Teema: Lapsevanemad – kas vihkate seda koduõpet… või armastate?

#3399515:

Minu tublil üheksandikul on hinded kolinal langenud. Küll saatis ühe ülesande poolikult ära, palus, et õpetaja uuesti ülesande avaks. Avaski, aga hindeks jäi 3. Teise ülesande link ei avanenud, järgmisel päeval oli kuri hüüumärgiga kiri, et ülesanded on vaja tähtajal esitada.

Ma ei tea, kus riigis see Reps haridusministriks on, kes manitseb mitte hindama ja tähtaegu pikendama. Õpetajad on igal juhul mujalt pärit. Tekitab tohutut stressi ja jõuetut raevu.

Meil käib ka paduhindamine.

On lapsevanemaid, kellele pole iial võimalik meele järele olla.
Kui laps käib tunnis, aga seal kuulata ei oska, siis on õpetaja jutt igav, laps liiga tark selle jaoks, laps on palju andekam kui teised, ta ei viitsi nämmutamist kuulata, ta jõuab palju kiiremini edasi kui teised, lapsel on ammu kõik selge jne.
Kui lapsel on võimalus ise lugeda – siis liiga raske, ei saa aru, nõutakse liiga palju.

Ma jätsin 7. klassile koju kaks ülesannet teha.
Esimese panin näiteńa ka üles – läbi töötada ja maha kirjutada.
Teisel tekst sarnane, aga numbrid vahetatud.

Ühe lapsevanema õigustus tegemata tööle –
• esimene oli tegemata, sest mõttetu on maha kirjutada
• teine on tegemata, sest laps ei oska
(aga esimest ta ka ümber kirjutada ei viitsi)

Kuidas sa õpetad kedagi, kes õppida ei soovi?
Kui ma jätan 8. klassile esmaspäeval läbi lugeda õpikust lk see ja see. Jätta meelde kaks mõistet – piirdenurk ja kesknurk. Vaadata näited see ja see.
Teisipäeval vaadata videot ja õppematerjali antud teema kohta, düńaamilised näited (saab liigutada nurki, jälgida muutumist).
Kolmapäeval jääb töövihikust vastavad ülesanded – vihjetega näidetele ning võimalusega reaalajas küsida.
Neljapäevaks riputan üles ülesannete näidislahendused, palvega kontrollida oma töövihikust asjad üle ning vajadusel selgitusi juurde vaadata või küsida.

Ning reedel – teeme testi – millest enamus saab 90-100% ning üks laps (normintellektiga! ei ole rahul trimestrihindega 4) saab 6% maksimumist!!. Ära tehtud testist esimene ülesanne ning juurde kirjutatud, et ta ei saa mitte midagi aru.

Kas te arvate, et see laps tõesti E – N õppis? või lõi ta 4 päeva luuslanki ning viiendal päeval ei saanud arugi, et tegemist on asjadega, mis eelmisel neljal päeval läbitud.

See on paljude vanemate õpilaste probleem – nad ei ÕPI- nad üritavad ära teha ainult seda testiosa. Mingist isiklikust intelligentsist – või mina küll ei oska selgitada, miks nad jonnakalt keelduvad näiteid ja videosid vaatamast.

Mulle tundub, et lapsed õpivad kodus rohkem kui varem. Täna võtsin e-kooli lahti: üheksandik, kes muidu sai enamasti 10 hindeks, mõnikord ka alla selle, on nüüd saanud põhiliselt 7 ja 8, seega tundub vähemalt hinnete pealt vaadates, et talle pigem koduõpe ei sobi, tunnis sai paremini selgeks (ühes töös oli õpetaja eraldi ära toonud “kummalised väljendid” vms, mis minu silmis tundusid pigem kirjutamisveana, oli kasutatud kas kõrvalasetsevat tähte või mingit tähte topelt järgmise asemel).
Abituriendil, kes esimesel koduõppenädalal väitis, et neil pole teha midagi ja eelnevalt oli balansseerinud MA, TÕ ja 4-5 vahel, tunduvad olevat ka tulemused allamäge läinud, proovieksamid on umbes 50% või veelgi vähem, ka muud tulemused on veelgi alla läinud või mitte arvestatud või on õpetaja kirjutanud, et tal niigi palju tööd ja kui tähtajaks saata eui suuda, siis parem ära saadagi. Akadeemilise testi proovi tegi ta küll edukalt ära, aga see on ka edasi lükatud (loodetavasti millagi ikka toimub ja kooliga saab ka vähemalt kõik arvestatud).
Lapsed ise käiks pigem koolis, minule tundub et selle paari kuuga ei jää nad ei lollimaks ega saa targemaks.

Olen õpetajana töötav koolilapse vanem. Lapsevanema seisukohalt ma vist pigem armastan koduõpet, sest saan igapäevaselt oma last õppimises toetada, näen selgemalt, millised on (akadeemilises mõttes) tema tugevad ja nõrgad küljed ning olen õnnelik, et kaugõpe hoiab lapse päeva struktureerituna ning toetab õpiharjumuse kujunemist. Õpetajana on huvitav ja arendav, aga samas oluliselt väsitavam, kui igapäevaselt koolis töötades.

Lisaks algklassilapsele on kodus ka väike lasteaialaps, kelle tegemistel peab juba turvalisuse kaalutlustel pidevalt silma peal hoidma. Abikaasa käib tööl ja tuleb õhtuti ca 17.30 paiku, mis tähendab, et pean tööpäeva ajal lapsega õppima, nooremat last valvama, talle asjalikku tegevust otsima ning ise samal ajal töötama.
Praegu on kujunenud nii, et umbes 9-st 13-ni õpin vanema lapsega. Istungi kõrval, jälgin ja suunan teda, vajadusel seletan. Samal ajal püüan leida nooremale rahulikumat tegevust (joonistamine, pusled jne) ning vastan jooksvalt kiireloomulistele töökirjadele või õpilaste abipalvetele. Siis sööme lõunat ja käime pool tundi kuni tund aega jalutamas. Kella 15 paiku annan siis mõne videotunni (kõikidele klassidele pole veel jõudnud teha) või osalen online-koosolekutel (meie koolis igal esmaspäeval ja reedel). Pärast seda toimetan lastega, kuni mees koju tuleb.
Õhtuti tegeleb mees lastega, mina sulgun magamistuppa, tagasisidestan õpilaste päeva jooksul tehtud töid (õpetan vanemas kooliastmes kolme erinevat ainet, kokku kaheksas erinevas klassis, kõikide klasside tunde õnneks küll iga päev ei ole), valmistan ette järgmise päeva ülesanded, otsin teemakohaseid videoid või lisamaterjale ning laen need eKooli üles. Lõpetan tavaliselt kella 23 või kesköö paiku. Viimased kaks nädalat olen oma mehega pikemalt rääkida saanud ainult nädalavahetustel, sest nädala sees ei ole aega.
Kõige hullem on see, kui koolilapsel on videotunnid (siiani on neid olnud nädalas 2-3 tükki) või muud ülesanded, mida peab arvutis tegema, sest see tähendab, et arvuti on sel ajal hõivatud. Aga tore on see, et lapsele need meeldivad.
Ka mulle on paar õpilast kirjutanud, et neile meeldiks kui oleks rohkem videotunde, aga oma praeguse elu juures ei näe ma kahjuks mingit võimalust, kuidas saaksin neid rohkem pakkuda, kui igale klassile 1-2 videotundi kuus. Ajaliselt lihtsalt ei mängi välja, kuna saan korralikult tööle asuda alles õhtuti. Aga vähemalt ei õpeta ma reaalainet, kus see nõudlus on ilmselt oluliselt suurem.

Siiski on mul hea meel, et kaugõpe toimub ning et koole ei ole sundpuhkusele saadetud. Oma lapsega on huvitav õppida ja see ikkagi aitab laste päeva korteri tingimustes millegi asjalikuga sisustada.

Heh.
Kui aasta lõpuks on rohkem kui kaks “2” ja õpitulemused omandamata, siis klassikursuse kordama jätmine tehakse õppenõukogu otsusega ja vanemal ei ole seal mingit sõnaõigust, isegi kui laps on vanema meelest andekas.

#3408598:

Heh.

Kui aasta lõpuks on rohkem kui kaks “2” ja õpitulemused omandamata, siis klassikursuse kordama jätmine tehakse õppenõukogu otsusega ja vanemal ei ole seal mingit sõnaõigust, isegi kui laps on vanema meelest andekas.

Algklassi lapsel on vaja vanema nõusolekut selleks.