Esileht Pereelu ja suhted Lapsevanemad käivad kohtus võitmas

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 65 )

Teema: Lapsevanemad käivad kohtus võitmas

Postitas:
Kägu

Kahjuks see nii enamasti ei ole, ehkki unistus on ilus. Kohus langetab oma otsuse kõige rohkem lastekaitseametniku jutu ja kokkukirjutatu põhjal, kuid nood on ühed kõige kallutatumad tegelased üldse. Samas on neil reeglina ka kõige vähem vastutust. Kui kohus juhtub lapse osas valesti otsustama, mistõttu laps saab tugevasti kahjustada või kogunisti surma, siis kannavad vastutust valede otsuste eest reeglina ainuüksi vanemad (ja laps ise, kui ta peaks ellu jääma). Mitte ükski neist spetsialistidest ega ametnikest, kes suure suuga selle perekonna kohta oma suuri otsuseid langetasid, ei tule eales hooldama vale otsuse tõttu invaliidistunud last. See laps jääb elu lõpuni oma eaka(te) vanema(te) hooldada. Samas paradoksaalselt on just vanematel oma lapse osas kõige väiksem otsustusõigus. Võim ja vastutus peaksid käima käsikäes, ent kahjuks see nii ei ole.

On sul mõni konkreetne näide Eesti kohtupraktikast või mõtlesid ise välja stsenaariumi? Ja mille põhjal see kohus ostsustama peaks, vaatab lakke või viskab-kulli kirja, sest nemad ju peretpole varem näinud…

+3
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kahjuks see nii enamasti ei ole, ehkki unistus on ilus. Kohus langetab oma otsuse kõige rohkem lastekaitseametniku jutu ja kokkukirjutatu põhjal, kuid nood on ühed kõige kallutatumad tegelased üldse. Samas on neil reeglina ka kõige vähem vastutust. Kui kohus juhtub lapse osas valesti otsustama, mistõttu laps saab tugevasti kahjustada või kogunisti surma, siis kannavad vastutust valede otsuste eest reeglina ainuüksi vanemad (ja laps ise, kui ta peaks ellu jääma). Mitte ükski neist spetsialistidest ega ametnikest, kes suure suuga selle perekonna kohta oma suuri otsuseid langetasid, ei tule eales hooldama vale otsuse tõttu invaliidistunud last. See laps jääb elu lõpuni oma eaka(te) vanema(te) hooldada. Samas paradoksaalselt on just vanematel oma lapse osas kõige väiksem otsustusõigus. Võim ja vastutus peaksid käima käsikäes, ent kahjuks see nii ei ole.

On sul mõni konkreetne näide Eesti kohtupraktikast või mõtlesid ise välja stsenaariumi? Ja mille põhjal see kohus ostsustama peaks, vaatab lakke või viskab-kulli kirja, sest nemad ju peretpole varem näinud…

Sa oled vist päris kotis elanud, et sellest midagi ei tea? Neid juhtumeid on sadu. Konkreetseid näiteid ma sulle siin Perekoolis tuua ei tohi, või muidu pannakse mind ennast vanglasse konfidentsiaalsuse rikkumise pärast.

Kohus ei viska kulli-kirja, vaid tutvub lastekaitseametniku poolt kokkukirjutatud toimikuga. Ent need n-ö materjalid, mis too tegelane sinna toimikusse on pannud, on tõesti kulli-kirja mäng.

+3
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sa oled vist päris kotis elanud, et sellest midagi ei tea? Neid juhtumeid on sadu. Konkreetseid näiteid ma sulle siin Perekoolis tuua ei tohi, või muidu pannakse mind ennast vanglasse konfidentsiaalsuse rikkumise pärast.

No aga too mõni näide anonüümselt, siis ei saa keegi sind konfidentsiaalsuse rikkumises süüdistada. Kui selliseid juhtumeid, kus lapsed vale kohtuotsuse pärast on surnud või eluks ajaks invaliidistunud on, väidetavalt lausa sadades lugeda saab.

Huvitav, kuidas see üldse võimalik peaks olema, et laps ühele vanemale, kas emale või isale määratuna ühe vanema tõttu surma saab või invaliidiks jääb? Siis peab see üks vanem ju lausa hullumeelne mõrtsukas olema või täiesti teovõimetu, aga see paistaks ju kohtumenetluse käigus välja.

Selline asi, et laps elab ühe vanema juures ja siis juhtub temaga saatuslik õnnetus, võib muidugi ette tulla, aga see ei ole kindlasti vale kohtuotsuse tulemus. Õnnetusi ja haigusi tuleb ette ka kahe vanemaga peredes ja neis peredes, kus lapsed elavad ühe vanemaga omavahelise kokkuleppe alusel ja kohtuotsust ei ole.

+4
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Võin eksida, aga oli vist ka vaidlus hooldusõiguse üle.

https://www.ohtuleht.ee/673357/pisitudruku-sandistanud-kasuisa-peab-9-aastaks-vangi-minema 

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui sa Eesti kodakondsust omad, siis võiks pulli pärast Põhiseaduse läbi lugeda. Siis saad teada, mis pull on ja mis kohtute ülesanne. Kui mingi teise riigi kodanik oled, siis polegi sinu asi, kuidas teises riigis asjad käivad. Siis tuleb oma riiki uurida. Seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest.

Kuidas saaksin hakata kellekski teiseks, kes ma sünnipäralt ei ole? Ei ole siin taga ei vikerkaaremänge, ei  klounimänge, et nagu vahepeal vahetan ja ise ka ei tea kes olen. Ei ei, seda ei ole. Tead, seksimine ei vabasta ka vastutusest, ikka vaatad,et suguhaigust ei saa, tölladi- tölladi abordi järjekorras ei pea istuma ja lapse isa nime tead ilma mõtlemata. Sähh sulle seadust! meie naised neid elementaarseid asju ei tea!

0
-5
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

Kui selliseid juhtumeid, kus lapsed vale kohtuotsuse pärast on surnud või eluks ajaks invaliidistunud on, väidetavalt lausa sadades lugeda saab.

Päris hea, et 20 aastaks tehtud kohtuotsus on õige 20 aastat! Ise ei oska oma elu elada, aga kohus langetas otsuse ja selle järgi elad. Uhhhh, milline raisatud elu ja raisatud aeg elule. Kohus ütles, sina ela nii, ja sina elad nii. Sinu ilusad sinised silmad, nõrk mõistus ja väiksed ootused elule. APPI! Sina too näiteid, kas kohtuotsust ja selle õiglust on piisavalt palju ja kas üldse on uuritud. Kindlasti ei ole seda tehtud, sest puudujääkidele otsa vaatamine oleks liiga valus.

0
-4
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

Võin eksida, aga oli vist ka vaidlus hooldusõiguse üle.

https://www.ohtuleht.ee/673357/pisitudruku-sandistanud-kasuisa-peab-9-aastaks-vangi-minema

Vaidlus oli, aga mitte kohtuvaidlus.

Ka koos elavate vanemate puhul võib vanem teha midagi sellist, mis lapse sandistab või tapab kahjuks, nii et siin ei ole midagi teha.

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/70032051/poiss-kukkus-surnuks-kui-isa-laks-semu-sunnipaevale

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

kohtuvaidlus.

Kui kohus on elus nii tähtsal kohal, siis andke kõik kohtu otsustada! miks te ei küsi kohtust suhtenõu, lastekasvatusjuhendeid. Miks te ei palu nõustamist, kuidas, mida, millal süüa? Seadus on ju ka see, ära ole ülekaalus, pekk maha! Kohus on nagu rahusti, kui ise ei oska, tuleb anda kohtul ehk teisel inimesel otsustada. Võitsid siis mida? küsimus on hoopis selles, mida kõike sa kaotasid.

+1
-1
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

Sa oled vist päris kotis elanud, et sellest midagi ei tea? Neid juhtumeid on sadu. Konkreetseid näiteid ma sulle siin Perekoolis tuua ei tohi, või muidu pannakse mind ennast vanglasse konfidentsiaalsuse rikkumise pärast.

No aga too mõni näide anonüümselt, siis ei saa keegi sind konfidentsiaalsuse rikkumises süüdistada. Kui selliseid juhtumeid, kus lapsed vale kohtuotsuse pärast on surnud või eluks ajaks invaliidistunud on, väidetavalt lausa sadades lugeda saab.

Huvitav, kuidas see üldse võimalik peaks olema, et laps ühele vanemale, kas emale või isale määratuna ühe vanema tõttu surma saab või invaliidiks jääb? Siis peab see üks vanem ju lausa hullumeelne mõrtsukas olema või täiesti teovõimetu, aga see paistaks ju kohtumenetluse käigus välja.

Selline asi, et laps elab ühe vanema juures ja siis juhtub temaga saatuslik õnnetus, võib muidugi ette tulla, aga see ei ole kindlasti vale kohtuotsuse tulemus. Õnnetusi ja haigusi tuleb ette ka kahe vanemaga peredes ja neis peredes, kus lapsed elavad ühe vanemaga omavahelise kokkuleppe alusel ja kohtuotsust ei ole.

Ei taha siin äratundmise hirmus liiga detailseks minna, aga lühidalt kirjeldades selline tõestisündinud juhtum:

Mees oli vägivaldne, naine tegi mitu avaldust politseile ja sotsiaalosakonnale, kuid seal teda ei usutud, kuna mees oli karjääris edukas ja oskas jätta endast väljaspool kodu väga meeldiva mulje.  Lõpuks võttis naine oma lapse ja tegi minekut. Kolisid elama vägivaldsest mehest võimalikult kaugele, teise linna. Naine nägi vaeva, kustutades oma sotsiaalmeedia kontolt ja mujaltki kõiki jälgi, mis annaksid aimu ta asukohast. Uues kohas lootis alustada puhtalt lehelt.

Kuna kohalikus lasteaias polnud lasteaiakohta, siis pöördus naine kohaliku sotsiaaltöötaja poole palvega saada lapsele kiiresti lasteaiakoht. Too aga hakkas uurima naise ja lapse eluolu kohta. Kogemata lobises naine talle välja, kuidas nad vägivaldse mehe eest põgenesid. Sotsiaaltöötaja teatas, et igal lapsel peab isa olema ja isaga suhtlemist ei  tohtivat takistada. Naine üritas selgitada, et mees on vägivaldne ja nende eesmärk ongi just nimelt kaduda võimalikult kaugele. Teda ei usutud ja kogu trall hakkas sealgi otsast peale.

Uue elukoha lastekaitseametnik võttis ühendust eelmise elukoha ametnikuga ning too oli teatavasti isa poolt. Kuna too oli alati nii kena mees ja käis korrektselt riides ja tegi meeldivaid komplimente ja rääkis, kui väga ta oma lapsest hoolib. Samal ajal “see ema” nägi välja ebastabiilne – pidevalt äranutetud silmadega, hoolitsemata välimusega ja ärritava jutuga.

Saadetigi kohtusse toimik, kus selline tekst sees. Lisaks oli sinna tekitatud hulgaliselt selliseid seiku, mida ema üldse omaks ei võta. Lastekaitseametnikul mitte mingeid tõendeid enda poolt kirja pandud seikade kohta esitada ei ole. Aga kuna tegu on ikkagi ametnikuga, siis uskus kohtus viimase versiooni. Sest ei ole ju lihtsalt kunagi võimalik, et ametiisik pole erapooletu või esitaks kohtule väärinformatsiooni. Sellist asja saavat teha ainult need, kes on juhtumis lapsevanema rollis…

Seega määrati laps isale. Isa lapse eest ei hoolitsenud, vaid jättis ta suvaliste naissoost sugulaste või tuttavate kaela peale. Ise elas oma  harjunud elu edasi. Laps käis külakorda kus juhtus ja nägi pealt asju, mida poleks pidanud nägema. Ka õnnetusi juhtus, ja tegelikult päris palju. Need olid sellised õnnetused, mis tekivad hooletussejätmisel. Kui ema lapsega kohtus, olid lapse kehal sinikad ja juures suitsuhais, ning lasteaiaealine tunnistas, et proovib ise suitsu. Lastekaitsetöötajale selgitas isa, et laps sai sinikad kogemata kukkudes ja suitsu võttis salaja isa tagant, noh juhtub.

Ametnik ei teinud nüüdki midagi, sest ta oli kohe alguses otsustanud olla isa poolt ega soovinud nüüd kord langetatud otsust korrigeerida.

Varsti oli see laps nii palju üle elanud, nii füüsiliselt kui mentaalselt, et talle vormistati raske puue. (Enne kohut oli tegemist täiesti terve lapsega.) Nüüd on ta sotsiaalsüsteemis sees, saab iganädalaselt teraapiaid, peaks käima koolis kuid ei saa seal käia ja on koduõppel. Vähemalt võeti ta lõpuks ikkagi isalt ära ja vähemalt ta seisund ei halvene enam.

See kohtunik, kes välise meeldivuse ja lastekaitseametniku valesti täidetud toimikumaterjalide põhjal lapse vägivaldsele isale määras, ei vastuta loomulikult selle eest, et Eestis on nüüd üks raske puudega noor juures. Ei vastuta eales ka kallutatud ja ebaeetiliselt oma tööd teinud lastekaitseametnik. Ainult emale on nüüd elu lõpuni puudega lapse hooldamise taak garanteeritud, kedagi teist ametnike valed otsused ei huvita.

+2
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kahjuks see nii enamasti ei ole, ehkki unistus on ilus. Kohus langetab oma otsuse kõige rohkem lastekaitseametniku jutu ja kokkukirjutatu põhjal, kuid nood on ühed kõige kallutatumad tegelased üldse. Samas on neil reeglina ka kõige vähem vastutust. Kui kohus juhtub lapse osas valesti otsustama, mistõttu laps saab tugevasti kahjustada või kogunisti surma, siis kannavad vastutust valede otsuste eest reeglina ainuüksi vanemad (ja laps ise, kui ta peaks ellu jääma). Mitte ükski neist spetsialistidest ega ametnikest, kes suure suuga selle perekonna kohta oma suuri otsuseid langetasid, ei tule eales hooldama vale otsuse tõttu invaliidistunud last. See laps jääb elu lõpuni oma eaka(te) vanema(te) hooldada. Samas paradoksaalselt on just vanematel oma lapse osas kõige väiksem otsustusõigus. Võim ja vastutus peaksid käima käsikäes, ent kahjuks see nii ei ole.

On sul mõni konkreetne näide Eesti kohtupraktikast või mõtlesid ise välja stsenaariumi? Ja mille põhjal see kohus ostsustama peaks, vaatab lakke või viskab-kulli kirja, sest nemad ju peretpole varem näinud…

Sa oled tõesti siis naiivne, loomulikult kohus mõistab lapsed naisele kui emale, miks meil siis muidu 40 000 üksikema on ja see number on juba üle 20 aasta sama olnud. Üksikisasid on ca 2000 ringis ja seegi number pole suurt muutunud. Mis näiteid sulle vaja on? Kohtulugusid saad ise lugeda netist, need on kõik avalikud.

0
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kahjuks see nii enamasti ei ole, ehkki unistus on ilus. Kohus langetab oma otsuse kõige rohkem lastekaitseametniku jutu ja kokkukirjutatu põhjal, kuid nood on ühed kõige kallutatumad tegelased üldse. Samas on neil reeglina ka kõige vähem vastutust. Kui kohus juhtub lapse osas valesti otsustama, mistõttu laps saab tugevasti kahjustada või kogunisti surma, siis kannavad vastutust valede otsuste eest reeglina ainuüksi vanemad (ja laps ise, kui ta peaks ellu jääma). Mitte ükski neist spetsialistidest ega ametnikest, kes suure suuga selle perekonna kohta oma suuri otsuseid langetasid, ei tule eales hooldama vale otsuse tõttu invaliidistunud last. See laps jääb elu lõpuni oma eaka(te) vanema(te) hooldada. Samas paradoksaalselt on just vanematel oma lapse osas kõige väiksem otsustusõigus. Võim ja vastutus peaksid käima käsikäes, ent kahjuks see nii ei ole.

On sul mõni konkreetne näide Eesti kohtupraktikast või mõtlesid ise välja stsenaariumi? Ja mille põhjal see kohus ostsustama peaks, vaatab lakke või viskab-kulli kirja, sest nemad ju peretpole varem näinud…

Sa oled tõesti siis naiivne, loomulikult kohus mõistab lapsed naisele kui emale, miks meil siis muidu 40 000 üksikema on ja see number on juba üle 20 aasta sama olnud. Üksikisasid on ca 2000 ringis ja seegi number pole suurt muutunud. Mis näiteid sulle vaja on? Kohtulugusid saad ise lugeda netist, need on kõik avalikud.

Ja mis põhjusel üksikemasid nii palju on: emad üldjuhul(on muidugi erandeid) on vastitustundlikumad ja ikka nii naljalt ei jäta lapsi hooletusse. Sellepärast ka määratakse tihtipeale lapsed emale.

Ja siis ongi meestel kiun lahti, et ema on ainult raha peal väljas ja ajab oma jonni. Tegelikult ma usun, et 90% emadest lihtsalt tahab last säästa ja korraliku kodaniku üles kasvatada.

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja mis põhjusel üksikemasid nii palju on: emad üldjuhul(on muidugi erandeid) on vastitustundlikumad ja ikka nii naljalt ei jäta lapsi hooletusse. Sellepärast ka määratakse tihtipeale lapsed emale. Ja siis ongi meestel kiun lahti, et ema on ainult raha peal väljas ja ajab oma jonni. Tegelikult ma usun, et 90% emadest lihtsalt tahab last säästa ja korraliku kodaniku üles kasvatada.

Millel põhineb esimene väide? Usul? Eelarvamusel?

Kuna üksikemade % ei ole suures plaanis aastakümnete jooksul muutnud, siis kus on need üksikemade kasvatatud korralikud kodanikud? Praegused üksikemad?

 

+1
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Te siin räägite, nagu kõikide lahkuläinud perede laste elukoht otsustataks kohtus… ei otsustata. Üksikemasid on meil nii palju sellepärast, et enamasti isad lihtsalt ei tunne huvi. Kui mees ja naine lähevad lahku, siis tavaline stsenaarium on see, et mees ise eeldab, et naine lahkub koos lastega või siis lahkub mees mujale ja jätab lapsed naisele, sest – teda lihtsalt ei huvita. Väheseid mehi huvitab, seepärast ongi vähe üksikisasid.

Ei viitsi nad oma lastega tegeleda, ei viitsi nendega koos õppida, ei viitsi vestelda, ei viitsi puhtaid riideid ja korrapärast päevaplaani korraldada. Küll aga on lihtne ja mõnus pärast lahkuminekut vinguda, kuidas eks ei anna lapsi… Samal ajal kui igal teisel üksikemal on rääkida lugusid sellest, kuidas eks lubas lapsega kohtuma tulla ja ei tulnud. Ja seda korduvalt.

Ja need mehed, kes viitsivad ja hoolivad – nendest ei minda enamasti lahku.

+5
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu tutvuskonna ei ole ükski lahku läinud pere oma asju ajanud kohtus, isegi siis,  kui alguses oli keeruline jne – siis suudeti ilma kohtuta asjad joonde ajada.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu tutvuskonna ei ole ükski lahku läinud pere oma asju ajanud kohtus, isegi siis,  kui alguses oli keeruline jne – siis suudeti ilma kohtuta asjad joonde ajada.

Sinu tutvusringkond on siis ainult küll ainult sina ise.  Väita, et sa tead tutvuskonna eraelu, no kuule, kes siis oma elu mööda ilma laiali pillab.

0
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

lihtsalt ei huvita

Et naine ja mees mõlemad otsivad suhtest ainult seksi. Naine teab juba last tehes, et ega meest ühine ei huvita. Naise soov ongi olla üksikema ja kinuda, nüüd on raske.

Ei viitsi nad oma lastega tegeleda, ei viitsi nendega koos õppida, ei viitsi vestelda, ei viitsi puhtaid riideid ja korrapärast päevaplaani korraldada

Järgmine raamat Eesti naisele algagu nende sõnadega.  Üksikema on siis teadlik valik.

+1
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

lihtsalt ei huvita

Et naine ja mees mõlemad otsivad suhtest ainult seksi. Naine teab juba last tehes, et ega meest ühine ei huvita. Naise soov ongi olla üksikema ja kinuda, nüüd on raske.

Ei viitsi nad oma lastega tegeleda, ei viitsi nendega koos õppida, ei viitsi vestelda, ei viitsi puhtaid riideid ja korrapärast päevaplaani korraldada

Järgmine raamat Eesti naisele algagu nende sõnadega. Üksikema on siis teadlik valik.

Minu arvates on sada korda etem olla üksikema, kui et see isa, kes maksab päris soolaseid alimente, aga lapse kasvamises ei osale ja uut peret ka luua ei saa, sest raha põle.

0
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu arvates on sada korda etem olla üksikema, kui et see isa, kes maksab päris soolaseid alimente, aga lapse kasvamises ei osale ja uut peret ka luua ei saa, sest raha põle.

See ongi ainult sinu primitiivne arvamus. Lapsed suureks kasvades saavad aru või peavad ise ema tehtud halba enda elus kandma. Siis hakkab soola ka emalendal kõrvadest välja ajama. Tühikiiver mõtleb ainult rahast, hale eit.

0
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu arvates on sada korda etem olla üksikema, kui et see isa, kes maksab päris soolaseid alimente, aga lapse kasvamises ei osale ja uut peret ka luua ei saa, sest raha põle.

See ongi ainult sinu primitiivne arvamus. Lapsed suureks kasvades saavad aru või peavad ise ema tehtud halba enda elus kandma. Siis hakkab soola ka emalendal kõrvadest välja ajama. Tühikiiver mõtleb ainult rahast, hale eit.

Vaata kui see isa vanaks saab, siis läheb  küll lailinaks, et lapsuke tule ikka issikest vaatama ja aitama. Lapse üles kasvatamine pole küll ühele naisele mingi suur raskus, lapse kasvad ruttu ja siis saab tast iseseisev inimene. Väikelapseiga on väike silmapilk ühe inimese elust.

+1
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu arvates on sada korda etem olla üksikema, kui et see isa, kes maksab päris soolaseid alimente, aga lapse kasvamises ei osale ja uut peret ka luua ei saa, sest raha põle.

See ongi ainult sinu primitiivne arvamus. Lapsed suureks kasvades saavad aru või peavad ise ema tehtud halba enda elus kandma. Siis hakkab soola ka emalendal kõrvadest välja ajama. Tühikiiver mõtleb ainult rahast, hale eit.

Vastupidi asi pole rahas – üks saab ühe heal päeval oma vaevalt tasu – lapsest saab täiskasvanud. Isalegi jääbki vaid see rahateema “rõõm”. Ei ole tal lapsest rõõmu, sest ei kasvata teda ja ei saa ta midagi muud tarka ka oma eluga ette võtta, seda tema elu keerleb ainult rahanutsukese ja alimentide maksmise ümber. Äkki kasutaks kaitsevahendeid või ela tsölibaadis, siis pole vaja kiunuda.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vaata kui see isa vanaks saab, siis läheb  küll lailinaks, et lapsuke tule ikka issikest vaatama ja aitama. Lapse üles kasvatamine pole küll ühele naisele mingi suur raskus, lapse kasvad ruttu ja siis saab tast iseseisev inimene. Väikelapseiga on väike silmapilk ühe inimese elust.

Seadus ju selline, kui seda soolast plekki on vastu võetud, siis ongi ju kohustus isa soolaste maksudega tagasi aidata. See on seaduse-lalin, ega isa seda oma peaga ei ole välja mõelnud. Kellele see vana papi siis veel jääma peaks, ikka oma laste hooldada. Mis mulle aga ei meeldi, on eidendus. See nullib naise ära. Pole vaja seda soolase raha juttu ajada, vaata parem, millest eidendus oma lapsed ilma on jätnud.

0
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vaata kui see isa vanaks saab, siis läheb küll lailinaks, et lapsuke tule ikka issikest vaatama ja aitama. Lapse üles kasvatamine pole küll ühele naisele mingi suur raskus, lapse kasvad ruttu ja siis saab tast iseseisev inimene. Väikelapseiga on väike silmapilk ühe inimese elust.

Seadus ju selline, kui seda soolast plekki on vastu võetud, siis ongi ju kohustus isa soolaste maksudega tagasi aidata. See on seaduse-lalin, ega isa seda oma peaga ei ole välja mõelnud. Kellele see vana papi siis veel jääma peaks, ikka oma laste hooldada. Mis mulle aga ei meeldi, on eidendus. See nullib naise ära. Pole vaja seda soolase raha juttu ajada, vaata parem, millest eidendus oma lapsed ilma on jätnud.

Lapsel ei lähe korda isa, kes tema kasvatamisel osalenud ei ole. Eks ta vastab samaga – mine onkel hooldekodusse, eks ma köhin pappi, aga ära looda, et sind vaatama tulen.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vastupidi asi pole rahas – üks saab ühe heal päeval oma vaevalt tasu – lapsest saab täiskasvanud. Isalegi jääbki vaid see rahateema “rõõm”. Ei ole tal lapsest rõõmu, sest ei kasvata teda ja ei saa ta midagi muud tarka ka oma eluga ette võtta, seda tema elu keerleb ainult rahanutsukese ja alimentide maksmise ümber. Äkki kasutaks kaitsevahendeid või ela tsölibaadis, siis pole vaja kiunuda.

Miks see loll prost ennast mehel pritsida ja ära kasutada laseb. Mis aju asemel on? TÜHJUS JU! Ka lastele jääb raharõõm hooldekodumaksude näol. Kas üldse ei ühenda, nii pime?

0
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lapsel ei lähe korda isa, kes tema kasvatamisel osalenud ei ole. Eks ta vastab samaga – mine onkel hooldekodusse, eks ma köhin pappi, aga ära looda, et sind vaatama tulen.

Vaatamis ei tahagi ju keegi. Raha on tähtis! Peabki köhima. Ei saagi oma pere luua see noor inimene, köhima peab mitu aastat. Kas see ongi see, mida üks ema oma lapsele soovib. Sadistid sellised.

0
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lapsel ei lähe korda isa, kes tema kasvatamisel osalenud ei ole. Eks ta vastab samaga – mine onkel hooldekodusse, eks ma köhin pappi, aga ära looda, et sind vaatama tulen.

Vaatamis ei tahagi ju keegi. Raha on tähtis! Peabki köhima. Ei saagi oma pere luua see noor inimene, köhima peab mitu aastat. Kas see ongi see, mida üks ema oma lapsele soovib. Sadistid sellised.

Minu “isa” jättis ema maha enne minu sündimist. Nägin teda lapsena umbes kolm korda. Alimente eriti ei maksnud. Ema algul proovis kohtu kaudu alimente kätte saada, kuid loobus siis, öeldes, et oma uhkus maksab kah miskit. Kui olin 40-ndates, siis helistas sotsiaaltöötaja ja ütles, mu isa olevat nüüd vana ja haige ja hooldekodus, ja maksku ma nüüd raha isa ülalpidamiseks. Ütlesin, et ennem suren kui selle viletsa seemnerakudoonori heaks ühtegi senti annetan. Et tema minu kasvatamises iialgi osalenud ei ole ja on minule võõras inimene. Selle vastusega pidi ametnik leppima. Millalgi sain teada, et too tüüp on maha koolenud. Matusele ma ei läinud, pole minu asi.

Oma ema on mul aga olemas ja tema eest hoolitsen ma iga päev, kusjuures hea meele ja rõõmuga. Tema on mind üles kasvatanud, oli mu kõrval nii heas kui halvas, ja sama teen ka mina temale.

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vaatamis ei tahagi ju keegi. Raha on tähtis! Peabki köhima. Ei saagi oma pere luua see noor inimene, köhima peab mitu aastat. Kas see ongi see, mida üks ema oma lapsele soovib. Sadistid sellised.

Küll ema juba teab, mis on lapsele hea! Praguses vääringus 500 €/ kuus võõra inimese hooldekodu arveid maksta on ju puhas nauding!

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Te siin räägite, nagu kõikide lahkuläinud perede laste elukoht otsustataks kohtus… ei otsustata. Üksikemasid on meil nii palju sellepärast, et enamasti isad lihtsalt ei tunne huvi. Kui mees ja naine lähevad lahku, siis tavaline stsenaarium on see, et mees ise eeldab, et naine lahkub koos lastega või siis lahkub mees mujale ja jätab lapsed naisele, sest – teda lihtsalt ei huvita. Väheseid mehi huvitab, seepärast ongi vähe üksikisasid.

Ei viitsi nad oma lastega tegeleda, ei viitsi nendega koos õppida, ei viitsi vestelda, ei viitsi puhtaid riideid ja korrapärast päevaplaani korraldada. Küll aga on lihtne ja mõnus pärast lahkuminekut vinguda, kuidas eks ei anna lapsi… Samal ajal kui igal teisel üksikemal on rääkida lugusid sellest, kuidas eks lubas lapsega kohtuma tulla ja ei tulnud. Ja seda korduvalt.

Ja need mehed, kes viitsivad ja hoolivad – nendest ei minda enamasti lahku.

Eks lahku minnakse igasugustest meestest.

Ma juba 20 aastat abielus mehega kes eelmise naise poolt kõlbmatuks tunnistati ja välja visati. Ja lapsele ligi ei lastud, ka kohtu abiga ei saanud oma lapsega kohtuda… Koos oleme minu eelmise suhte lapsed ja ühise lapsegi üles kasvatanud. Vägagi hoolib ja viitsib.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lapsel ei lähe korda isa, kes tema kasvatamisel osalenud ei ole. Eks ta vastab samaga – mine onkel hooldekodusse, eks ma köhin pappi, aga ära looda, et sind vaatama tulen.

Vaatamis ei tahagi ju keegi. Raha on tähtis! Peabki köhima. Ei saagi oma pere luua see noor inimene, köhima peab mitu aastat. Kas see ongi see, mida üks ema oma lapsele soovib. Sadistid sellised.

Minu “isa” jättis ema maha enne minu sündimist. Nägin teda lapsena umbes kolm korda. Alimente eriti ei maksnud. Ema algul proovis kohtu kaudu alimente kätte saada, kuid loobus siis, öeldes, et oma uhkus maksab kah miskit. Kui olin 40-ndates, siis helistas sotsiaaltöötaja ja ütles, mu isa olevat nüüd vana ja haige ja hooldekodus, ja maksku ma nüüd raha isa ülalpidamiseks. Ütlesin, et ennem suren kui selle viletsa seemnerakudoonori heaks ühtegi senti annetan. Et tema minu kasvatamises iialgi osalenud ei ole ja on minule võõras inimene. Selle vastusega pidi ametnik leppima. Millalgi sain teada, et too tüüp on maha koolenud. Matusele ma ei läinud, pole minu asi.

Oma ema on mul aga olemas ja tema eest hoolitsen ma iga päev, kusjuures hea meele ja rõõmuga. Tema on mind üles kasvatanud, oli mu kõrval nii heas kui halvas, ja sama teen ka mina temale.

Sul pidi siis ikka väga vana isa olema kui sa olid 40 ja tema juba hooldekodus. Kena vale, aga vähe usutav.

0
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Eestpoolt neid kibestunud meeste kraaksatusi lugedes tekib küsimus, mis naised need on, kes nii meeleheitel olid, et sellisel omale selga lasid ronida. Üks oli mitmele naisele veel lapse teinud. Fui.

0
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lapsel ei lähe korda isa, kes tema kasvatamisel osalenud ei ole. Eks ta vastab samaga – mine onkel hooldekodusse, eks ma köhin pappi, aga ära looda, et sind vaatama tulen.

Vaatamis ei tahagi ju keegi. Raha on tähtis! Peabki köhima. Ei saagi oma pere luua see noor inimene, köhima peab mitu aastat. Kas see ongi see, mida üks ema oma lapsele soovib. Sadistid sellised.

Minu “isa” jättis ema maha enne minu sündimist. Nägin teda lapsena umbes kolm korda. Alimente eriti ei maksnud. Ema algul proovis kohtu kaudu alimente kätte saada, kuid loobus siis, öeldes, et oma uhkus maksab kah miskit. Kui olin 40-ndates, siis helistas sotsiaaltöötaja ja ütles, mu isa olevat nüüd vana ja haige ja hooldekodus, ja maksku ma nüüd raha isa ülalpidamiseks. Ütlesin, et ennem suren kui selle viletsa seemnerakudoonori heaks ühtegi senti annetan. Et tema minu kasvatamises iialgi osalenud ei ole ja on minule võõras inimene. Selle vastusega pidi ametnik leppima. Millalgi sain teada, et too tüüp on maha koolenud. Matusele ma ei läinud, pole minu asi.

Oma ema on mul aga olemas ja tema eest hoolitsen ma iga päev, kusjuures hea meele ja rõõmuga. Tema on mind üles kasvatanud, oli mu kõrval nii heas kui halvas, ja sama teen ka mina temale.

Sul pidi siis ikka väga vana isa olema kui sa olid 40 ja tema juba hooldekodus. Kena vale, aga vähe usutav.

Sul vist päris piiratud maailmapilt. Ma olen kolkakülast pärit ja seal oli mitmeid u 50-aastaseid meesterahvaid, kes olid ennast nii sandiks joonud, et ei saanud endaga enam hakkama.

+3
-1
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 65 )


Esileht Pereelu ja suhted Lapsevanemad käivad kohtus võitmas