooksul”.
Su vanaema ja isa seal ei elanud? Või on teil juba põlvkondi traditsioon, et saada laps ja edasi elada üksinda?

Teemaalgataja pole aga ilmselt ka mitte oma senist elu enda rõõmuks elanud, vaid vähemalt sisimas ennast juba ammu ohvriks toonud.

+6
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 01.06 07:19; 01.06 11:05;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Riidu me küll otseselt ei läinud aga tunnen sügavat solvumist ja ei mõista, mida ma küll valesti teinud olen.

Ma ütleks, et sa oled just palju asju õigesti teinud:
1. Sa oled lapse iseseisvaks inimeseks kasvatanud, kes saab aru, et oma elu peab ise elama ja valikud ise tegema. Kui ta oleks tulnud ettepanekuga, et sina koli korterisse, nemad saavad maja, siis ma ütleksin, et oled midagi valesti teinud.
2. Ta on iseseisev inimene, kuid siiski olete lähedased, tundub. Ta räägib sulle oma plaanidest ega arva, et sina peaksid oma elust loobuma tema heaks. Vastus “ma ei taha sinu surma oodata” on väga hea vastus ju, emale võiks pigem meeldida.

+15
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Riidu me küll otseselt ei läinud aga tunnen sügavat solvumist ja ei mõista, mida ma küll valesti teinud olen.

Ma ütleks, et sa oled just palju asju õigesti teinud:

1. Sa oled lapse iseseisvaks inimeseks kasvatanud, kes saab aru, et oma elu peab ise elama ja valikud ise tegema. Kui ta oleks tulnud ettepanekuga, et sina koli korterisse, nemad saavad maja, siis ma ütleksin, et oled midagi valesti teinud.

2. Ta on iseseisev inimene, kuid siiski olete lähedased, tundub. Ta räägib sulle oma plaanidest ega arva, et sina peaksid oma elust loobuma tema heaks. Vastus “ma ei taha sinu surma oodata” on väga hea vastus ju, emale võiks pigem meeldida.

See on tõesti positiivne. Lisaks on kasvatatud poeg, kes saab endaga finantsiliselt hakkama. Ta pole enda elu üles ehitanud lootusega ema varale. Majalaenu ei anta suurele osale ühiskonnast. Selleks peab olema arvestatav sissetulek ja normaalne töö, eelnevalt ka omandatud eriala/haridus. Igasugune põlvkondadevaheline kokkukolimine on nõukaaegne pärand, siis ei olnudki tihti muud võimalust. Praegu on aga võimalik säilitada head suhted, mida kokku kolides suudavad vähesed säilitada.

+7
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 30.05 13:36; 31.05 11:32; 01.06 10:18; 01.06 11:00; 01.06 12:28;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Loen ja imestan. Ma ei ole mingi ebastabiilne koll-ema nagu siit justkui lugeda saab.
Selgitan siis veidi..

1. Mu poeg teab, et olen arvanud, et maja saab talle. Ta on olnud selle faktiga nõus ja me oleme teinud majas töid ühiselt ning just nimelt selle mõttega, et ka temal siin hea oleks elada kunagi.
2. Nad on ka varem arutlenud oma kodu ostmist ja senimaani on alati olnud juttu korterist sest seda on lihtsam välja üürida. Elame linnas, kus suviti kortereid hea hinnaga välja saab üürida.
3. Poja elulaaslne ei ole eriline koduperenaine (ja see on minu silmis OK. Ütlen ennetavalt ära et keegi ei arvaks jälle et kirun teda). Teda ei huvita lilled, kokkamine, taimekasvatus ja n.ö kodu sättimine.
4. Kordan. Me mahuks siia majja kenasti ära sest ruumi on palju ja hetkel seisab 3 tuba põhimõtteliselt tühjalt. Arvestades et neiu kööki ja aeda ei kipu ongi neil ju nii kergem. Mina tegelen nende asjadega ja tema tegeleb oma huvidega (maalimine, kirjutamine, luule..)
5.Isegi kui Lähevad lahku siis miks ostetav maja jääb naisele? Ausalt öeldes ma ei mõista miks see nii minema peaks. Kui lahku lähevad siis ilmselt ikka müüvad maha ja teevad raha pooleks sest ka minu laps on sinna ju panustanud. Miks ta selle lihtsalt käest peaks andma?
6. Meie maja on emotsionaalse väärtusega. Aeda on istutatud oma kätega puud nii meie enda ja kui meie esivanemate poolt. Igal puul, põõsal, peenral ja kivil on oma lugu ja väärtus. Seda võiks austada mitte muudkui kibeleda uue ja loota asjade poole. Pettunud olen sest arvasin et olen suutnud oma lapsele samad väärtushinnangud ellu kaasa andnud.

+3
-16
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 30.05 12:12; 30.05 22:18; 31.05 09:24; 01.06 10:21;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Uskumatu, et tänapäeval leidub veel nii väärastunud mõtlemisega lapsevanemaid, kes arvavad, et nemad määravad oma täiskasvanud ja pereelu elava lapse elu, sh lapse ja tema elukaaslase maitse nende endi kodu osas. Mina põgeneksin sellist vaimset terrorit rakendavast emast ja ämmast nii kaugele kui võimalik. Õnneks tundub laps antud loos terve mõistusega olevat.

+13
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 01.06 10:29; 01.06 10:39; 01.06 17:03; 01.06 17:48;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Loen ja imestan. Ma ei ole mingi ebastabiilne koll-ema nagu siit justkui lugeda saab.

Selgitan siis veidi..

1. Mu poeg teab, et olen arvanud, et maja saab talle. Ta on olnud selle faktiga nõus ja me oleme teinud majas töid ühiselt ning just nimelt selle mõttega, et ka temal siin hea oleks elada kunagi.

2. Nad on ka varem arutlenud oma kodu ostmist ja senimaani on alati olnud juttu korterist sest seda on lihtsam välja üürida. Elame linnas, kus suviti kortereid hea hinnaga välja saab üürida.

3. Poja elulaaslne ei ole eriline koduperenaine (ja see on minu silmis OK. Ütlen ennetavalt ära et keegi ei arvaks jälle et kirun teda). Teda ei huvita lilled, kokkamine, taimekasvatus ja n.ö kodu sättimine.

4. Kordan. Me mahuks siia majja kenasti ära sest ruumi on palju ja hetkel seisab 3 tuba põhimõtteliselt tühjalt. Arvestades et neiu kööki ja aeda ei kipu ongi neil ju nii kergem. Mina tegelen nende asjadega ja tema tegeleb oma huvidega (maalimine, kirjutamine, luule..)

5.Isegi kui Lähevad lahku siis miks ostetav maja jääb naisele? Ausalt öeldes ma ei mõista miks see nii minema peaks. Kui lahku lähevad siis ilmselt ikka müüvad maha ja teevad raha pooleks sest ka minu laps on sinna ju panustanud. Miks ta selle lihtsalt käest peaks andma?

6. Meie maja on emotsionaalse väärtusega. Aeda on istutatud oma kätega puud nii meie enda ja kui meie esivanemate poolt. Igal puul, põõsal, peenral ja kivil on oma lugu ja väärtus. Seda võiks austada mitte muudkui kibeleda uue ja loota asjade poole. Pettunud olen sest arvasin et olen suutnud oma lapsele samad väärtushinnangud ellu kaasa andnud.

No aga räägi siis potentsiaalse miniaga otse ja ütle, et sa oled hea meelega nõus tema teenijaks hakkama, kui nad sinu juurde kolivad ehk kolm korda päevas talle kokkama, tema järelt kasima ja koristama ning tema jaoks aia korras hoidma, nii et tema ei pea midagi tegema ja saab vabalt oma elu loomingulisele tegevusele pühendada.

+9
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 01.06 10:29; 01.06 10:39; 01.06 17:03; 01.06 17:48;
To report this post you need to login first.
Postitas:

3. Poja elulaaslne ei ole eriline koduperenaine (ja see on minu silmis OK. Ütlen ennetavalt ära et keegi ei arvaks jälle et kirun teda). Teda ei huvita lilled, kokkamine, taimekasvatus ja n.ö kodu sättimine.

Nii, milles see väljendub? Et ta ei paku end küllatulnuna nõusid pesema ja umbrohtu kitkuma ning ei soovi sinu tomatiistikuid? Et sina pead iga jumala kord neil külas käies nende padjad ise üles kloppima, sest tema seda kunagi ei tee, ja nipsasjad on neil ka alati vales kohas?

+14
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 30.05 14:53; 01.06 10:48;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Loen ja imestan. Ma ei ole mingi ebastabiilne koll-ema nagu siit justkui lugeda saab.

Selgitan siis veidi..

1. Mu poeg teab, et olen arvanud, et maja saab talle. Ta on olnud selle faktiga nõus ja me oleme teinud majas töid ühiselt ning just nimelt selle mõttega, et ka temal siin hea oleks elada kunagi.

2. Nad on ka varem arutlenud oma kodu ostmist ja senimaani on alati olnud juttu korterist sest seda on lihtsam välja üürida. Elame linnas, kus suviti kortereid hea hinnaga välja saab üürida.

3. Poja elulaaslne ei ole eriline koduperenaine (ja see on minu silmis OK. Ütlen ennetavalt ära et keegi ei arvaks jälle et kirun teda). Teda ei huvita lilled, kokkamine, taimekasvatus ja n.ö kodu sättimine.

4. Kordan. Me mahuks siia majja kenasti ära sest ruumi on palju ja hetkel seisab 3 tuba põhimõtteliselt tühjalt. Arvestades et neiu kööki ja aeda ei kipu ongi neil ju nii kergem. Mina tegelen nende asjadega ja tema tegeleb oma huvidega (maalimine, kirjutamine, luule..)

5.Isegi kui Lähevad lahku siis miks ostetav maja jääb naisele? Ausalt öeldes ma ei mõista miks see nii minema peaks. Kui lahku lähevad siis ilmselt ikka müüvad maha ja teevad raha pooleks sest ka minu laps on sinna ju panustanud. Miks ta selle lihtsalt käest peaks andma?

6. Meie maja on emotsionaalse väärtusega. Aeda on istutatud oma kätega puud nii meie enda ja kui meie esivanemate poolt. Igal puul, põõsal, peenral ja kivil on oma lugu ja väärtus. Seda võiks austada mitte muudkui kibeleda uue ja loota asjade poole. Pettunud olen sest arvasin et olen suutnud oma lapsele samad väärtushinnangud ellu kaasa andnud.

Kui nad siiski ostavad oma maja, siis on ikka neius olemas soov aia ja majaga tegeleda. See, kui ta sinu juures külas olles aeda või kööki ei torma, ei näita mitte midagi. Külaline tunnebki end külalisena teise inimese kodus, ei torma sinu külmkapi ega peenra kallale. See on ehe näide sellest, et neiu ei tunne end sinu majas kui kodus.

Selline pidevalt-külas-olemise-elu on väga väsitav. Kolm vaba tuba võib olla, aga ilmselt mitte kahte vannituba ega kahte kööki. Ääretult väsitav on minu meelest kelle iganes juures olla külas õhtuti ja öösiti, ei saa paljalt ringi jalutada, mistahes ajal peolt tulla, kedaiganes külla kutsuda, aias hommikuni pidutseda. Vanemate majas eraelu elamine on hoopis iseteema. Koguaeg on kellegi kõrv seina ääres kuulamas, millal dušši alla minnakse, üksi või kaksi jne. Kõike tuleb vaikselt ajada. Koguaeg ole lapse staatuses.

+17
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 30.05 13:36; 31.05 11:32; 01.06 10:18; 01.06 11:00; 01.06 12:28;
To report this post you need to login first.
Postitas:

6. Meie maja on emotsionaalse väärtusega. Aeda on istutatud oma kätega puud nii meie enda ja kui meie esivanemate poolt. Igal puul, põõsal, peenral ja kivil on oma lugu ja väärtus. Seda võiks austada mitte muudkui kibeleda uue ja loota asjade poole.

Ma ei tea, mitu põlve tagasi need puud istutatud on, kuid saabub aeg, et need tuleks ka maha võtta, muidu muutuvad ohtlikuks.

Ja sa muudkui jahud siin enda emotsioonidest. Kuid poja ja minia omad?

+12
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 01.06 07:19; 01.06 11:05;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu jaoks ei ole olemas rumalamat mõtet, kui tuua minia või väimees ämmaga sama katuse alla. Kindel retsept lahkumineku soodustamiseks. Maja läheb edasi ikka lapselapsele, mitte lastele. Üleüldse soov laste jaoks midagi suurt ehitada- plaanida on rumalus, igaüks tahab ikka ise valida, mille peale oma aega ja hoolt kulutab.

+11
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 01.06 11:14; 02.06 09:22; 02.06 16:02;
To report this post you need to login first.
Postitas:

5.Isegi kui Lähevad lahku siis miks ostetav maja jääb naisele? Ausalt öeldes ma ei mõista miks see nii minema peaks. Kui lahku lähevad siis ilmselt ikka müüvad maha ja teevad raha pooleks sest ka minu laps on sinna ju panustanud. Miks ta selle lihtsalt käest peaks andma?

Kui lahku lähevad, eks nad siis otsustavad, kas maja müüakse maha või jääb naine lastega sinna sisse elama. Igal juhul on ka mahamüümise korral naisel sel juhul mingi stardikapital, et endale uus kodu osta. Kui sinu kodus elades lahku minnakse, kuhu see naine lastega siis läheb? Kuuse alla?

+11
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 30.05 22:57; 01.06 12:15;
To report this post you need to login first.
Postitas:

See on nii tavaline, et pensionäridest vanemad loodavad, et lapsed kunagi nende koju elama tulevad, isegi kui nad väidavad vastupidist või vibutavad näpuga, et vanemad ei tohi laste ellu sekkuda. Enamus loodab ikka salamisi, mitte suurest heateo ja kinkimise soovist, vaid tulenevalt inimlikust egoismist, et nende vaeva ja hoolt hinnatakse, neid vanaduses abistatakse ja kardetakse hirmsasti, et äkki nende vara läheb võõrastele. Ja siis räägitakse, noortega manipuleerimiseks, et esivanemate pärandit tuleb austada ja see peab jääma perekonda. Samas, kui tegemist on kahekordse majaga ja keegi lastest soovikski omaette korrusele elama asuda, siis keeldutakse vormistamast pool kinnisvarast täiskasvanud lapse nimele või tahetakse kõike ainuisikuliselt otsustada. Tagatoas ei taha keegi elada ja ka minia või väimees vajab kindlustustunnet, et tal on juriidiline õigus vähemalt osale kinnisvarale, kui oma aega ja raha panustab. Tühje ja lagunema kippuvaid maju on palju, mida hoitakse nui neljaks, enda käes või millel on pärandist tulenevalt mitu omanikku, aga mida keegi perekonnas ei kasuta. Alles siis, kui pärija otsustab maja lõpuks ära müüa, saavad vanad ja lagunevad hooned uue välimuse.

+7
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 01.06 12:16; 01.06 19:09;
To report this post you need to login first.
Postitas:

1…. Tõenäoliselt oleks piinlik pidevalt veini ja valmistoitu koju tassida. Mõnikord tahaks nõud vedelema jätta. Küll ka minust kunagi “perenaine” saab, kuid hetkel on nii ka ok.

3. Olen ööloom ja magan kaua. Ma ei taha omas kodus öösel hiilida.

Ma olen kunagi ämma juures poole ööni istunud köögis ja ajanud arvutis sõbrannadega juttu. Üksinda. Jõin jah ära pudeli odavat veini. Väga mõnus olemine oli. Mitte kedagi ma ei seganud. Kobisin ära magama ka vaikselt.

Oi, mis draama sellest tuli. Pudelijagu ja üksinda! Kogu suguvõsa vist teadis lõpuks. Kus on selle häbi ots ja äär :). See odav pakivein oli hoopis hoitud erilisteks puhkudeks.

Teine teema, ämm teeb süüa, ja no ei suuda seda rasva ega suhkrut sisse süüa. Tõesti ei taha. Ostan endale ettenägelikult karbi värsket salatit. Ah ei kõlba minu söögid, on ikka peps preili.. Ja jutt ikka mööda suguvõsa, mitte otse mulle.

Nendest mõnest üksikust korrast on kenasti piisanud, et jäädagi seal majas külaliseks. Mitte iial ei võta kelleltki midagi tasuta vastu, sest alati on kõigel kas konksud, eeldused või tagamõte.

+16
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 30.05 13:36; 31.05 11:32; 01.06 10:18; 01.06 11:00; 01.06 12:28;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Teemaalgataja variant võiks toimida vaid sel juhul, kui majas oleks 2 korterit. St kaks kööki, tualetti, ideaalis ka kaks sissepääsu. Muidu ei usu teemaalgataja unistuse reaalses elus toimivusse.
Ise ütled ka, et tahad oma köögis ja aias oma lugudega asjadega toimetada. Saad aru, et minia on seal totaalne võõrkeha? See, et ta pole sinu arvates pesapunuja ja hobikokk, ei tähenda, et ta asju oma moodi teha ei taha. Ja tänapäeva noored söövad tihti hoopis teisi asju, kui vanema põlvkonna kartuli- ja lihatoidud.

Ela rahulikult oma majas edasi ja küll elu näitab, mis lõpuks saab.

+9
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 30.05 13:48; 31.05 21:57; 01.06 13:44;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minia ei soovi elada koos oma ämmaga. Arvatavasti ka laps. Selles pole midagi imelikku ja solvuda ka pole mõtet, nii see elu juba seatud on.

+6
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Olen ise ka täiskasvanud poja ema.
Minu poeg elas oma elukaaslasega meie juures. Meil on ka ruumi väga palju.
Samas kui mugav see ikka on? Ta on meile tõesti väga tore poeg ja elukaaslane on ka väga tark ja kena naine, kuid kombed on erinevad.
Jagasime ühte kööki. Meil oli erinev toidumaitse. Eelistame abikaasaga sellist vanakooli toitu ja abikaasa tahaks vaid suppe süüa. Noored eelistasid omi toite. Mõnikord tuli neil ka isu just siis süüa teha, kui meie olime köögis. Mõnikord ei jätkunud nõusid (potte ja panne), et paralleelselt süüa teha.
Mõnikord olin köögi ära koristanud, siis hakkasid nemad tegema jälle. Eks koristasid pärast ära, aga mina olen harjunud, et igal asjal on kindel koht. Nemad panid, kuhu juhtus. Ega ma ei õiendanud (ei taha kuri olla), aga pidin küsimas käima, et ega te ei tea, kus võiks olla näiteks taignarull või sõel või teate, mul oli selline puidust alus, et kas see on veel kuskil?
Seinad väga hästi just läbi ei kosta, aga dušš kell 12 öösel kostab. Meie tahtsime magada juba sellel ajal. Samas hakkasime meie tõusma juba kella 8 ajal. Nemad olid mõnikord alles öösel tulnud väljas ja selge siis, et segasime neid.
Kes koristab ja millal? Oma magamistuba, kõiki üldruume? Ikka lõpuks olin mina see, kes seda tegi. Neid oli palju vähem kodus.
Kes ostab majja näiteks WC paberit? Meil oli nii, et mina ainult. Ka puhastusvahendid, hambapastad jne olid vaid minu peal. (Ma ei tea ka miks, korra hakkasin ostma, neil oli vähem raha ka ja pärast ka ei hakanud seda muutma).
Nii on, et ega see elude sobitamine ei ole lihtne.
Noored tahaks ju ka öösel Netflixi vaadata ja veini juua nii, et on kindlad, et ükski mutt kuskil kõrvalruumides ei kondaks (mina näiteks jäin mõnikord ka öö peale, olin kaua õues lugemas näiteks).
Ei maksa kõike nii traagiliselt võtta. Ükskord saad äkki lapselapsed ja siis on neil hea suurde majja vanaemale külla tulla. Võib-olla mõni tahab hoopis alevis elada ja koolis käia sinu juurest. Kõik variandid on võimalikud.

+17
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tegelikult on kurb lugeda, kuidas inimesed on nii enesekesksed, et ei suuda oma elu teistega jagada. Kui ämma ja laste suhted on suurepärased, siis tegelikult oleks selline kooslus ju tõesti suurepärane. Saab teha mõnusa tööjaotuse, üksteist aidata. Aga vähe on tänapäeval selliseid inimesi, kes niimoodi suudaksid, kellele teise inimese väikesed harjumused või mitteharjumused ei hakkaka närvidele käima. Mina ka ei suudaks. Aga kurb lugeda ikka.

Teemaalgataja algsest postitusest jäi hoopis mulje, et noored tahaksid maja maal, linnast kaugel. Nii ei sobi ju ämma pakutud elukoht üldse nende visiooniga, mis ikkagi asula sees.

Aga miks mitte toetada noorte soove. Sinu juures on alati ruumi külla tulekuks, las nad eksperimenteerivad oma maaeluga. Metsas ja looduses ehk saab minija rohkem inspiratsiooni oma loominguks. Ja su poeg aitab sul maja korras hoida ikka ka oma tulevikule mõeldes (saab ehk maaelu-eksperimendist villand või sünnivad lapsed, kellega lihtsam linnaelu või siis ema surma korral saab ju ka parema summa maja eest, mis korras)

Ma näiteks elan metsas. Sel kevadel eksperimenteerin igasugu põllundusega (rohelised sõrmed mul puuduvad), aga tegelikult teen hoopis raha teenimiseks kodus loomingulist tööd. Mõnus, et puud on ümberringi ja kui saunast tulen, ei pea enda paljastust naabrite eest katma jne.

+5
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 30.05 12:40; 01.06 14:31; 01.06 17:35;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Meenutab minu ämma, kellega me koos ei elanud, aga suhteliselt lähedal – 10 km. Hakkas nutma ja lubas ära surra, kui me kolime teise riiki – sain sealt hea tööpakkumise. Ära ta ei surnud õnneks, aga minu mees jäi maha, kui mina 6,5 aastat Lõuna-Euroopas töötasin. Mis siis teha, kui ema lubab kohe ära surra ja nutab lahinal päevi, liialdamata päevi. Võttis nädalaga mingi 5 kilo maha oma niigi imeväiksest kaalust. Otsustasime nii, et mees jäi siis Eestisse. Õnneks elas meie perekond selle aja üle.

Seni (loe: 22 aastat hiljem) luksatab ämm õudusest, kui ütleme, et läheme suvereisile kauemaks kui 3-4 päeva ja vaatab kutsikasilmadega otsa, et kas kuidagi teisiti ei saa ja kodus on ka nii tore.

+15
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 01.06 14:43; 01.06 17:05;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Meenutab minu ämma, kellega me koos ei elanud, aga suhteliselt lähedal – 10 km. Hakkas nutma ja lubas ära surra, kui me kolime teise riiki – sain sealt hea tööpakkumise. Ära ta ei surnud õnneks, aga minu mees jäi maha, kui mina 6,5 aastat Lõuna-Euroopas töötasin. Mis siis teha, kui ema lubab kohe ära surra ja nutab lahinal päevi, liialdamata päevi. Võttis nädalaga mingi 5 kilo maha oma niigi imeväiksest kaalust. Otsustasime nii, et mees jäi siis Eestisse. Õnneks elas meie perekond selle aja üle.

Seni (loe: 22 aastat hiljem) luksatab ämm õudusest, kui ütleme, et läheme suvereisile kauemaks kui 3-4 päeva ja vaatab kutsikasilmadega otsa, et kas kuidagi teisiti ei saa ja kodus on ka nii tore.

Manipuleerib. Kas tal on veel lapsi? Kõlab nagu see oleks ta ainus, isata kasvanud laps. Mul oli töökaaslane, kellele ema pakkis veel vanuses 30+ võileivad kaasa ja kui poeg otsustas (töökaaslaste survel) asuda üksi elama, oli ka ema kohe suremas. Mingit naist töökaaslasel kunagi pildil polnud, ema kõrvale lihtsalt ei mahtunud teist naist.

+10
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tegelikult on kurb lugeda, kuidas inimesed on nii enesekesksed, et ei suuda oma elu teistega jagada. Kui ämma ja laste suhted on suurepärased, siis tegelikult oleks selline kooslus ju tõesti suurepärane. Saab teha mõnusa tööjaotuse, üksteist aidata. Aga vähe on tänapäeval selliseid inimesi, kes niimoodi suudaksid, kellele teise inimese väikesed harjumused või mitteharjumused ei hakkaka närvidele käima. Mina ka ei suudaks. Aga kurb lugeda ikka.

Teemaalgataja algsest postitusest jäi hoopis mulje, et noored tahaksid maja maal, linnast kaugel. Nii ei sobi ju ämma pakutud elukoht üldse nende visiooniga, mis ikkagi asula sees.

Aga miks mitte toetada noorte soove. Sinu juures on alati ruumi külla tulekuks, las nad eksperimenteerivad oma maaeluga. Metsas ja looduses ehk saab minija rohkem inspiratsiooni oma loominguks. Ja su poeg aitab sul maja korras hoida ikka ka oma tulevikule mõeldes (saab ehk maaelu-eksperimendist villand või sünnivad lapsed, kellega lihtsam linnaelu või siis ema surma korral saab ju ka parema summa maja eest, mis korras)

Ma näiteks elan metsas. Sel kevadel eksperimenteerin igasugu põllundusega (rohelised sõrmed mul puuduvad), aga tegelikult teen hoopis raha teenimiseks kodus loomingulist tööd. Mõnus, et puud on ümberringi ja kui saunast tulen, ei pea enda paljastust naabrite eest katma jne.

Sellisest mõtteviisist pole kunagi aru saanud. Selle asemel, et elada oma elu nii, nagu endale sobib, tuleks elada elu, mis sobib kellelegi teisele ja oma isiklikid prioriteedid ja soovid maha suruma? Vaesed inimesed, kes ei julge elada nii, nagu nad ise tahavad.

+10
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 01.06 10:29; 01.06 10:39; 01.06 17:03; 01.06 17:48;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Meenutab minu ämma, kellega me koos ei elanud, aga suhteliselt lähedal – 10 km. Hakkas nutma ja lubas ära surra, kui me kolime teise riiki – sain sealt hea tööpakkumise. Ära ta ei surnud õnneks, aga minu mees jäi maha, kui mina 6,5 aastat Lõuna-Euroopas töötasin. Mis siis teha, kui ema lubab kohe ära surra ja nutab lahinal päevi, liialdamata päevi. Võttis nädalaga mingi 5 kilo maha oma niigi imeväiksest kaalust. Otsustasime nii, et mees jäi siis Eestisse. Õnneks elas meie perekond selle aja üle.

Seni (loe: 22 aastat hiljem) luksatab ämm õudusest, kui ütleme, et läheme suvereisile kauemaks kui 3-4 päeva ja vaatab kutsikasilmadega otsa, et kas kuidagi teisiti ei saa ja kodus on ka nii tore.

Manipuleerib. Kas tal on veel lapsi? Kõlab nagu see oleks ta ainus, isata kasvanud laps. Mul oli töökaaslane, kellele ema pakkis veel vanuses 30+ võileivad kaasa ja kui poeg otsustas (töökaaslaste survel) asuda üksi elama, oli ka ema kohe suremas. Mingit naist töökaaslasel kunagi pildil polnud, ema kõrvale lihtsalt ei mahtunud teist naist.

Muidugi manipuleerib. Seda diagnoosi ma juba teadsin 🙂

Ei ole ainus laps ja ei ole isata kasvanud. Ja ei pakkinud võilepibu kaasa ning abielluda ei keelanud, miniaid armastab – (mu abikaaasa abiellues esimest korda 19-aastaselt).

+2
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 01.06 14:43; 01.06 17:05;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Loen ja imestan. Ma ei ole mingi ebastabiilne koll-ema nagu siit justkui lugeda saab.

Selgitan siis veidi..

1. Mu poeg teab, et olen arvanud, et maja saab talle. Ta on olnud selle faktiga nõus ja me oleme teinud majas töid ühiselt ning just nimelt selle mõttega, et ka temal siin hea oleks elada kunagi.

2. Nad on ka varem arutlenud oma kodu ostmist ja senimaani on alati olnud juttu korterist sest seda on lihtsam välja üürida. Elame linnas, kus suviti kortereid hea hinnaga välja saab üürida.

3. Poja elulaaslne ei ole eriline koduperenaine (ja see on minu silmis OK. Ütlen ennetavalt ära et keegi ei arvaks jälle et kirun teda). Teda ei huvita lilled, kokkamine, taimekasvatus ja n.ö kodu sättimine.

4. Kordan. Me mahuks siia majja kenasti ära sest ruumi on palju ja hetkel seisab 3 tuba põhimõtteliselt tühjalt. Arvestades et neiu kööki ja aeda ei kipu ongi neil ju nii kergem. Mina tegelen nende asjadega ja tema tegeleb oma huvidega (maalimine, kirjutamine, luule..)

5.Isegi kui Lähevad lahku siis miks ostetav maja jääb naisele? Ausalt öeldes ma ei mõista miks see nii minema peaks. Kui lahku lähevad siis ilmselt ikka müüvad maha ja teevad raha pooleks sest ka minu laps on sinna ju panustanud. Miks ta selle lihtsalt käest peaks andma?

6. Meie maja on emotsionaalse väärtusega. Aeda on istutatud oma kätega puud nii meie enda ja kui meie esivanemate poolt. Igal puul, põõsal, peenral ja kivil on oma lugu ja väärtus. Seda võiks austada mitte muudkui kibeleda uue ja loota asjade poole. Pettunud olen sest arvasin et olen suutnud oma lapsele samad väärtushinnangud ellu kaasa andnud.

TA, sa ei ole koll-ema. Sa oled lihtsalt ema, kes ei suuda oma emarollist lahti lasta ja sellest tulenevalt ei suuda ka täiskasvanud poega lapse rollist vabaks anda. Aga peaks.
Esivanemate maja, traditsioonid ja perekonnalood, tähendusega puud ja kivid on oluline asi muidugi. Kindlasti on ka su pojale olulised, aga nende nimel ei hakka ta ju veel loobuma oma iseseisvast elust!
Kui täiskasvanud laps jääb oma vanema(te) juurde elama, siis päriselt iseseisvaks, päriselt täiskasvanuks pole võimalik saada. Siis jääb ta sinu kõrval lapserolli alati. Ja kui ta tuleks koos oma naisega, siis tõesti olen elus näinud palju niimoodi alustajaid, aga ei ühtegi, kelle abielu vanemate kõrval oleks ka püsima jäänud.
Anna poeg vabaks. Las ta otsustab, teeb ja loob ise nagu iseseisev täiskasvanud inimene, ja sina oma majas otsusta, tee ja loo ka nagu iseseisev inimene, eeldamata oma pojast midagi. Su maja väärtus ei muutu sellest väiksemaks ja elu läheb ikka edasi. Küll aeg näitab, mis edasi saab: kas pärivad su maja lapselapsed või soovib poeg ükskõik mis põhjusel kunagi sinna siiski veel ise tulla. Elu teeb oma keerdkäike ja ette ei tea kindlalt kunagi.
Aga üks on küll kindel: et majad on ehitatud inimeste jaoks, mitte ei ole inimesed sünnitatud ja kasvatatud maja jaoks.

+10
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Sellisest mõtteviisist pole kunagi aru saanud. Selle asemel, et elada oma elu nii, nagu endale sobib, tuleks elada elu, mis sobib kellelegi teisele ja oma isiklikid prioriteedid ja soovid maha suruma? Vaesed inimesed, kes ei julge elada nii, nagu nad ise tahavad.

Jah, individualism on nii sügavale juurdunud modernsesse inimesse, et teistega arvestamine tundub ebaloomulik. Tegelikult saaks elada ka nii, et ei pea maha suruma ennast, kui kõik suudavad üksteise olemuse ja vajadustega leppida – selline tõeline sügav võrdõiguslik eksisteerimine, kus kõik saavad elada oma tõde ja aktsepteerivad teiste tõde. Aga muidugi saan aru, et aru saada on raske, kui enda elukogemus ongi ainult individualistlik. Eks teemaalgataja on ju ka individualist ja omakasu peal väljas lapsi sinna elama kutsudes. Selline solvumine näitab selgelt, et tal pole tegelikult aimugi, kuidas selline üksteisega arvestamine hakkaks reaalselt välja nägema. Samas, ennem ei saagi teada, kui pole proovinud.

+4
-8
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 30.05 12:40; 01.06 14:31; 01.06 17:35;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Üksjagu vanemapoolseid kommenteerijaid ja ikka kirjutavad “minija”. No häbi, häbi tõesti!

+3
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Sellisest mõtteviisist pole kunagi aru saanud. Selle asemel, et elada oma elu nii, nagu endale sobib, tuleks elada elu, mis sobib kellelegi teisele ja oma isiklikid prioriteedid ja soovid maha suruma? Vaesed inimesed, kes ei julge elada nii, nagu nad ise tahavad.

Jah, individualism on nii sügavale juurdunud modernsesse inimesse, et teistega arvestamine tundub ebaloomulik. Tegelikult saaks elada ka nii, et ei pea maha suruma ennast, kui kõik suudavad üksteise olemuse ja vajadustega leppida – selline tõeline sügav võrdõiguslik eksisteerimine, kus kõik saavad elada oma tõde ja aktsepteerivad teiste tõde. Aga muidugi saan aru, et aru saada on raske, kui enda elukogemus ongi ainult individualistlik. Eks teemaalgataja on ju ka individualist ja omakasu peal väljas lapsi sinna elama kutsudes. Selline solvumine näitab selgelt, et tal pole tegelikult aimugi, kuidas selline üksteisega arvestamine hakkaks reaalselt välja nägema. Samas, ennem ei saagi teada, kui pole proovinud.

Sorry, aga see on totaalne absurd, mida sa räägid. Sinu looogika töötab antud näite põhjal praegu nii, et selleks, et teistega arvestada, tuleb nende teiste juurde elama kolida, sest ainult see näitab, et inimene suudab teistega arvestada ja muud moodi pole see võimalik.

+6
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 01.06 10:29; 01.06 10:39; 01.06 17:03; 01.06 17:48;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Sellisest mõtteviisist pole kunagi aru saanud. Selle asemel, et elada oma elu nii, nagu endale sobib, tuleks elada elu, mis sobib kellelegi teisele ja oma isiklikid prioriteedid ja soovid maha suruma? Vaesed inimesed, kes ei julge elada nii, nagu nad ise tahavad.

Jah, individualism on nii sügavale juurdunud modernsesse inimesse, et teistega arvestamine tundub ebaloomulik. Tegelikult saaks elada ka nii, et ei pea maha suruma ennast, kui kõik suudavad üksteise olemuse ja vajadustega leppida – selline tõeline sügav võrdõiguslik eksisteerimine, kus kõik saavad elada oma tõde ja aktsepteerivad teiste tõde. Aga muidugi saan aru, et aru saada on raske, kui enda elukogemus ongi ainult individualistlik. Eks teemaalgataja on ju ka individualist ja omakasu peal väljas lapsi sinna elama kutsudes. Selline solvumine näitab selgelt, et tal pole tegelikult aimugi, kuidas selline üksteisega arvestamine hakkaks reaalselt välja nägema. Samas, ennem ei saagi teada, kui pole proovinud.

Sada % ei saaks seda ikka nii korraldada, et kõik lepivad üksteise olemuse ja vajadustega võrdselt.
Mingil moel saaks koos selliselt elada nii, et on olemas nii suur elamine, et saavadki eraldi justkui olla. Ka eraldi sissepääsud, eraldi köögid ja elutoad, rääkimata vetsust ja vannitoast.Ja et oma poolel võib teha sellise remondi nagu tahad. Õuealaga oleks vee loma lugu ja sõpradega.
Eraldi leivas olles. Eraldi voolumõõtjad. Väiksemad kulud ehk saaks õhiselt, prügi ja vesi, kui just üks peres tund aega iga päev dushi ei võta või vanni. Küttekulu inimese peale jagada.
Kulud võivad jääda ühele ka maksta juhul, kui ta on jõukas ja raha probleemi pole ning ta on ise ka nõus.
Siis ei eelda keegi midagi, isegi vähese suhtlemise korral. Näiteks ei eelda keegi, et üks peaks kõigile iga päev sooja toitu valmistama. Kui noored tahavad üldse oma toitu ja vanem inimene lepib kolm päeva ühepajatoiduga või sööb suvel üldse kama nädal aega.

+6
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 30.05 18:51; 30.05 20:27; 01.06 17:52; 01.06 20:25;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kui täiskasvanud laps jääb oma vanema(te) juurde elama, siis päriselt iseseisvaks, päriselt täiskasvanuks pole võimalik saada.

Mingil moel saaks koos selliselt elada nii, et on olemas nii suur elamine, et saavadki eraldi justkui olla. Ka eraldi sissepääsud, eraldi köögid ja elutoad, rääkimata vetsust ja vannitoast.

Jah, mingi aeg on lastel vaja iseseisvuda ja vanematest eraldi elada. Kui tekkinud on kindel suhe, abiellutud ja saadud ka laps, võiks isegi toimida erinevate põlvkondade kooselamine, ühise katuse all. Seda eeldusel, et omavahelised suhted, ka minia või väimehega on väga head ja elatakse eraldi korrustel ning pool kinnisvarast on vormistatud abielus oleva, täiskasvanud lapse nimele. Kui omanikuks on ainult vanem või üks vabaabielus elavatest noortest, siis teine osapool hakkab paratamatult varem või hiljem tundma ennast ebakindlana või panustab minimaalselt ja see tekitab omakorda pingeid. Kui suhted erinevate põlvkondade vahel pole piisavalt head, omavahelist klappi ei ole, siis ei aita ka suur maja ja mitu korrust, sest võimalusel hakatakse üksteist vältima, taga rääkima, kolmanda isiku kaudu arveid klaarima, tekib arusaamatusi, solvumisi ja tülisid. Eestis tunnevad noored pigem uhkust selle üle, kui elavad laenuga ostetud kinnisvaral, vanematest eraldi ja kaugel, kui jagavad eluaset vanema põlvkonnaga.

+4
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 01.06 12:16; 01.06 19:09;
To report this post you need to login first.
Postitas:

See ühise katuse all elamine tuleks ilmselt siis paremini välja kui see katus oleks võrdselt kõigi elanike oma ja kui nad sinna kõik ühel ajal korraga sisse koliks, et ei oleks “mina olin siin enne ja sina oled sissetungija” olukorda.

Siinsete majaga emade kommentaaridest koorub ju selgelt, et nad ei ole nõus, et maja kunagi müüakse (isegi peale nende surma) ning nad tahavad ise otsustada remondi, aia ja menüü üle. Mingit võrdsust ei ole. Lõpuks on see ema juurde kolinud poeg, aga eriti veel tema kaaslane nagu mingi laps, kes peab nii käituma nagu ema parasjagu nõuab, sest “te elate MINU majas”.

+12
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 31.05 20:20; 01.06 04:20; 01.06 20:14;
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 61 kuni 90 (kokku 97 )