Teema: Lapsevanem ei järgi eriolukorra reegleid

Suurem oht on vanavanavanaemale, kui sinu lastele. Ei ole keelatud oma pere külastada, see on mittesoovituslik. Laste isa ei rikkunud ühtki reeglit, lihtsalt see ei olnud mõistlik käik.

Ja see, et 10 km oli koroonasurm, on paanika. Surnu pole rohkem nakkav kui elav.

Olukord Eestis pole nii hull, et peaks paanikas olema. Kõvasti suuremal osal elanikkonnast siiski pole viirust.

täna tuli mingi uudis, et vanureid ei tohiks aasta lõpuni välja lubada – kas sellisel juhul jäävadki nad pea aastaks isolatsiooni?
hiljuti kirjutas keegi vanem inimene (äkki oli lauristin), et see isolatsioon on märksa hullem kui koroona ning et see lastest ja lastelastest eemalolek on väga kurnav, ning et ta ei saa aru, miks seda propageeritakse?
ise ka pigem riskiks haigusega (ega koroona pole ainus haigus, kõik viirused on alati vanuritele ohtlikud), kui oleks kuude viisi lastes(laste)st eemal. üksindusse võib ka surra ning märksa piinarikkamalt

#3416868:

Kui isolatsioon hoiab mu isa ja mu mehe vanemad elusatena, siis ei roni sinna, kuni eriolukorra lõpuni. Minu isale viime süüa, räägime kord nädalas üle aia juttu ka. Isa käib palju jalutamas, toimetab aias, räägib üleaia naabritega juttu, hoides piisavat vahemaad, suhtleb telefoni teel. Mehe vanemad elavad meist kaugel – aga samuti helistame, räägime juttu. Kevad tuleb – askeldavad peenramaal.

Lastele olen ka rääkinud, et võtke kord nädalas üks kõne vanavanematele.

Kahju on neist, kelle lapsi, lapselapsi ei ole, neile on kindlasti see olukord raske.

Aga tead kui paljud pensionärid elavad kortermajades, ei oma aiamaad? Mina ei kujutaks ette aastast isolatsiooni, kui see võib niikuinii olla mu viimane aasta. Olen igati nõus sellega, et kuude pikkune üksindus ja eraldatus on hullem igast haigusest selles vanuses.

Mulle jääb arusaamatuks- kui on üldine soovitus, et PÜSIGE KODUS, siis suhtluskord või mitte, miks peavad lapsed kahe vanema vahet trampima? Saab see periood mööda, käidagu siis. Seni võiks telefoni ja interneti teel oma suhtlused suheldud saada.
Loomulikult kui see isa siis oma vanematele või vanavanematele koos selle lapsega külla lähevad, ongi nad neile ohtlikud.

Oleme hakanud ka oma 90 (vana)vanavanemat külastama, sest isolatsioon paistab teda rängemalt murdma, kui sõda või koroona ise.
Midagi pole teha, eks iga pere peab ise otsustama, kuidas toimib aga kui ma näen, kuidas muidu terve ja elujõus inimene niisama närtsib ja nutab mulle tunde telefoni, siis ma lihtsalt lähen. Ja lapsed võtan ka kaasa.

Minu jaoks pole ka reaalne, et eakad istuvad nüüdsest kuid seitsme riivi ja luku taga. Minu oma vanemad käivad täitsa tööl, kuigi penskarid. Mina ja mees istume tööandja korraldusel kenasti kodukontoris lastega ja tarbime vaid e teenuseid.

Arutasime teema kenasti pereringis läbi, hoiame meeles ohutust ja viimase paari nädala külastused, on memme vaimset tervist silmnähtavalt turgutanud. Minu igapäevaselt linnas ringi taidlevad vanemad teda siiski ei külasta.

#3416470:

täna tuli mingi uudis, et vanureid ei tohiks aasta lõpuni välja lubada – kas sellisel juhul jäävadki nad pea aastaks isolatsiooni?

hiljuti kirjutas keegi vanem inimene (äkki oli lauristin), et see isolatsioon on märksa hullem kui koroona ning et see lastest ja lastelastest eemalolek on väga kurnav, ning et ta ei saa aru, miks seda propageeritakse?

ise ka pigem riskiks haigusega (ega koroona pole ainus haigus, kõik viirused on alati vanuritele ohtlikud), kui oleks kuude viisi lastes(laste)st eemal. üksindusse võib ka surra ning märksa piinarikkamalt

Kas sa skypeda ei oska ja pidu pidada õues ka nii mitte, et sina riskivanuses istud näiteks verandal ja teised, kes on üks pere, sinust 8 m eemal? Jutt saab räägitud, pappnõud ja puust kahvlid-noad saavad põletatud. Nagu kätetud ja jalutud oleksid kõik, ausõna. Lapsi käppima aga sa ei pea, elad selle aasta üle. Paljud, kele lapselapsed on üldse teispool maakera, saavad hakkama, saad sa ka.

#3416147:

Heauskselt lubasin lapsed isa juurde, suhtluskorra alusel. Lugesin sōnad peale ja täna isa läks lapsega vanavanematele külla, kus elab ka riakigrupis vanur.

Mul pole sōnu…

Suhtluskorra alusel käitusid väga õigesti. Tubli.

Et mees lapse oma vanemate juurde viis, siis sellega on nii ja naa.

Mul ka ei ole vahest sõnu, sest olge värskes õhus, aga ärge õue minge.

#3416147:

Lugesin sōnad peale ja täna isa läks lapsega vanavanematele külla, kus elab ka riakigrupis vanur.
Mul pole sōnu…

Kommentaar eemaldatud.
3.2. Vältida tuleb pahatahtliku ja halvustava arutelu algatamist ning jätkamist.
Perekooli Moderaator

#3417325:

Kommentaar eemaldatud.

Prillid annavad olla lõputult roosad. Inimesed on elanud koos sarimõrtsukaga, sest ega ta nende nähes ei mõrvanud ja neid ta kohtles kenasti. Inimesed on elanud koos isegi sellistega, kes ei kohtle neid sugugi kenasti, kohtlebki väga jubedalt, aga mitte ju kogu aeg, vahepeal kohtleb hästi ju ka. Aga see pole praegu teema.
Osa inimesi ei võta koroonat tõsiselt, sest nad ei taha selle teemaga tegeleda. Nad elavadki nii, nagu siiani on elanud. Kõik ju ei sure. Kõigil ju ei ole seda. Neid ei huvita, mis kõige hullemal juhul võib juhtuda, nad loodavad ikka parimat. Sa võid neile näkku karjuda, nii et süljepritsmeid lendab, aga nad ütlevad ikka, et näe, see ja see said ju terveks ja grippi surrakse ka jne. Nii et eks neid roosasid prille ole igasuguseid.
Teemaalgatajal on 3 valikut, ei tee midagi, jätkab samamoodi. Kui mehel teisi lapsi teiste naistega pole, keda ta sinna koroonavanemate juurde veaks, siis ehk ei saa keegi koroonat ja läheb õnneks. Muidugi on võimalus, et kuna mees ja tema vanemad ei paista nendest soovitustest suuremat hoolivat, siis võib see nakatumine hoopis teistpidi tulla lastele ja kuigi lapsed pigem põevad kergemalt, et ole see absoluutne.
Teine variant on öelda mehele, et kui ta nii veel teeb, kuni eriolukord pole läbi, siis sa lapsi sinna ei saada. Ja loota, et mõjub. Aga pigem juhtub, et mees õpetab lastele, et ei tasu emale rääkida, mis nad omavahel teevad, ja teeb ikka nii, nagu tahab. Kui valitsuse manitsus talle ei loe, siis vaevalt eksnaise oma loeb.
Kolmas variant on lihtsalt kohe lapsi sinna mitte saata, sest mees ei täida eriolukorra reegleid.

#3417034:

Oleme hakanud ka oma 90 (vana)vanavanemat külastama, sest isolatsioon paistab teda rängemalt murdma, kui sõda või koroona ise.

Midagi pole teha, eks iga pere peab ise otsustama, kuidas toimib aga kui ma näen, kuidas muidu terve ja elujõus inimene niisama närtsib ja nutab mulle tunde telefoni, siis ma lihtsalt lähen. Ja lapsed võtan ka kaasa.

Minu jaoks pole ka reaalne, et eakad istuvad nüüdsest kuid seitsme riivi ja luku taga. Minu oma vanemad käivad täitsa tööl, kuigi penskarid. Mina ja mees istume tööandja korraldusel kenasti kodukontoris lastega ja tarbime vaid e teenuseid.

Arutasime teema kenasti pereringis läbi, hoiame meeles ohutust ja viimase paari nädala külastused, on memme vaimset tervist silmnähtavalt turgutanud. Minu igapäevaselt linnas ringi taidlevad vanemad teda siiski ei külasta.

Minu ema (80a) ütles ka, et ta parem elab need viimased kuud või aastad, kui end ülejäänud elupäevadeks elusalt maha matab. Praegu on veel jõudu kuskil käia ja midagi teha.

#3416971:

Mulle jääb arusaamatuks- kui on üldine soovitus, et PÜSIGE KODUS, siis suhtluskord või mitte, miks peavad lapsed kahe vanema vahet trampima? Saab see periood mööda, käidagu siis. Seni võiks telefoni ja interneti teel oma suhtlused suheldud saada.

Lapsevanemad on võrdsed! Kas olukord, kui laps läheks kuuks ajaks (või kauemaks) teise lapsevanema juurde elama ja Sulle öeldakse, et suhtle telefoni teel, oleks aktsepteeritav? Arvan, et mitte. Miks üks lapsevanem (statistiliselt tõenäolisemalt ema) arvab, et tema on rohkem lapsevanem ja tavaolukorrast erineval ajal võib ta üksinda otsuseid vastu võtta.

Jah, ütlen juba etteruttavalt, enne kui keegi jõuab mainida, on erinevaid olukordi. Kui isa soovib ainult nüüd järsku oma last näha või on teada, et isa on haige, kuid vaatamata sellele nõuab lapse külastust… Minu esmane seisukoht räägib tavaolukorrast, kus on määratud või kokkulepitud suhtluskord. See peaks toimima edasi. Tagada tuleb lapse ohutu liikumine kahe lapsevanema vahel.

Olen ema, ning mul oleks hea meel, kui laps vähem selle vaimse vägivalduriga kokku puutuks aga lapse ja isa vaheline suhtlus ei ole ainult minu otsustada. Seega on laps hetkel vastavalt kokkulepetele isa juures.

#3419311:

#3416868:

Kui isolatsioon hoiab mu isa ja mu mehe vanemad elusatena, siis ei roni sinna, kuni eriolukorra lõpuni. Minu isale viime süüa, räägime kord nädalas üle aia juttu ka. Isa käib palju jalutamas, toimetab aias, räägib üleaia naabritega juttu, hoides piisavat vahemaad, suhtleb telefoni teel. Mehe vanemad elavad meist kaugel – aga samuti helistame, räägime juttu. Kevad tuleb – askeldavad peenramaal.

Lastele olen ka rääkinud, et võtke kord nädalas üks kõne vanavanematele.

Kahju on neist, kelle lapsi, lapselapsi ei ole, neile on kindlasti see olukord raske.

Just – isolatsioon hoiab vanainimesed elusatena. Kelle või mille jaoks? Kui lapsi ei näe, kui pead istuma oma niigi valutavate puusadega päevade kaupa nelja seina vahel. Mis see siis ellu rõõmu toob? Kas vanainimesed ikka ihkavad nii väga üldse elada? Kas sa tõesti arvad, et nad elavad igavesti? Keegi neist võib iga hetk saada insuldi näiteks ja mida sa siis tunned, kui pole neil mitu kuud külas käinud?

Jah, on mõistlik hoiduda eemale rahvarohketest kohtadest, kuid pere on pere. Kui vanaema elaks meie perega koos, siis me teda ju ei väldiks. Miks peaks siis vältima kui ta elab näiteks üksi?

Valitsuse korraldusel põhjustate oma lähedastele hingepiinu mitte ei pääasta neid surma eest. Me sureme ühel hetkel kõik. Kõik! Elada tuleb praegu.

Kui see haigete puusadega vanainimene nüüd koroona saab, siis üsna tõenäoline, et ta ei näe enam kunagi oma lapsi ega lapselapsi.

#3419326:

#3419311:

#3416868:

Kui isolatsioon hoiab mu isa ja mu mehe vanemad elusatena, siis ei roni sinna, kuni eriolukorra lõpuni. Minu isale viime süüa, räägime kord nädalas üle aia juttu ka. Isa käib palju jalutamas, toimetab aias, räägib üleaia naabritega juttu, hoides piisavat vahemaad, suhtleb telefoni teel. Mehe vanemad elavad meist kaugel – aga samuti helistame, räägime juttu. Kevad tuleb – askeldavad peenramaal.

Lastele olen ka rääkinud, et võtke kord nädalas üks kõne vanavanematele.

Kahju on neist, kelle lapsi, lapselapsi ei ole, neile on kindlasti see olukord raske.

Just – isolatsioon hoiab vanainimesed elusatena. Kelle või mille jaoks? Kui lapsi ei näe, kui pead istuma oma niigi valutavate puusadega päevade kaupa nelja seina vahel. Mis see siis ellu rõõmu toob? Kas vanainimesed ikka ihkavad nii väga üldse elada? Kas sa tõesti arvad, et nad elavad igavesti? Keegi neist võib iga hetk saada insuldi näiteks ja mida sa siis tunned, kui pole neil mitu kuud külas käinud?

Jah, on mõistlik hoiduda eemale rahvarohketest kohtadest, kuid pere on pere. Kui vanaema elaks meie perega koos, siis me teda ju ei väldiks. Miks peaks siis vältima kui ta elab näiteks üksi?

Valitsuse korraldusel põhjustate oma lähedastele hingepiinu mitte ei pääasta neid surma eest. Me sureme ühel hetkel kõik. Kõik! Elada tuleb praegu.

Kui see haigete puusadega vanainimene nüüd koroona saab, siis üsna tõenäoline, et ta ei näe enam kunagi oma lapsi ega lapselapsi.

aga kui haigete puusadega vanainimene 2 kuu pärast üksindusse ja vanadusse sureb, siis pole ta üle 3 kuu lapsi ega lapselapsi näinud ja ei näe neid samuti kunagi. paljude vanurite elu mõte ongi (lapse)lapsed.
selle külastamise osas tasuks siiski vanurite soovi kuulda võtta. ka 100aastased on koroonast paranenud, ei pruugi see nakatumine vanureid alati tappa. paljudel tundub, et praegu on hea olukorda ära kasutada ja senised tüütud külastusvisiidid ametliku põhjusega ära jätta. vanurile külla minnes võib ju maski kasutada, samuti käed ära pesta ja/või desinfitseerida jne. paljud vanurid käivad siiski jalutamas, korteris elades tuleb selleks trepikoda kasutada, sealt võib ta ka nakkuse saada

Issand mis vahet seal on! Mul ema on meil käinud kahe kuu jooksul kokku 2-3 nädalat juba ja käime nii minu kui ka mehe vanemate juures tihti oma kolme lapsega. Ära olete peast tinistatud oma koroonafoobiaga.