Oli just ajakirjanduses teema, et miinimumpalga, töötu abiraha, toimetulekutoetuse ja lapsetoetuse vahed on nii väikesed, et soodustavad pikalt toetuste najal elulejaid.
Toetama peaks tööl käimist ( tulumaksuvabastus laste pealt), miinimumpalk tuleks tõsta suuremaks, lapsetoetused võiks vabalt jääda sellised, nagu need just on.
Väikelinnades pole normaalse palgaga tööd ju! Naised – eriti kui mees käib kalevipojaks – siis miks minna kusagile Grossi poodi pikki päevi tegema, kui saab “kodu hoida”, riburada tittedega kümmekond aastat kodus olla, lapsetoetuse eest küüsi ja ripsmeid panna? Emmeksolemine on eneseteostus. Olen näinud ka ühelapselisi, kes “ei saa tööle minna, sest laps on kaheksa-aastane”. Millestki need tüübid ju elavad.
Sotskorteriinimestel pole maakondlikku miinimumi mõtet teenima minnagi, sest töötuabiraha ja toimetulekutoetuse summa on enam vähem sama, õlmariks jätkub küll ja veel. Väike must ots ka kusagil puid ladudes ja elu on lill.