Lasteaiakohad on küll vähemalt Tallinnas selline asi, et juba enne järgmise lapse isegi kaalumist hakkad juba õudusunenägusid nägema, et jälle hakka sadat imet tegema, et koht saada….eiiiii. Lisaks vaatan, et see mitme lapse eelistamine tähendab seda, et paljudel esimestel lastel pole enam üldse lootust kohta saada (eelis on õe-vennaga lapsel, kes võib järjekorras ikka palju kohti tagapool olla – st et isegi otse sünnitusmajast tulles järjekorda panek ei pruugi aidata). Aga see on jah selline esimeste laste või suure vahega lastega perede probleem. Seega lasteaiakohtade puudust ja kolmelapselise toetuse tõusu mõju tunneks tõenäoliselt natuke erinevad pered. Samas on Tallinnas vähemalt 20 aastat tehtud lasteaiakohtadega mingeid võlutrikke, et saaks näidata, et kohti ju piisavalt, kuigi tegelikult pole.
Esileht › Tööelu, raha ja seadused. › Lapsetoetuse tõstmine
Teema: Lapsetoetuse tõstmine
Tallinna lasteaiandus on õudus kuubis! Minul jääb küll selle pärast teine, kolmas ja kaheksas laps saamata.
Esimene laps sai ühekuuselt sõimejärjekorda, sõimekohta ta lõpuks ei saanudki. Läks 2.5astaselt erahoidu, selleks ajaks olin aasta juba ilma rahata kodune olnud, säästud ära kulutatud, sõimekoha ja toiduraha kulu kokku oli palju suurem kui miinimumpalk. Kuid iga kord, kui laps oli haige, pidin jääma temaga miinimumiga koju ning kohatasu ikkagi maksma. Mees võttis ka osa ajast hoolduslehte ja selle peale jäi ta lõpuks tööst ilma, tekkisid ülemusega nii suured konfliktid. Siis jäigi mees last hoiuga harjutama ja samal ajal otsis tööd, mina sain tööl käia. Lõpuks võtsime kõige hullemal kuul laenu, et kõik kulud makstud saaks. Üejäänud perekond on Rõuges ja Espoos, neist lapsehoidjat polnud ega ka rahalist abi.
Kui keegi kindlustaks mu lapsele riikliku aiakoha, oleksin nõus teist last kaaluma aga seda küll juhtumas ei ole.
Ainus, mis sellest kammajaast head tuleb, on see, et Eesti200 saab hääli juurde.
varasemalt pole mul isamaa erakonna vastu midagi olnud, kuid nüüd selle niigi suure toetuse kahekordistamise ja muude kaasnevate lisanüansidega ( kui pikalt makstakse, mis vanuseni, indekseerimine jne) on nad täielikult välistatud
. teinud parem noortele kõrgharidus kättesaadavamaks vms
teinud parem noortele kõrgharidus kättesaadavamaks vms
Mille taha kõrghariduse kättesaadavus praegu jääb? Mida veel paremaks saaks teha?
Mille taha kõrghariduse kättesaadavus praegu jääb? Mida veel paremaks saaks teha?
Praegu on tasuta, aga varsti enam pole, sest ülikoolidel raha pole ja neile raha juurde ei antud. Hiilivalt on seda tasulist kõrgharidust juba juurutatud, mitmeid osakoormusega õppekavasid avatud, õppekorralduse eeskirjad nii tehtud, et pidevalt pead juurde maksma jne. Ka on mitmeid erialasid kinni pandud, lävendeid tõstetud, stipendiume kaotatud. Varsti on see punkt käes, kus tasuta kõrgharidust pakutakse vaid väga vähestele.
Mille taha kõrghariduse kättesaadavus praegu jääb? Mida veel paremaks saaks teha?
Praegu on tasuta, aga varsti enam pole, sest ülikoolidel raha pole ja neile raha juurde ei antud. Hiilivalt on seda tasulist kõrgharidust juba juurutatud, mitmeid osakoormusega õppekavasid avatud, õppekorralduse eeskirjad nii tehtud, et pidevalt pead juurde maksma jne. Ka on mitmeid erialasid kinni pandud, lävendeid tõstetud, stipendiume kaotatud. Varsti on see punkt käes, kus tasuta kõrgharidust pakutakse vaid väga vähestele.
Praegu on lademes erialasid, kuhu võetakse praktiliselt kõik vähegi kvalifitseeruvad soovijad vastu ja ma tõesti arvan, et võikski ülikoolidesse vastuvõttu vähendada. Igaüks ei peagi ülikooli minema, sest baka lõpetanu ei sobi paljudel erialadel mitte millekski.
Rakenduskõrgkoolidega on teine teema, aga ka seal on minu meelest suurel osal erialadel uksed kõigile lahti, kui natuke liialdada.
Päriselt iibe tõstmiseks peaks tegelema päris probleemidega.
Näiteks.
Eesti suurimas linnas on väikseim laste arv pere kohta, keskmiselt 1. Kõige rohkem inimesi saavad kõige vähem lapsi. Mulle tundub päris probleem.
Miks see nii olla võiks?
- Tallinnas on palju esimese põlvkonna linlasi, neil pole kohalikku tugigruppi. Kas valitsuse tasemel saab muuta? Saaks, oleks vaja regioonaalpoliitikat, et noored ei peaks massiliselt töö pärast Tallinna kolima. Kas on tehtud? Ei.
- Tallinnas on kallis kinnisvara, perel pole ruumi kuhu lapsi panna. Kas saab muuta? Kinkisvara hinda mitte, kuid saaks luua omavalitsuse üürikortereid ja laiendada kredexi käendust rohkematele peredele.
- Tallinnas pole piisavalt lasteaiakohti. Kas saab muuta? Jah saab. Kas on tehtud? Ei, lasteaiaõpetajad saavad väga madalat palka, uusi hooneid ei tehta, teiste valdade lapsi võetakse vastu, esimestele lastele on barjäär koha saamisel.
- Tallinnas on pikad vahemaad, mitu last on ajakulukas, iga laps on ajakulukas. Kas saab muuta? Vahemaid ei saa muuta. Kuid muutes punkti 3. Väheneks surve vahemaadele.
- Tee ise lõpuni teiste asulate kohta
Jah, aga Tallinnasse on koondunud ka kõige rohkem rikkaid inimesi, kellel pole probleemi ühegi sinu postulaadi jaoks lahenduse leidmisega.
Mina ja minu tutvuskond koosneb heal majanduslikul järjel inimestest, lapsed saadakse sama partneriga ja mitte üheski peres pole vähem kui 3 last, on omajagu 5 lapsega peresid, kus raha pole probleem.
Tallinnas on eneseteostamine ja haljale oksale jõudmine kordades lihtsam kui perifeerias, ole ainult ise tegija.
Mille taha kõrghariduse kättesaadavus praegu jääb? Mida veel paremaks saaks teha?
Praegu on tasuta, aga varsti enam pole, sest ülikoolidel raha pole ja neile raha juurde ei antud. Hiilivalt on seda tasulist kõrgharidust juba juurutatud, mitmeid osakoormusega õppekavasid avatud, õppekorralduse eeskirjad nii tehtud, et pidevalt pead juurde maksma jne. Ka on mitmeid erialasid kinni pandud, lävendeid tõstetud, stipendiume kaotatud. Varsti on see punkt käes, kus tasuta kõrgharidust pakutakse vaid väga vähestele.
Ja ongi igati normaalne. Kogu maailmas on nii. Kõrgharidus on väga kallis. Suuremal jaol elanikkonnast seda pole ja ei peagi olema. Kui on intelligence majanduslikult kindlustatud pere, siis suudetakse ka viiele lapsele see kõrgharidus tagada.
Juba täna on see nii. Paljud head koolid lõpetanud ja headest peredest noored lähevad omandavad oma kõrghariduse välismaal. Need on tasulised ülikoolid ja loomulikult me vanematena maksame oma laste hariduse. Mis selles imelikku on?
Lihtne on põlluveerel istuda ja vaid valitsust soimata.
Nii. Ja kas selline pere, kes jaksab last/lapsi välismaal koolitada, vajaks tegelikult riigilt nii mitmekordselt suuremat peretoetust kui ka nö habemetoetust? Ilmselt mitte. Riigi tugi võiks minna sinna, kus seda reaalselt vajatakse, mitte lihtsalt valimisreklaamina laialijagamiseks.
Mille taha kõrghariduse kättesaadavus praegu jääb? Mida veel paremaks saaks teha?
Praegu on tasuta, aga varsti enam pole, sest ülikoolidel raha pole ja neile raha juurde ei antud. Hiilivalt on seda tasulist kõrgharidust juba juurutatud, mitmeid osakoormusega õppekavasid avatud, õppekorralduse eeskirjad nii tehtud, et pidevalt pead juurde maksma jne. Ka on mitmeid erialasid kinni pandud, lävendeid tõstetud, stipendiume kaotatud. Varsti on see punkt käes, kus tasuta kõrgharidust pakutakse vaid väga vähestele.
Ja ongi igati normaalne. Kogu maailmas on nii. Kõrgharidus on väga kallis. Suuremal jaol elanikkonnast seda pole ja ei peagi olema. Kui on intelligence majanduslikult kindlustatud pere, siis suudetakse ka viiele lapsele see kõrgharidus tagada.
Juba täna on see nii. Paljud head koolid lõpetanud ja headest peredest noored lähevad omandavad oma kõrghariduse välismaal. Need on tasulised ülikoolid ja loomulikult me vanematena maksame oma laste hariduse. Mis selles imelikku on?
Lihtne on põlluveerel istuda ja vaid valitsust soimata.
ja mina pea sinu pesakonna hariduse ja sinu harituse siis kinni maksma. Nii tahad öelda
Mina ja minu tutvuskond koosneb heal majanduslikul järjel inimestest, lapsed saadakse sama partneriga ja mitte üheski peres pole vähem kui 3 last, on omajagu 5 lapsega peresid, kus raha pole probleem.
Ja miks siis riigi raha raisata ja maksta mingeid meeletuid toetusi inimestele, kes seda ei vaja? Selle jaoks laenu võtta ja kõigi inimeste elujärge halvendada? Oskad sa ühe põhjuse oma kirjutise valguses tuua?
Päriselt iibe tõstmiseks peaks tegelema päris probleemidega.
Näiteks.
Eesti suurimas linnas on väikseim laste arv pere kohta, keskmiselt 1. Kõige rohkem inimesi saavad kõige vähem lapsi. Mulle tundub päris probleem.
Miks see nii olla võiks?
- Tallinnas on palju esimese põlvkonna linlasi, neil pole kohalikku tugigruppi. Kas valitsuse tasemel saab muuta? Saaks, oleks vaja regioonaalpoliitikat, et noored ei peaks massiliselt töö pärast Tallinna kolima. Kas on tehtud? Ei.
- Tallinnas on kallis kinnisvara, perel pole ruumi kuhu lapsi panna. Kas saab muuta? Kinkisvara hinda mitte, kuid saaks luua omavalitsuse üürikortereid ja laiendada kredexi käendust rohkematele peredele.
- Tallinnas pole piisavalt lasteaiakohti. Kas saab muuta? Jah saab. Kas on tehtud? Ei, lasteaiaõpetajad saavad väga madalat palka, uusi hooneid ei tehta, teiste valdade lapsi võetakse vastu, esimestele lastele on barjäär koha saamisel.
- Tallinnas on pikad vahemaad, mitu last on ajakulukas, iga laps on ajakulukas. Kas saab muuta? Vahemaid ei saa muuta. Kuid muutes punkti 3. Väheneks surve vahemaadele.
- Tee ise lõpuni teiste asulate kohta
Jah, aga Tallinnasse on koondunud ka kõige rohkem rikkaid inimesi, kellel pole probleemi ühegi sinu postulaadi jaoks lahenduse leidmisega.
Mina ja minu tutvuskond koosneb heal majanduslikul järjel inimestest, lapsed saadakse sama partneriga ja mitte üheski peres pole vähem kui 3 last, on omajagu 5 lapsega peresid, kus raha pole probleem.
Tallinnas on eneseteostamine ja haljale oksale jõudmine kordades lihtsam kui perifeerias, ole ainult ise tegija.
Järelikult pole vaja seda suurperede toetust, kõik suured pered keda sa tead, saavad ise suurepäraselt hakkama. Miks vaesed kehvikud peavad tegijatele veel peale maksma selle arvelt et endal ei jää raha oma laste või lapse jaoks.
Lasteaiakohad on küll vähemalt Tallinnas selline asi, et juba enne järgmise lapse isegi kaalumist hakkad juba õudusunenägusid nägema, et jälle hakka sadat imet tegema, et koht saada….eiiiii. Lisaks vaatan, et see mitme lapse eelistamine tähendab seda, et paljudel esimestel lastel pole enam üldse lootust kohta saada (eelis on õe-vennaga lapsel, kes võib järjekorras ikka palju kohti tagapool olla – st et isegi otse sünnitusmajast tulles järjekorda panek ei pruugi aidata). Aga see on jah selline esimeste laste või suure vahega lastega perede probleem. Seega lasteaiakohtade puudust ja kolmelapselise toetuse tõusu mõju tunneks tõenäoliselt natuke erinevad pered. Samas on Tallinnas vähemalt 20 aastat tehtud lasteaiakohtadega mingeid võlutrikke, et saaks näidata, et kohti ju piisavalt, kuigi tegelikult pole.
Sellepärast kasutadki suurepere toetust, et saad lapsi kodus kasvatada, mitte ei pea lasteaeda panema, et ise ilmtingimata tööle peaks minema…
Lasteaiakohad on küll vähemalt Tallinnas selline asi, et juba enne järgmise lapse isegi kaalumist hakkad juba õudusunenägusid nägema, et jälle hakka sadat imet tegema, et koht saada….eiiiii. Lisaks vaatan, et see mitme lapse eelistamine tähendab seda, et paljudel esimestel lastel pole enam üldse lootust kohta saada (eelis on õe-vennaga lapsel, kes võib järjekorras ikka palju kohti tagapool olla – st et isegi otse sünnitusmajast tulles järjekorda panek ei pruugi aidata). Aga see on jah selline esimeste laste või suure vahega lastega perede probleem. Seega lasteaiakohtade puudust ja kolmelapselise toetuse tõusu mõju tunneks tõenäoliselt natuke erinevad pered. Samas on Tallinnas vähemalt 20 aastat tehtud lasteaiakohtadega mingeid võlutrikke, et saaks näidata, et kohti ju piisavalt, kuigi tegelikult pole.
Sellepärast kasutadki suurepere toetust, et saad lapsi kodus kasvatada, mitte ei pea lasteaeda panema, et ise ilmtingimata tööle peaks minema…
Lollakas. Hoia üldse oma kuldmune teistest eemal, koolita ka neid kodus, aga headeks ja kasulikeks maksumaksjateks.
See muidugi sõltub sellest, kas see meede toob kaasa loodetu – inimesed hakkavad rohkem tegema otsust, et saame lisaks kahele lapsele ka kolmanda lapse.
Aga seda ei pea ju oletama, selle kohta on tehtud uuringuid piisavalt. Ja teadlased on väitnud, et see ei suurenda kolmanda lapse saamise tõenäosust ja rahvastiku seisukohalt peaks toetama kõige enam esimeste ja teiste laste sündi. Otsus tehti risti vastupidine, järelikult ei huvita otsuse tegijaid mitte Eesti rahva tulevik, vaid ainult enda koht järgmistel valimistel. Isamaa loodab, et nad saavad selle otsusega oma madalseisust välja ja rohkem võimu, mingi Eesti rahvas pole siin praegu oluline.
Ise usun küll, et just suurendab. See vahe on lihtsalt niivõrd ebaõiglane, et paljud kahelapselised otsustavad lõpuks selle kolmanda saada. Ise arvasin samuti, et piirdun kahega, aga nüüd mõtlen juba, et 2024 soovin kolmandat ka.
Ühelapselisi ja ilma lasteta noori on rohkem ning nende jaoks muutub järjest raskemaks. Eesti lapseasjade hindades on kõik hüvitised ja toetused sees. Kolmanda lapseni jõudmine läheb järjest kallimaks noortele selle pärast.
Siis peab edasi neljanda ja viienda toetusi tõstma, esmasünnitajaid ei tule peale. Praegu veel oleks võtta viimastest suurtest aastakäikudest, aga kui poliitilise kemplemisega see aeg maha magatakse, jäävadgi professionaalsed iibetõstjad ainsaks lootuseks.
Professionaalsed iibetõstjad, kes on tihti ka professionaalsed toetuste küsijad. Ja kahjuks kasvatatakse lapsed samas vaimus, et kuskilt peab raha arvele tulema, keegi peab toetama-aitama jne. Ülikooliaegsed fiktiivabielud, kärgperede paberil suurperedeks kokku kirjutamine, see on kõik justkui normaalne. Kas neist peredest tulevad meile tulevikus ikka korralikud maksumaksjad? Ei usu et toetustepõhise elustiiliga harjunud ümber enam harjuvad toetuste jaoks mkasuraha maksjateks. Nad ikka jäävadki toetuste küsijateks kahjuks paljud.
Ja kes siin juba hõiskavad et järgmisel aastal tulebki “tänu” suurenenud toetustele isu kolmas laps saada. Palun, oodake ikka ära seaduse jõustumine ja selle kommentaarid. Maailm ei vaja juurde lapsi keda tegelikult ei tahetud ja siis nad lihtsalt jalus on, sest pole aega ja tahtmist tegelikult tegeleda nendega. See toetuse tõus ei anna ju reaalsuses kellelegi lisaaega juurde ega loo lasteaiakohti ega häid koole.
Üllatavalt lastevaenulik perekool …
Professionaalsed iibetõstjad, kes on tihti ka professionaalsed toetuste küsijad. Ja kahjuks kasvatatakse lapsed samas vaimus, et kuskilt peab raha arvele tulema, keegi peab toetama-aitama jne. Ülikooliaegsed fiktiivabielud, kärgperede paberil suurperedeks kokku kirjutamine, see on kõik justkui normaalne. Kas neist peredest tulevad meile tulevikus ikka korralikud maksumaksjad? Ei usu et toetustepõhise elustiiliga harjunud ümber enam harjuvad toetuste jaoks mkasuraha maksjateks. Nad ikka jäävadki toetuste küsijateks kahjuks paljud. Ja kes siin juba hõiskavad et järgmisel aastal tulebki “tänu” suurenenud toetustele isu kolmas laps saada. Palun, oodake ikka ära seaduse jõustumine ja selle kommentaarid. Maailm ei vaja juurde lapsi keda tegelikult ei tahetud ja siis nad lihtsalt jalus on, sest pole aega ja tahtmist tegelikult tegeleda nendega. See toetuse tõus ei anna ju reaalsuses kellelegi lisaaega juurde ega loo lasteaiakohti ega häid koole.
oh seda õelust küll! Kõik paljulapselised on siis sarisigijad ja neil on lapsed, keda tegelikult ei taheta ????
Palju sa siis tead neid kombineerijaid ja fiktiivabielusid? Ei tea, kus ma küll elan, et selliseid ühtegi ei tea!
Lollakas. Hoia üldse oma kuldmune teistest eemal, koolita ka neid kodus, aga headeks ja kasulikeks maksumaksjateks.
Võimalusel koolitangi, ja siis?
Lollakas. Hoia üldse oma kuldmune teistest eemal, koolita ka neid kodus, aga headeks ja kasulikeks maksumaksjateks.
- Võimalusel koolitangi, ja siis?
Kôigepealt leia see vôimalus oma tööga, aga mitte kerjamiste ja lôputute toetustega e teiste kulul elamisega.
Professionaalsed iibetõstjad, kes on tihti ka professionaalsed toetuste küsijad. Ja kahjuks kasvatatakse lapsed samas vaimus, et kuskilt peab raha arvele tulema, keegi peab toetama-aitama jne. Ülikooliaegsed fiktiivabielud, kärgperede paberil suurperedeks kokku kirjutamine, see on kõik justkui normaalne. Kas neist peredest tulevad meile tulevikus ikka korralikud maksumaksjad? Ei usu et toetustepõhise elustiiliga harjunud ümber enam harjuvad toetuste jaoks mkasuraha maksjateks. Nad ikka jäävadki toetuste küsijateks kahjuks paljud. Ja kes siin juba hõiskavad et järgmisel aastal tulebki “tänu” suurenenud toetustele isu kolmas laps saada. Palun, oodake ikka ära seaduse jõustumine ja selle kommentaarid. Maailm ei vaja juurde lapsi keda tegelikult ei tahetud ja siis nad lihtsalt jalus on, sest pole aega ja tahtmist tegelikult tegeleda nendega. See toetuse tõus ei anna ju reaalsuses kellelegi lisaaega juurde ega loo lasteaiakohti ega häid koole.
oh seda õelust küll! Kõik paljulapselised on siis sarisigijad ja neil on lapsed, keda tegelikult ei taheta ????
Palju sa siis tead neid kombineerijaid ja fiktiivabielusid? Ei tea, kus ma küll elan, et selliseid ühtegi ei tea!
Tallinnas arvatavasti ja roosad prillid on ka ees. Ja arvatavasti pole ka olnud kokkupuudet kui palju küsivad reaalselt suurpered riideabi, toiduabi, uut pesumasinat jne,jne.
Keegi pole öelnud et kõik lapsed ei ole soovitud, aga kui praeguste suurte peretoetuste ootuses tekib äkki soov saada kolmas laps, siis tekitab see lihtsalt küsimusi. Et kas see laps saadakse õigetel põhjustel või seetõttu et teise ja kolmanda lapse toetuste vahe on üüratu.
Kui vähegi inimestega peretoetuste teemal rääkida, tuleb välja et paljud, reaalses elus ainult ühte-kahte last kasvatavad lapsevanemad on end ekside- või uute elukaaslaste lastega suupreredeks kokku kirjutanud, Seadused kahjuks seda aga võimaldavad ja nii võetakse kõik mis vähegi võimalik. Sa võid ka Eesti teises otsas elada ja lapsi kord aastas näha, aga oled uhke suurpere ema ja võtad ka vastavad toetused. Kui uut, veelgi heldemat peretoetuste seadust ei tehta paremini kui eelmist, täpsustavaid tingimusi ei seata, kasvõi seda et sa reaalselt ka pead seda last kasvatam oma kodus kelle eeest raha saad. Siis, ligi 1000€ nimel muutub skeemitamine veelgi valdavamaks. Selline on kurb reaalasus.
ning need noored keda vanemad on ise koolitanud, maksnud nende ühiselamukoha või üürikorteri eest, need noored on saanud kätte hea hariduse. nüüd on otsinud endile töökoha, muretsenud eluaseme, laenuga muidugi. varsti saaks mõelda lapse pealegi, kuid nüüd kõrvalt nähes kuidas riik teatud seltskonnale raha jagab ja see teatud seltskond ei peagi vaeva nägema, milleks, kui saab niisama.
ja kahjuks need noored kellest alguses kirjutasin, lükkavad oma esimese või teise lapse saamist selliste uudiste valguses veelgi edasi. ning sigivad enamuses need väheharitud ja inimesed, kes saavad lapsi raha pärast, teised maksku kaudselt neil kõik kinni. tihti tulevad sellistest peredest samasuguse mõtteviisiga kodanikud. kes siis tulevikus üldse makse jääb maksma, see uus põlvkond küll mitte
ning need noored keda vanemad on ise koolitanud, maksnud nende ühiselamukoha või üürikorteri eest, need noored on saanud kätte hea hariduse. nüüd on otsinud endile töökoha, muretsenud eluaseme, laenuga muidugi. varsti saaks mõelda lapse pealegi, kuid nüüd kõrvalt nähes kuidas riik teatud seltskonnale raha jagab ja see teatud seltskond ei peagi vaeva nägema, milleks, kui saab niisama.
Suurtele peredele antakse muidugi kõik niisama, korter ka igale lapsele 🙂
ning need noored keda vanemad on ise koolitanud, maksnud nende ühiselamukoha või üürikorteri eest, need noored on saanud kätte hea hariduse. nüüd on otsinud endile töökoha, muretsenud eluaseme, laenuga muidugi. varsti saaks mõelda lapse pealegi, kuid nüüd kõrvalt nähes kuidas riik teatud seltskonnale raha jagab ja see teatud seltskond ei peagi vaeva nägema, milleks, kui saab niisama.
Suurtele peredele antakse muidugi kõik niisama, korter ka igale lapsele ????
Enam ei üllatuks millegi üle, peaks ühele AINULT suurperede laste eest seisvale poliitikule selle mõtte pähe panema, äkki teeb ära. Seekord läks ju tal läbi “laste kastidesse jagmise süsteem”, kus iga lapse toetus ei sõltu tema pere tegelikust majanduslikust olukorrast, vaid ainult sellest palju tal õdesid-vendi on.
Miks on arvamus, et suurpered on kindlasti põhiharidusega. Kas on mingi statistika tehtud või kus selline arvamus pärineb?
Huvitaks just statistika Tallinna linna suurperede kohta, ma millegi pärast ei usu, et enamus on põhiharidusega vanemad. Need suurpered keda mina tean on kõik haritud inimesed.
ning need noored keda vanemad on ise koolitanud, maksnud nende ühiselamukoha või üürikorteri eest, need noored on saanud kätte hea hariduse. nüüd on otsinud endile töökoha, muretsenud eluaseme, laenuga muidugi. varsti saaks mõelda lapse pealegi, kuid nüüd kõrvalt nähes kuidas riik teatud seltskonnale raha jagab ja see teatud seltskond ei peagi vaeva nägema, milleks, kui saab niisama.
- Suurtele peredele antakse muidugi kõik niisama, korter ka igale lapsele ????
Üritatakse anda jah. Lihtsalt aitäh eest.
Miks on arvamus, et suurpered on kindlasti põhiharidusega. Kas on mingi statistika tehtud või kus selline arvamus pärineb?
Huvitaks just statistika Tallinna linna suurperede kohta, ma millegi pärast ei usu, et enamus on põhiharidusega vanemad. Need suurpered keda mina tean on kõik haritud inimesed.
Selle kohta on Statistikaameti lehel uuringud olemas. Loe, võid üllatuda. Sinu tutvusringkond ei ole piisavalt suur, et järeldusi teha.
Miks on arvamus, et suurpered on kindlasti põhiharidusega. Kas on mingi statistika tehtud või kus selline arvamus pärineb?
Huvitaks just statistika Tallinna linna suurperede kohta, ma millegi pärast ei usu, et enamus on põhiharidusega vanemad. Need suurpered keda mina tean on kõik haritud inimesed.
Selle kohta on Statistikaameti lehel uuringud olemas. Loe, võid üllatuda. Sinu tutvusringkond ei ole piisavalt suur, et järeldusi teha.
Tallinnas on elanikke umbes 600000 ja neist umbes 220000 on kõrgharidusega. Päris suur protsent või mis? Jhh maakohtades pole kõrgharidusega inimesi, aga Tallinnas on iga kolmas kõrgharidusega.
Miks on arvamus, et suurpered on kindlasti põhiharidusega. Kas on mingi statistika tehtud või kus selline arvamus pärineb?
Huvitaks just statistika Tallinna linna suurperede kohta, ma millegi pärast ei usu, et enamus on põhiharidusega vanemad. Need suurpered keda mina tean on kõik haritud inimesed.
Selle kohta on Statistikaameti lehel uuringud olemas. Loe, võid üllatuda. Sinu tutvusringkond ei ole piisavalt suur, et järeldusi teha.
Saad otselingi panna, ma huviga loeks nende põhiharidusega paljulapseliste vanemate kohta Tallinnas.
‘kõik minu sõbrad on sellised ja järelikult nii ln’ on loomulikult see kõige parem statistika tegemise viis. Need rahvaloendajad ja statistikaamet ei tea mõhkugi, kogu maailm on nagu mina ja mu sõbrad.
Saad otselingi panna, ma huviga loeks nende põhiharidusega paljulapseliste vanemate kohta Tallinnas.
Miks sa sinna põhiharidusse nii kinni jääd. See on ju teada tõsiasi, et haritud inimestel on vähem lapsi ja mida madalam haridus, seda rohkem. Põhiharidusega on üldse tänapäeval üsna vähe inimesi, aga suurperede vanemate haridustase on madalam, selle vastu pole küll midagi vaielda.
Esileht › Tööelu, raha ja seadused. › Lapsetoetuse tõstmine
