Kas teie arvates on lapsetoetuse tõstmine 60 eurolt 100 eurole esimese ja teise lapse eest vajalik?
Loomulikult on. Ega 100 eurotki ei kompenseeri lapsele kuluvaid hinnatõuse, sh lasteaiamaksu ja lasteaia toidumaksu tõusu, kuid on väikeseks abiks siiski.
Aga miks mitte suunata siis toetus selliselt, see lasteaiamaks ja toiduraha ei tõuseks nii palju? Või hoida kütusehinda madalamal? Inimeste elujärje parandamine ei pea käima ainult enne valimisi lastele rahakülvamise kaudu.
Lasteaiamaks ja -toiduraha käib omavalitsuse või erafirma kaudu, lastetoetus riigi kaudu. Või loodad, et pannakse seadusega paika, kui palju tohib lasteaiatasu olla? Ja kui riik kompenseeribki lasteaiapidajale osa kulude tõusu, ega siis hinnad tõusmata jää. Siis külvatakse raha lihtsalt lasteaiapidajatele, mitte lapsevanematele.
See lasteaed oli ainult näide, et ei ole vaja tingimata inimestele raha peo peale laduda, vaid on võimalik ka teistmoodi toetada. Ega lastega pered ainus grupp pole, keda hinnatõus mõjutab. Katsu sa noore inimesena endale üldse elukoht saada, et oleks kuhu neid lapsi teha. Praegune plaan on ühele grupile lihtsalt raha külvata, aga hinnatõus mõjutab ju kõiki. Pigem on inimestel vaja teada, et olukord on stabiilne ja et nad suudavad end ise ära elatada. Mitte et nad peavad iga natukese aja tagant valitsuselt abi ootama.
See üks grupp on riigile siiski ses mõttes väga oluline, et tagab riigi rahvastiku (maksumaksjate) arvu püsimise.
Muidugi on vaja, et olukord oleks stabiilne ja ongi mõistlik, et inimesed saavad ise hakkama. Aga no seda võib ju iga toetuse puhul rääkida. Pensionite puhul samuti. Miks inimesed ise endale piisavat pensioni ei kogu? On ju mõistlik, et inimesed saavad ise hakkama. Minu vanemad näiteks saavad (ja ma ei ole K. Kallas, oleme täiesti harilik keskklass).
Maksumaksjatelt kogutud rahaga saab riik läbi toetuste kujundada ja suunata arenguid ühiskonnas. Iibe tõstmine taastootmise tasemele on mu meelest päris oluline eesmärk.
Ma olen paljulapseline ja saaksin seaduseelnõu järgi päris suure lisasissetuleku. Kuna me oleme kõigest keskklass, siis muidugi oleks see oluline osa meie pere eelarvest ja oleks päris palju abiks, et saaksime lastele rohkem võimaldada. Aga ma ei näe, et see lapse- ja peretoetuste tõus oleks nii suur, et võimaldakski ainult sellest ära elada. Pealegi saavad paljud suurpered seda suurt peretoetust vaid üsna lühikese aja jooksul. Meiegi peres on vanemad lapsed varsti täisealised ja siis oleme riigi silmis hoobilt tavaline pere, mitte enam paljulapseline pere. Aga peale gümnaasiumi lähevad lapsed ju edasi õppima ja me peame neid veel vähemalt mõned aastad täielikult ülal pidama ning täieliku majandusliku iseseisvuseni on lastel ilmselt 5+ aastat peale gümnaasiumi lõpetamist.
On tõesti üksikuid peresid, kus lapsi saadakse vanemahüvitise pärast. Nendele mõjuks seaduseelnõu nagu mõjus vanemahüvitiski. Aga ka nendest lastest võivad saada korralikud maksumaksjad. Tõsi küll, ilmselt peavad nende laste õpetajad, KOV sotsiaal- ja lastekaitsetöötajad selleks suurema panuse andma kui normaalsete perede puhul. Kuid ma pole üldse kindel, et need inimesed otsustaksid lapsi mitte saada, kui vanemahüvitist ega toetusi ei saaks. Need on pigem need, kel asjad lihtsalt “juhtuvad”.
Statistika siiski näitab, et iibe tõstmisele on hästi mõjunud nii vanemahüvitis kui lasterikaste perede toetus. Ka meie perele on need hästi mõjunud. 2 last oleks saanud nagunii, kuid lisatoetused on kompenseerinud ajakadu karjääri tegemisel ja andnud kindluse, et saame majanduslikult ka siis hakkama, kui lapsi on rohkem.
Arvan, et reaalsuses seda eelnõu sellisel kujul vastu ei võeta. Võibolla tõuseb esimese ja teise lapse lapsetoetus ka 100 euroni, järgmisel aastal või järk-järgult näiteks 5 aasta jooksul. Lasterikaste perede toetus ehk ka tõuseb, aga vaevalt, et väljakäidud summadeni ja vaevalt et järgmisel aastal. Arvan, et lastetoetuste ja peretoetuste tõus on palju mõistlikum kui lihtsalt igale lapsele, pensionärile jne ühekordse toetuse maksmine. Vaat selle raha oleks võinud panna näiteks elektritootmisvõimsuste reguleerimiseks nii, et ei peaks külmal ajal pikaajalisi korralisi hooldusi tegema ja et tagada gaasi varustuskindlus jne.