Esileht Väikelaps Lapsest eemal olemine

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 40 )

Teema: Lapsest eemal olemine

Postitas:
Kägu

Appi. Mul tekkis vältimatu olukord, et pidin kolmeks päevaks kodust ära sõitma. Mul on 5-a laps, kelle juurest ma varem pole kunagi nii pikalt ära olnud. Laps jäi isaga, kes aga töötab kodukontoris ja hetkel on tööl pingeline periood. Seetõttu kutsusime abiks ka mehe vanemad. Tore ju, kolm täiskasvanut, lapse lihast sugulast, peaks saama hakkama küll.

Nüüd on siis olukord selline, et nad ei suuda kolme peale seal last maha rahustada ja leiavad, et minu asi on seda telefonis ja skaibis teha. Nii kui nutt lahti, öeldakse, et oi, helistame emmele ja pistetakse mulle nuuksuv tatistav ja läkastav laps ekraanile. Absoluutselt kuradi iga kord, kui laps läbi nutu mulle midagi öelda püüab ja lauset alustab, lõikab vanaema kiledal häälel vahele: ära nuta, ära nuta! Ja mina siis rahustagu laps telefonis maha, kes muidugi ei rahune, vaid korrutab lõputult oma joru, et ma pean tagasi tema juurde tulema. Ükskõik mida ma ütlen, ükskõik kaua ja rahulikult ma räägin, sellest pole mingit kasu, sest see ei võta ju ära ärevuse ja nutu põhjust.

Vahepeal on jälle rahu majas ja vanavanemad mängivad lapsega, siis tuleb jälle emmeigatsus meelde, nutt lahti ja mul skaip kõliseb.

Olen praegu oma mehe peale nii maruvihane, et päris hea, et kodust kaugel olen. Kas minust on ebaõiglane eeldada, et isa peaks sellises olukorras ise leidma lahenduse, kuidas laps maha rahustada, mitte eeldama, et mina pean nüüd ekraani kaudu tegema samu asju, mida ma kodus olles teen? Nagu karistuseks mulle, et julgesin ta lapsekarja jätta (nagu mul oleks valikut olnud!), topitakse mulle iga kord lapse nutune nägu nina alla, selle asemel, et ise välja mõelda, kuidas teda rahustada. Ja vanaema-vanaisa, nagu selgub, oskavad üldse ainult mängida.

Mina EI SAA teda praegu kaissu võtta ega kallistada, mul on ka emotsionaalselt väga raske. Abiks oleks teadmine, et lapsel on tugiisikud, teised pereliikmed, kes teda lohutavad ja tema eest hoolitsevad. Need aga on seal nutu peale ise ärevuses ja mina muudkui korraldagu ära.

Kas on tõesti liiga palju tahta, et täiskasvanud mees ja lapsevanem paneks ise pea tööle ja leiaks lahendused, kuidas oma lapsega kolm päeva ja ööd hakkama saada?

Palun andke nõu, kuidas käituda, sest ma ei kannata niiviisi seda kolme päeva lihtsalt välja teades, et laps on kodus ärevuses, mures, õnnetu ja hirmul, aga tema enda perekond ei oska/ei taha talle turvatunnet pakkuda. Mis ma tegema pean, et see olukord laheneks?

+18
-19
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks sa seda kõike praegu meile räägid ja mitte isale??

+26
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma oleks ka sinu asemel närvis. Ongi nõme käitumine. Ainuke lahendus oleks mehega rääkida, loodetavasti võtab end kokku.

Teine variant vanavanemad ära saata ja kutsuda keegi, keda sa usaldad ja kes kindlasti hakkama saab (mõni lastega osav sugulane või miks mitte ka lapsehoidja). Heameelega tuleks ise appi 🙂 nii ebaõiglane tundub see olukord.

+17
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks sa seda kõike praegu meile räägid ja mitte isale??

Rääkisin juba lahkumispäeva õhtul, kui esimene nutukõne tuli lennujaama värvas pardaleminekut oodates. Nüüd on juba järgmine õhtu ja midagi pole muutunud.

Vanavanemaid ei saa kuhugi ära saata, nad elavad teises riigis ja tulid külla terveks nädalaks. Eriti kurvastab mind see, et lapse vanaema on alati soovinud, et elaksime lähemal ja et ta saaks rohkem lapselapsega aega veeta ja tema elus osaleda. Laps on ka tihti öelnud, et igatseb tema järele. Nüüd on käes hetk, kus jutt peaks muutuma tegudeks, aga tulemus on hoopis midagi muud…

+6
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma vist prooviks reisi katki jätta kui võimalik. Pärast saab laps veel tõsise trauma, mil kaugemad tagajärjed.

+2
-48
Please wait...

Postitas:
Kägu

Räägi oma mehega. Vanavanemad saada minema. Mees on samasugune lapsevanem nagu sinagi, mitte mingi töllakas, et tema vanemad peavad ka aitama last hoida. Ma oleks ka lapsena endast väljas kui mingi mutt kiledal häälel kodus röögib. Ära võta Skype’i kõnesid neilt vastu siis, kõnesid tee ise, et lapsega nt õhtul rääkida.

+15
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma vist prooviks reisi katki jätta kui võimalik. Pärast saab laps veel tõsise trauma, mil kaugemad tagajärjed.

Ja siis saab laps signaali, et nuttes saab oma tahtmise.
See teema võiks olla õppematerjal emadele, miks tuleb lastest vahepeal eemal olla.

+38
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Äkki oled ise süüdi, et laps ei oska isaga olla ja vastupidi. Kui laps on 5-aastaselt esimest korda isa ja vanavanematega üksi, siis loomulikult läheb laps paanikasse. Ja kui isale ei ole eelnevalt antud võimalust lapsega aega veeta, siis ta ei oskagi teda rahustada. Mul oli laps juba alla aasta teiste hoida, et harjuks.

 

 

 

+30
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Viieaastase nii tugev lahusolekuärevus ei ole tavapärane (olgu tagamaad millised tahes), aga need kolm päeva võiksid nad hakkama saada muidugi. Eks tuleb süda kõvaks teha ja öelda, et sellest-kellast-selle-kellani saagu ise hakkama, kui midagi ülierakorralist ei ole, sest nad ju on omast arust leidnudki selle lahenduse, kuidas hakkama saada. Kas laps lasteaias ei käi, eakaaslastega ei mängi jne?

+24
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma oleks ka päris häiritud sellest. Minu arust on ok äraolevale vanemale niimoodi helistada või paluda tal tagasi tulla siis, kui tegemist on hädaolukorraga, näiteks õnnetus juhtunud, muul juhul peab hoidja ikka ise proovima hakkama saada.

Meid on ämm kutsunud teatrist tagasi koju, sest laps nutab. Paraku mees arvas ka, et tuleb minna ja seega läksimegi vaheajal minema. Olin üsna häiritud, et ta 4 tundi ei suutnud hakkama saada ja pidi meid tagasi kutsuma. Lapsel polnud midagi viga.

+23
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks laps siis nutab? Mis enne seda toimub, et laps nutma hakkab? Lapsele enne ärasõitu ikka seletasid, et sõidad ära mõneks päevaks ja tema on isaga, vanaema-vanaisa tuleb ka appi ja kuidas kõik on? Laps on äkki negatiivselt meelestatud, et ta ei saa aru, kus sa oled ja miks ta sind ekraanis näeb ja kuuleb, kus sa päriselt oled. Mees võtku end kokku ja leidku lapsele meeldivaid tegevusi, kuidas last lõbustada saab, et ei nutaks. On mingi koht kuhu laps minna tahaks, mida teha tahaks? Kodus mängimine pole eriti põnev lapsele, tulebki nutt peale.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma teataks, et mulle saab helistada õhtupoole ühe-kaks kõnet. Nt kella 6 ja 9 vahel. Räägid siis lapsega päevast, mis edasi plaanis jmt. Kriisikõned tuleb ära lõpetada.

 

+17
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ära hellitatud ja vatis sees hoitu võimumängud.
Paar õhtut nutab magama ja siis hiljem emme toob välismaalt värvilist traati ja nätsu.

+14
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui isaga rääkimine mitte mingeid tulemusi ei anna, siis lülitaksin telefoni välja ja helistaksin ise õhtul- “telefon sai tühjaks”. Sa ei saa ju kauge maa tagant midagi füüsiliselt teha, midagi tuleb neil siis endil kamba peale välja mõelda!

+18
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Saada selle teema foorumilink neile kolmele analüüsida.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ära hellitatud ja vatis sees hoitu võimumängud.

Paar õhtut nutab magama ja siis hiljem emme toob välismaalt värvilist traati ja nätsu.

Kas sind jäeti lapsena vanemate lähedusest ja armastusest ilma, et nii õelaks muutusid?

+6
-15
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu arust ka üsna erakordne, et 5-aastane nii endast väljas on, kui emast mõned päevad eemal. Kas enne oma reisi rääkisid lapsega kus oled, miks ära oled, millal tagasi tuled ja kuidas lapsel need kolm päeva mööduvad? Kui see vestlus rääkimata jäi, siis võib äkki tõesti lapsel segadus olla. Kas vanavanemad lapsega midagi huvitavat ette ei võta – mõni muuseumikülastus, kohvik, teater, kino vmt? Saaks isa ka rahus kodukontoris töötada ja hiljem kui töö tehtud, siis saab ise lapsega tegeleda.

Mul endal kolm last ja esimesed paar eluaastat pole neid eriti kusagile pikemaks jätnud, aga hiljem pole ühegagi probleeme olnud, rääkinud ära kus olen, kus on sel ajal laps ja kõik kenasti olnud. Noorim laps on kuuene, näiteks eelmisel aastal, kui oli viiene, käisime koos abikaasaga 10 – päevasel reisil, lapsi tuli hoidma nende tädi. Tegime videokõnesid koju, aga erilist huvi ega igatsust neist kõnedest ei õhkunud, tsau-kuidas läheb? mis tegid? ja juba joosti kusagile oma asjade juurde tagasi. Läksin sel aastal uuesti ka ülikooli õppima, päevaõppesse, nii et olen iga nädal 2-4 ööd kodust ära, mees toimetab seni ise lastega. Teen õhtuti videokõne koju, ei viitsi lapsed eriti pikalt seal minuga vestelda.

Nii et natuke mõtiskleks, miks laps nii emasse klammerdub ja millest selline ärevus.

+12
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nad võiksid midagi lapsega koos teha. Näiteks kinno minna, mõnda muuseumi (Miia, Milla, Manda Kadriorus). Kui lapsel on tore ja põnev ei tule igatsus ka peale.

+12
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

jutt käib ju 5-aastasest, mitte beebist, kes saab kindlasti aru, kus ema on (kui talle on räägitud) ja miks ta on arvutiekraanil jne. peaks piisama ühest kõnest, et seletada, kuidas asjad on ja sa tuled varsti tagasi.

+14
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vanavanemad ajavadki lapse endast välja. Kui keegi võõras (sest elatakse erinevats riikides siiski) kriiskaks mu peale ‘ära nuta!’ ja tuleks mu poole elama samal ajal kui ema ära läheb. Ise nutaks ka.

+8
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks laps lasteaias ei käi?

+12
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mõttetu tänitada ju, et miks pole last varem emata jäetud – seda ei saa ju praegu muuta enam.

Mina soovitaksin teha eraldi telefonikõne mehele: öelda, et selline käitumine, kus lapse iga mure peale helistatakse eemalolevale emale, pole normaalne ega tulemuslik ja ajab nii ema kui lapse rohkem närvi. Palu mehel endal leida lahendused lapse rahustamiseks. Keela endale helistada! Lepi kokku aeg, mil sina helistad lapsele.
Aga!!! Ma väga soovitaks võtta mingi aja, mis pole päris õhtul, sest õhtuks on laps päevast väsinud ja arvatavasti tunneb sinust eriti palju puudust. Siis võib sinuga rääkimine ja igatsus just nutu vallandada, ehkki tegelikult pole viga midagi. Seega võiks see aeg olla pigem pealelõunane, eriti hea, kui kõnele järgneb mingi tore tegevus, nt õhtuse multika vaatamine, koos isaga parki mängima minek vms, mis aitab mõtteid sinult eemale juhtida. Une-eelseid kõnesid tasuks vältida.

+6
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tahtsin veel lisada, et vanavanemaid ei tasu üldse asjasse segada – kui nad on külas ja sobivad “vaid” lapsega mängimiseks, siis sellest ju piisab ja jääb ülegi, mida imet nad siis veel tegema peaks? Lapse VANEM – isa – on ju ka kodus! Las harjutab omaenese lapse probleemide lahendamist. Ja väga tore, et laps saab vanavanematega mängida. Ehk et ära oma lapse vanavanemate suhtes üleliigseid ootusi, küll nad kokku kasvades vaikselt ka võimekamateks muutuvad.

+8
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma läksin ka teemaalgatusse tagasi lapse vanust kontrollima. Minu laps on ka väga minu küljes kinni olnud, aga no kuulge – 5aastane ei saa nüüd kolm päeva oma isaga (!) oldud, vaid nutab ohjeldamatult! Nagu võõra mehega oleks jäetud. Kas isa pole senini üldse lapsega siis tegelenud?

+23
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui isaga rääkimine mitte mingeid tulemusi ei anna, siis lülitaksin telefoni välja ja helistaksin ise õhtul- “telefon sai tühjaks”. Sa ei saa ju kauge maa tagant midagi füüsiliselt teha, midagi tuleb neil siis endil kamba peale välja mõelda!

või eiole levi

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma läksin ka teemaalgatusse tagasi lapse vanust kontrollima. Minu laps on ka väga minu küljes kinni olnud, aga no kuulge – 5aastane ei saa nüüd kolm päeva oma isaga (!) oldud, vaid nutab ohjeldamatult! Nagu võõra mehega oleks jäetud. Kas isa pole senini üldse lapsega siis tegelenud?

minu kaksikute puhul  tegelikult oligi olukord selline, kus ema oli pidevalt lastega koos ja isa  roll oli pigem arveid maksta.

Vanavanematega  oli ka nii, et minu ema oli neid titest saati hoidnud ja mehe vanemad olid paari tunnised hoidjad selliselt, et mina olin vajadusel kohe kätte saadav.

Nüüd on lapsed piisavalt suured ja näha on,kuhu nad heameelega lähevad ja kuhu nad visakusvisiite teevad.

+1
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Esimese lapsega olin ka koguaeg ise, aga teise puhul oli nii – mees tuli koju, sõime ja siis läksin trenni, poodi, juuksurisse või veetsime vanema lapsega koos aega.

Ma arvasin ka, et tegu on alla aastase lapsega, aga et 5-aastane ei saa oma isaga oldud, see on küll veider.

Meil elavad mehevanemad 180 km eemal ja lapsed on olnud seal suvel u. nädal ning aasta jooksul käime 2-3 korda külas – ma ei saaks öelda, et lastel oleks mehe vanematega kehvem suhe, kui on minu vanematega, kes elavad lähedal.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

5aastane ei saa nüüd kolm päeva oma isaga (!) oldud, vaid nutab ohjeldamatult! Nagu võõra mehega oleks jäetud. Kas isa pole senini üldse lapsega siis tegelenud?

Sealsamas oli ju öeldud ka olulisem info – laps ongi ESIMEST KORDA ELUS emast eemal paar päeva sh pole ka ainult isaga aega veetnud. See on jabur, aga teemaalgataja on ise niimoodi lapse kasvatanud siiani.
Vanavanemad küll süüdi ei ole. Kuidas see teises riigis elav poolvõõras vanaema oskakski midagi paremat lapsega ette võtta kui mängida

+11
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nüüd oled ilmselt reisilt tagasi, aga eks see oli õppetund kõigile osapooltele, et teatud oskusi on vaja arendada nii lapses kui ka isas ja vanavanemates. Rusikareegel ütleb, et laps võiks vanemateta hakkama saada nii palju päevi, kui on tema vanus aastates. Minu meelest toimib see ka vastupidi, normaalseks arenguks peab laps treenima kohanemisvõimet uutes olukordades. Kindlasti sa ei läinud liiga kauaks ära vaid vastupidi, oled seni lapsel lasknud liiga vähe iseseisvuda ja näiteks ööbida vanavanemate juures. Teine kord reisile minnes leppige kokku, et õhtul kell 7 on skype lapsega ja teistel aegadel sulle ei helistata, v.a. meditsiinilised hädaolukorrad. Mõned vanavanemad ei ole paraku lapse-inimesed üldse ja nendest ei saagi olema lapse hoidmisel abi ja sidet lapsega ei tekigi. Selle pead ise ära tundma.

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina oleks ka mehe peale väga pahane ja kindlasti ei oleks ma kutsunud vanavanemaid last hoidma. Mees on ju samamoodi lapsevanem, isegi kui tal on tööl pingeline periood. Mees on möku ja kahjuks on ta saanud 5 aastat lapsekasvatamisest viilida, sest kuidas muidu seletada seda, et laps on endast väljas kui peab olema koos oma isaga, kellega ta iga päev koos elab.

+12
0
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 40 )


Esileht Väikelaps Lapsest eemal olemine