Teema: Lapsetoetuse tõstmine

#3992990:

6-aasta jooksul tööandja juures palk tõuseks 100%.

Päris hea tõus! Kus sa töötad?

#3992815:

#3992705:

#3992684:

#3992640:

#3992633:

Kas teie arvates on lapsetoetuse tõstmine 60 eurolt 100 eurole esimese ja teise lapse eest vajalik?

Loomulikult on. Ega 100 eurotki ei kompenseeri lapsele kuluvaid hinnatõuse, sh lasteaiamaksu ja lasteaia toidumaksu tõusu, kuid on väikeseks abiks siiski.

Aga miks mitte suunata siis toetus selliselt, see lasteaiamaks ja toiduraha ei tõuseks nii palju? Või hoida kütusehinda madalamal? Inimeste elujärje parandamine ei pea käima ainult enne valimisi lastele rahakülvamise kaudu.

Lasteaiamaks ja -toiduraha käib omavalitsuse või erafirma kaudu, lastetoetus riigi kaudu. Või loodad, et pannakse seadusega paika, kui palju tohib lasteaiatasu olla? Ja kui riik kompenseeribki lasteaiapidajale osa kulude tõusu, ega siis hinnad tõusmata jää. Siis külvatakse raha lihtsalt lasteaiapidajatele, mitte lapsevanematele.

See lasteaed oli ainult näide, et ei ole vaja tingimata inimestele raha peo peale laduda, vaid on võimalik ka teistmoodi toetada. Ega lastega pered ainus grupp pole, keda hinnatõus mõjutab. Katsu sa noore inimesena endale üldse elukoht saada, et oleks kuhu neid lapsi teha. Praegune plaan on ühele grupile lihtsalt raha külvata, aga hinnatõus mõjutab ju kõiki. Pigem on inimestel vaja teada, et olukord on stabiilne ja et nad suudavad end ise ära elatada. Mitte et nad peavad iga natukese aja tagant valitsuselt abi ootama.

See üks grupp on riigile siiski ses mõttes väga oluline, et tagab riigi rahvastiku (maksumaksjate) arvu püsimise.

Muidugi on vaja, et olukord oleks stabiilne ja ongi mõistlik, et inimesed saavad ise hakkama. Aga no seda võib ju iga toetuse puhul rääkida. Pensionite puhul samuti. Miks inimesed ise endale piisavat pensioni ei kogu? On ju mõistlik, et inimesed saavad ise hakkama. Minu vanemad näiteks saavad (ja ma ei ole K. Kallas, oleme täiesti harilik keskklass).
Maksumaksjatelt kogutud rahaga saab riik läbi toetuste kujundada ja suunata arenguid ühiskonnas. Iibe tõstmine taastootmise tasemele on mu meelest päris oluline eesmärk.

Ma olen paljulapseline ja saaksin seaduseelnõu järgi päris suure lisasissetuleku. Kuna me oleme kõigest keskklass, siis muidugi oleks see oluline osa meie pere eelarvest ja oleks päris palju abiks, et saaksime lastele rohkem võimaldada. Aga ma ei näe, et see lapse- ja peretoetuste tõus oleks nii suur, et võimaldakski ainult sellest ära elada. Pealegi saavad paljud suurpered seda suurt peretoetust vaid üsna lühikese aja jooksul. Meiegi peres on vanemad lapsed varsti täisealised ja siis oleme riigi silmis hoobilt tavaline pere, mitte enam paljulapseline pere. Aga peale gümnaasiumi lähevad lapsed ju edasi õppima ja me peame neid veel vähemalt mõned aastad täielikult ülal pidama ning täieliku majandusliku iseseisvuseni on lastel ilmselt 5+ aastat peale gümnaasiumi lõpetamist.
On tõesti üksikuid peresid, kus lapsi saadakse vanemahüvitise pärast. Nendele mõjuks seaduseelnõu nagu mõjus vanemahüvitiski. Aga ka nendest lastest võivad saada korralikud maksumaksjad. Tõsi küll, ilmselt peavad nende laste õpetajad, KOV sotsiaal- ja lastekaitsetöötajad selleks suurema panuse andma kui normaalsete perede puhul. Kuid ma pole üldse kindel, et need inimesed otsustaksid lapsi mitte saada, kui vanemahüvitist ega toetusi ei saaks. Need on pigem need, kel asjad lihtsalt “juhtuvad”.

Statistika siiski näitab, et iibe tõstmisele on hästi mõjunud nii vanemahüvitis kui lasterikaste perede toetus. Ka meie perele on need hästi mõjunud. 2 last oleks saanud nagunii, kuid lisatoetused on kompenseerinud ajakadu karjääri tegemisel ja andnud kindluse, et saame majanduslikult ka siis hakkama, kui lapsi on rohkem.

Arvan, et reaalsuses seda eelnõu sellisel kujul vastu ei võeta. Võibolla tõuseb esimese ja teise lapse lapsetoetus ka 100 euroni, järgmisel aastal või järk-järgult näiteks 5 aasta jooksul. Lasterikaste perede toetus ehk ka tõuseb, aga vaevalt, et väljakäidud summadeni ja vaevalt et järgmisel aastal. Arvan, et lastetoetuste ja peretoetuste tõus on palju mõistlikum kui lihtsalt igale lapsele, pensionärile jne ühekordse toetuse maksmine. Vaat selle raha oleks võinud panna näiteks elektritootmisvõimsuste reguleerimiseks nii, et ei peaks külmal ajal pikaajalisi korralisi hooldusi tegema ja et tagada gaasi varustuskindlus jne.

#3992815:

#3992705:

#3992684:

#3992640:

#3992633:

Kas teie arvates on lapsetoetuse tõstmine 60 eurolt 100 eurole esimese ja teise lapse eest vajalik?

Loomulikult on. Ega 100 eurotki ei kompenseeri lapsele kuluvaid hinnatõuse, sh lasteaiamaksu ja lasteaia toidumaksu tõusu, kuid on väikeseks abiks siiski.

Aga miks mitte suunata siis toetus selliselt, see lasteaiamaks ja toiduraha ei tõuseks nii palju? Või hoida kütusehinda madalamal? Inimeste elujärje parandamine ei pea käima ainult enne valimisi lastele rahakülvamise kaudu.

Lasteaiamaks ja -toiduraha käib omavalitsuse või erafirma kaudu, lastetoetus riigi kaudu. Või loodad, et pannakse seadusega paika, kui palju tohib lasteaiatasu olla? Ja kui riik kompenseeribki lasteaiapidajale osa kulude tõusu, ega siis hinnad tõusmata jää. Siis külvatakse raha lihtsalt lasteaiapidajatele, mitte lapsevanematele.

See lasteaed oli ainult näide, et ei ole vaja tingimata inimestele raha peo peale laduda, vaid on võimalik ka teistmoodi toetada. Ega lastega pered ainus grupp pole, keda hinnatõus mõjutab. Katsu sa noore inimesena endale üldse elukoht saada, et oleks kuhu neid lapsi teha. Praegune plaan on ühele grupile lihtsalt raha külvata, aga hinnatõus mõjutab ju kõiki. Pigem on inimestel vaja teada, et olukord on stabiilne ja et nad suudavad end ise ära elatada. Mitte et nad peavad iga natukese aja tagant valitsuselt abi ootama.

Valimised ju tulemas ja kesikute reiting maas

Isiklikult mina suunaksin selle raha haridusse. Praegu peale koroona kahte aastat on ju probleem õpilünkadega, et neid tasandada tuleb kasutada eraõpetajaid või oma kooli õpetajal lisatunde kasutada. Näen seda ka oma teismeliste peal. Mina võimaldan neile eraõpetaja tunde,  see on investeering, aga kõik seda ei tee. Põhjuseid muidugi erinevaid. Koolitoit läheb igapäevaga aina nigelamaks jne jne.

Kolme lapse toetus muidugi täiesti ulme.

Kärgperedel pidu laialt, küll lapsed külapealt kokku laenatakse.

Lastetoetus muidugi võiks tõusta nii et veel mõni null lõppu lisada. Kulub ära.

Rikkus ei anna häbeneda

#3993067:

Statistika siiski näitab, et iibe tõstmisele on hästi mõjunud nii vanemahüvitis kui lasterikaste perede toetus. Ka meie perele on need hästi mõjunud. 2 last oleks saanud nagunii, kuid lisatoetused on kompenseerinud ajakadu karjääri tegemisel ja andnud kindluse, et saame majanduslikult ka siis hakkama, kui lapsi on rohkem.

Statistika justnimelt ei toeta seda. Ei pane ainult raha jagamine lapsi rohkem sünnitama. See statistika on avalikult kättesaadav, võimalik, et vanemahüvitis oli niipalju abiks, et ilma oleks langus hullem olnud. Mõne numbrid:
2002 sündis 13001 last.

2003 (ehk vahetult enne vanemahüvitise kehtestamist) 13036 last

2004 (teises pooles sündisid lapsed, kelle puhul oli vanemahüvitise saamine ette teada 13992 last.

Edasi tuli tõus ja tipp oli aastal 2008 – 16028 last.

Sealt alates on toimunud langus, aastal 2020 sündis 13209 last ja aastal 2021 13272 last, ehk üsna võrreldav vanemahüvitise eelse ajaga.

Tõusu põhjustas ilmselt mitu asjaolu, vanemahüvitis kindlasti oli positiivne, aga üks põhjus on ka see, et eelmise sajandi lõpul suurenes esmasünnitajate vanus tunduvalt ehk siis need, kes sel ajal sünnitamist edasi lükkasid, leidsid et viimane aeg on sünnitada. Samas on laulva revolutsiooni põlvkond juba 30+ vanuses, nüüd jõuab neil kätte see “viimane aeg”, äkki on lootust jälle tõusule.

#3993067:

Aga peale gümnaasiumi lähevad lapsed ju edasi õppima ja me peame neid veel vähemalt mõned aastad täielikult ülal pidama ning täieliku majandusliku iseseisvuseni on lastel ilmselt 5+ aastat peale gümnaasiumi lõpetamist.

See ongi täpselt see näide, et toetused peaksid olema läbimõeldumad. Meie riigi eesmärk ei tohiks olla ainult laste täisealisteks kasvatamine, vaid ka see, et nad oleksid iseendaga hakkamasaavad ja maksaksid tulevikus korralikult makse ning omakorda saaksid lapsi. Selleks on neil vaja tagada haridus ning elukoht. Lapse teise linna õppima saatmine on perekonnale lisakulu ning samal ajal võetakse kõik toetused ära. Mida raskem noortel oma elu alustada on, seda hilisemaks lükatakse laste saamine ja seda vähem neid lapsi kokkuvõttes sünnib.

#3993101:

Isiklikult mina suunaksin selle raha haridusse. Praegu peale koroona kahte aastat on ju probleem õpilünkadega, et neid tasandada tuleb kasutada eraõpetajaid või oma kooli õpetajal lisatunde kasutada. Näen seda ka oma teismeliste peal.

Pigem tõstku jah õpetajate palkasid, et saab neid paremini valida. Oleks poole suurem kasu ühiskonnale kui suurperede üle kuldamine.

#3993101:

Praegu peale koroona kahte aastat on ju probleem õpilünkadega, et neid tasandada tuleb kasutada eraõpetajaid või oma kooli õpetajal lisatunde kasutada. Näen seda ka oma teismeliste peal. Mina võimaldan neile eraõpetaja tunde, see on investeering, aga kõik seda ei tee. Põhjuseid muidugi erinevaid

Olen õpetaja ja kahe teismelise poisi ema. Mu lastele ja umbes kolmandikule õpilastest sobis distantsõpe suurepäraselt. Neil ei tekkinud mingeid lünkasid ja nautisid seda aega. Õppisid vaat et rohkem kui tavapäraselt koolis käies.

Pigem on ikkagi igal perel ja lapsel oma vajadused, mis ei pruugi olla samasugused kui teistel. Normaalne lapsevanem teab ise kõige paremini, kuhu nende peres see raha peaks minema. Kehvade majadamisoskustega või etteplaneerimisvõimega või hooletutel oleks muidugi hea, kui keegi nende eest paremini otsustaks. Aga kas meie rahvas peaks sellistest koosnema?

#3993107:

Kolmanda lapsega kaasnev suure pere toetus on õigustatud sellega, et suutlikkus tööl käia langeb 3. lapsega märkimisväärselt. Juba 1-2 lapse ja täiskohaga töö sobitamine on päris keerukas, aga kolme lapse kasvatamine juba annab igati täiskohaga töö mõõdu välja.

See on ikka päris rumal jutt. Mis see 3. laps siis nii hull on, et võimekus tööl käia peaks langema. Minul küll ei langenud kuskile, järjest kergem nendega on, sest on kogemusi rohkem. Ega sa neid kõiki täitsa järjest ei pea tegema, et üldse hakkama ei saa.

No mina sain hoobilt neljalapselisest kahelapseliseks, kui kaksikud gümnaasiumi lõpetasid ja kõrgkooli läksid. Üks ühte, teine teise linna.

Loogiline, et teenime kaasaga maaettevõtjatena lisatulu ( käime ka palgatööl), et neid koolitada. Saame hakkama, kuid riigi silmis oleme kahe lapse vanemad :D.

Lihtsalt suurpere muutub hoobilt väikeseks  “normaalpereks”, ehkki koolitama peab lapsi veel mitu aastat.

Pooldaksin tulumaksuvabastuse teemat. Normaalsed inimesed on alati pere kõrvalt tööd teha jõudnud, seda võiks niimoodi toetada.

Pooldan vajaduspõhist toetamist. St ei pea õigeks, kui nt õpetajate palgatõus või kõrghariduse toetamine vms jääks ära selle pärast, et päris suur hulk vanemaid kasutaks lisaraha vaid lapsele investeerimise õpetamiseks.

Kõige nõmedam oleks see, kui lastetoetuste tõstmise pärast makse tõstetaks. Kuskilt see raha peab ju tulema.

#3993200:

Ei poolda tõstmist. Praegust majandusseisu vaadates tuleks see millegi arvelt.

Mul üks sugulane ei saa lapse emalt lastetoetust nö kätte, kuigi laps kolis isa juurde, sest muidu jääks ema kolme lapse eest saadavast rahast ilma. Tegelikult selline omamoodi soodustus. Soodustatakse kärgperede nö kokkuliimimist, aga “lõbusamad” ajaad tulevad tõesti siis, kui toetused hakkavad ära kukkuma just sel hetkel, kui kulutused suurenevad.

Oksele ajavad need kärgpered.
3 ja enama lapse toetust peaks saama ainult lapsed kellel on ühised bioloogilised vanemad, siis jääks ära see lastega sahkerdamine.

#3993221:

#3993215:

#3993200:

Ei poolda tõstmist. Praegust majandusseisu vaadates tuleks see millegi arvelt.

Mul üks sugulane ei saa lapse emalt lastetoetust nö kätte, kuigi laps kolis isa juurde, sest muidu jääks ema kolme lapse eest saadavast rahast ilma. Tegelikult selline omamoodi soodustus. Soodustatakse kärgperede nö kokkuliimimist, aga “lõbusamad” ajaad tulevad tõesti siis, kui toetused hakkavad ära kukkuma just sel hetkel, kui kulutused suurenevad.

Oksele ajavad need kärgpered.

3 ja enama lapse toetust peaks saama ainult lapsed kellel on ühised bioloogilised vanemad, siis jääks ära see lastega sahkerdamine.

• Oot, mis jutt see on? 3 ja enama lapse toetus eeldab, et iga lapse eest toetuse saajaks on sama isik. Ja toetuse saajaks saab määrata vaid ema või isa või ametliku eestkostja. Ei saa nii, et Jüri saab oma kahe lapse toetuse ja siis veel lisaks uue kaaslase Mari poja eest Mari eelmisest abielust. Jüri pole Mari pojale ju mitte keegi. Kui lihtsalt panna 3 last kokku elama, kel ei ole ühist ema või isa, siis suure pere toetust ei saa. Iseasi, kui Jüri lapsendab Mari poja. Siis on ta seaduse ees kolme lapse isa.

Kahjuks praegu saab kergemalt Maril on Jüriga 2 last ja Jaaniga ka laps ja Mari ongi suurpere 3 lapsega.

#3993247:

Siis ongi ju ühel emal kolm last ja kust otsast seda sahkerdamiseks pidada?

Aga kasvatama ta neid kõiki ei pea. Siis tekibki neid sahkerdajaid, kes lasevad peretoetuse emale või isale kanda, kellel on kolm last küll, aga ei kasva tema juures ja siis jagavad raha ära. See skeem saab tekkida tänu sellele, et esimene ja teine laps ei tähenda midagi, aga kolmas on tunduvalt kasulikum.

#3992633:

Kas teie arvates on lapsetoetuse tõstmine 60 eurolt 100 eurole esimese ja teise lapse eest vajalik?

Ma tõstaks rohkem.