Teema: Lapsevanemad ei taha, et lapsed õues käivad

Räägin oma kooliajast:

– kehaline – meie ei teadnud kunagi ette, kas tund on sees või väljas ja õpetaja eeldas, et peaks mõlemad asjad kaasa tassima, nii sise- kui välisjalanõud, õhemad riided ja vihmariided; teiseks oli aeg alati napp, selle kümneminutilise vahetunniga lihtsalt ei jõua terve klass dushi all ära käia ja riideid vahetada.

– vahetunnis – riided olid garderoobis ja neid sealt koolipäeva jooksul kätte ei antud. Ilusa ilma korral läksid nagunii kõik vabatahtlikult õue, aga kui tuulise külma ilmaga hakati suruma, et minge ikka värsket õhku hingama, siis väga ei kiskunud sinna.

– õppekäikudel – oleneb kui huvitavat asja vaatama minnakse ja kui palju selleks aega on planeeritud. Huvitavamatel käikudel, mille jaoks terve koolipäev vabaks anti, tahtsid alati kõik käia, aga sellistel, kus tuli ühe tunni käigus pooljoostes kuskile parki jõuda ja seal mingeid lehti ja käbisid kokku otsida,  ei viitsinud keegi käia.

Enamus ikka tahab! Meil esimene ja viimane veerand iga ilmaga kehaline õues. Minul oleks hea meel, kui vahetunnid ka. Õpetajad võiks muidugi lastelt nõuda, et mütsid/joped/sallid jaheda ilmaga ikka seljas oleks. Mingis vanuses on need väga ebapopulaarsed. Lapsevanem võib ju asjad kaasa pakkida aga selga need ei jõua. Mida rohkem õppekäike looduses seda toredam. Ja pole tõesti kuulnud, et teised lapsevanemad teisiti arvaks.

minu lapse koolis pole eriti ruumi kehalise riideid hoida ja neid peab iga kord eraldi kaasa tassima. kuna mu lapsel on enamasti otse pärast kooli ka trenn, siis on neid kaasa veetavaid riideid liiga palju, eriti kui ilm on külm (õuetossud, kehalisse jope, püksid jne). nii et mina eelistan, et kehaline on õues senikaua, kuni on tossudega paras kodust välja minna ja kehalises piisab õues õhukestest dressidest.

Poleks midagi selle vastu, kui koolis oleks võimalus kasvôi spordijalatseid hoida. 2x nädalas kogu varustuse kaasatassimine on nõme. Rätik veel lisaks, kuigi pesemisvôimalus praktiliselt puudub. Jama on see, et paljudel koolidel puudub staadion. Staadionile minemine võtab aega. Vahetund aga lühike – mõttetu stressamine on see keka tund sel juhul. Kohustagu lapsi parem mônes trennis käima (teostamatu mõte, tean). Aga jah sellisel kujul nagu minu lapse koolis, on see keka üks paras peavalu. Koolil pole ei võimlat, ei staadionit, pesemisruum hallitab, pooled duššid katki.

Meil koolis iga päev üks õuetund, kus lapsed saavad ise vaadata, mida mängivad/teevad. See on keset koolipäeva ja paar aastat tagasi paar vanemat sõdisid selle vastu ning leidsid, et seda ei tohiks olla ning pole seaduslikku alust jne. Väga tüütu oli ausalt öeldes. Mul on hea meel, et just pimedal sügistalvisel ajal saavad lapsed olla keset päeva õues 🙂

eks see ole elektroonikaajastuga seotud, paljudel lastel pole telefonis 4gd, toas ju 99 protsendil eesti kodudes wifi.. aga eks see suhtumine mängib ka oma rolli.. mine võta kinni!

Kui laps on palju toas, siis see ei tähenda, et vanem teda õue ei luba. Eks vanem ikka sunnib ja võtab teda endaga retkedele kaasa, aga see ei tähenda, et see lapsele meeldiks või laps seda toas istumisele eelistaks.

#3863085:

eks see ole elektroonikaajastuga seotud, paljudel lastel pole telefonis 4gd, toas ju 99 protsendil eesti kodudes wifi.. aga eks see suhtumine mängib ka oma rolli.. mine võta kinni!

Küsimus oli ju kehalise kasvatuse tunnis ja õppekäikudes, vaevalt, et koolis antakse valida, et kas tahad keka ajal õues joosta või võimlas telefoni näppida.

Kui nüüd koduse elu juurde tulla (mis ei ole üldse selle teemaalgatuse sisu), siis on vanemad varmad lapsi süüdistama ja rääkima, et “mina omal ajal küll olin palju õues”, aga needsamad vanemad ei pane ise tähelegi, et nad ise veedavad suure osa oma vabast ajast ekraanide ees, sealt mugavalt lapsele hüüdes, et mine õue sõpradega mängima.

Õues ei ole enam sõpru, kellega mängida, sest nende sõprade vanemad on samuti oma lastele ekraanid ostnud, sest kui lapsi ei saaks ekraani taha suruda, peaks nendega ise tegelema (ja nendega õue kaasa minema) ega saaks ise rahus ekraane nautida.

(statistika näitab, et väga suur osa inimestest on ekraanidest sõltuvuses, see ei ole minu isiklik arvamus)

#3863833:

Koolis on õuevahetund, probleem on selles, et lastel ei ole absoluutselt kusagil olla ega midagi teha selle ajal. Suur kool, ca 800 õpilast kokku. Natuke asfalti kooli ümber, muruga staadion, mis varsti on porine. Ja siis nad istuvad treppidel, telefonid peos… Kool nimetab end “liikumakutsuv kool”

Minu kooliajal oli sama lugu, et kuskil polnud olla ega midagi teha. Lihtsalt käsutati kõik need mitusada õpilast õue ja seal me siis lihtsalt passisime seistes, algklasside tüdrukud mängisid kummikeksu. Nutitelefone tol ajal veel polnud.

Muideks, kummikeks on ülihea trenn, ma oma tütardele õpetasin kunagi ja no ei jõua niimoodi vahetpidamata hüpata. Aga lapsena sai ikka hommikust õhtuni karatud. Kahju, et see komme ära on kadunud.

#3863833:

Koolis on õuevahetund, probleem on selles, et lastel ei ole absoluutselt kusagil olla ega midagi teha selle ajal. Suur kool, ca 800 õpilast kokku. Natuke asfalti kooli ümber, muruga staadion, mis varsti on porine. Ja siis nad istuvad treppidel, telefonid peos… Kool nimetab end “liikumakutsuv kool”

Kahjuks tõesti lapsed enam õuemänge ei oska. Meil polnud ka midagi enamat kui asfalt ja muru, aga mängisime kogu aeg ja mõnuga – haned- luiged, tagumine paar välja, mädamuna jne, jne. Õuemängude kohta on raamat ka välja antud.

#3864504:

#3864145:

#3864098:

#3863833:

Koolis on õuevahetund, probleem on selles, et lastel ei ole absoluutselt kusagil olla ega midagi teha selle ajal. Suur kool, ca 800 õpilast kokku. Natuke asfalti kooli ümber, muruga staadion, mis varsti on porine. Ja siis nad istuvad treppidel, telefonid peos… Kool nimetab end “liikumakutsuv kool”

Minu kooliajal oli sama lugu, et kuskil polnud olla ega midagi teha. Lihtsalt käsutati kõik need mitusada õpilast õue ja seal me siis lihtsalt passisime seistes, algklasside tüdrukud mängisid kummikeksu. Nutitelefone tol ajal veel polnud.

Muideks, kummikeks on ülihea trenn, ma oma tütardele õpetasin kunagi ja no ei jõua niimoodi vahetpidamata hüpata. Aga lapsena sai ikka hommikust õhtuni karatud. Kahju, et see komme ära on kadunud.

Kurb küll, kui lapsed ei oska õues omavahel mängida. Meil ei aega ikka puudu…

Mida sa seal külmas ja tuulises tühjas kooliõues selle kümne minutiga ise mängiksid?

Kõiki neid mänge, mida lapsena päevad otsa õues mängisime. Oli ikka sama tuuline ja tühi, aga piisas mängukaaslastest. Kurb, et tänapäeva lapsed ei oska enam mängida. Ringid-trennid, eelkool juba lasteaias, lisaks nutiseadmed. Ja mänguoskus kaob.

Värsket õhku ja liigutamist vajavad nii lapsed kui täiskasvanud. Kõik õpetajad võiksid samuti vahetunniks õue minna ja seal mänge kaasa teha, see aitaks ka lapsi mootiveerida. Aga õue läheb ainult eelnevalt kindlaks määratud korrapidaja-õpetaja, samas kui teised õpetajad istuvad mõnusalt toas ja joovad kohvi. Miks me eeldame, et lapsed peaksid tegema midagi, mida me ise teha ei taha?

Sama on õues peetava kehalise kasvatuse tunniga (mille mina isiklikult vägagi heaks kiidan) – kui paljud täiskasvanud mitu korda nädalas õues sportimas käivad? Mitte just ülearu paljud. Enamik ei spordi isegi siseruumis, vaba aeg veedetakse ekraanide taga.

#3863833:

Koolis on õuevahetund, probleem on selles, et lastel ei ole absoluutselt kusagil olla ega midagi teha selle ajal. Suur kool, ca 800 õpilast kokku. Natuke asfalti kooli ümber, muruga staadion, mis varsti on porine. Ja siis nad istuvad treppidel, telefonid peos… Kool nimetab end “liikumakutsuv kool”

Oi, meil on ka “liikumakutsuv kool!”.

Viimased 3 aastat pole isegi spordipäevi tehtud. Koolis alla 300 lapse.

Kehalise tunnid pakuvad meie lastele küll hiigelpalju rõõmu. Teistele lastele mitte eriti palju. Üldjuhul toimuvad tunnid õues, ka siis, kui pussnuge alla tuleb.

Sest külma tuulega läheb nina tatisels ka siis ei lubata enam kooli tulla.