Esimese klassi laps mul ja täna oli siis esimene ametlik kodukooli päev ja tuleb tõdeda, et lapsel on kõigega abi vaja. Kool eeldab, et kõik õpetaja saadetud materjal tuleb välja printida, ülesanded valmis teha ja siis maha pildistada ja õpetajale saata kella 15ks. Okei, kõik on ju iseenesest tore aga mu laps vajab abi materjali printimisel, harjutuste tegemisel, pildistama materjali pean ka mina sest lapsel pole telefonigi. Ühesõnaga vaatasin täna, et minu panus asjasse võttis mult üle 3 h. Lisaks on mul kodus veel lasteaia laps, kes ka minu tähelepanu soovib ja samuti peaks nagu kodukontorit tegema ja 3 x päevas süüa. Ma ei tea kas ma olen saamatu (ilmselt olen jah) aga ma olen pärast esimest päeva küll omadega kutupiilu. Praegu loen ennustusi ja vabalt võib minna nii, et koole ei tehta enne maid lahti ja halvimal juhul ei saagi lapsed enne selle kooliaasta lõppu tagasi kooli ehk siis mitte enne septembrit. Ma tean, et teised on ka samas olukorras ja mõnel lapsi 3,4,5 ja rohkemgi ja peavad ka ellu jääma aga ma poleks osanud arvata, et see enda jagamine nii mitmes suunas nii raske on. Eriti tore oli see, kui mul oli tähtis tööalane kõne ja mu 3 aastane sisse marssis ja karjus kõva häälega, emme aita pepu puhtaks teha 😀
Teema: Lapsevanemad rääkige ausalt, kuidas ühendate koduõppe ja kodukontori?
Rõõmusta, et sul on töö. Ja et seda toodet, mida toodate, on veel vaja. Ega tagasi ei muutu midagi, tulevad uued olud, uued töökohad ja uued ametid. Nii et rõõmusta, et sul on veel töö. Aga mis puutub asjade ühendamisse, siis need on sinu lapsed ja sina tunned neid kõige paremini. EHk koolilaps suudab täita iseseivalt kasvõi pooletunniseid tunde nii, et ta ei kõneta sind. Kolmeaastasel on lõunauni ja söögi teed enda jaoks nii lihtsaks kui vähegi saad. Mitte see, et sul on praegu raske, pole probleem. Probleem hakkab kui sul enam tööd pole ja oledki täiesti laste päralt.
Tööd ürita ikka eraldi ruumis teha. Paar korda on naljakas, aga üldiselt kliendid kipuvad kaduma kui pepujuttu liiga tihti hakkab olema.
Oled kindel, et printimist eeldatakse? Päris paljudel polegi printerit kodus, meil ka mitte.
Mul ka kaks last kodus, üllataval kombel vajas hoopis suurem laps rohkem abi. Ta käib 4. klassis ja teemad igas tunnis uued, need tuli lahti seletada aga siis sellele järgnes iseseisev töö. Samal ajal teises toeas väiksem, esimese klassi plika, luges ja kui see tehtud, siis panin kirjavihikut tegema. Muusika jäigi tegemata, sest seda ma kahjuks ei oska. Samal ajal piilusin telefoni, et kas mingi kiire töö asi vajab lahendmaist. Ja praegu kõik magavad ning nüüd teen arvutis tööd :):)
Meie leppisime kohe kokku, et kool on hommikul. Kell helises ning hommikutoimetused tehtud ja algasid tunnid. Tegin kohe alguses juba jaotuse, et kui suuremale oli vaja siseorganitest rääkida siis väiksem luges.
Töö tegemine jaotus reaalselt terve päeva peale, siimaani teen.
Mees aitas süüa teha ja käis peale lõunat väiksemaga ka metsas. Õhtul sai ka trenn isegi tehtud.
Esimene päev päris edukas – ei tea kui kiiresti ära väsin :):):)
Mina olen ka kergelt meeleheitel. Lisaks esimese klassi lapsele on mul ka veel kolmanda ja viienda klassi lapsed. Plaanisin nii, et aitan lapsi hommikul ning pärastlõunal kuni hilisõhtuni teen oma tööd. Vanematel lastel on oma tahvlid. Esimese klassi lapsele aga pandi ka üllatavalt palju ülesandeid internetikeskkonda, mis tähendab, et ma pean teda kogu aeg juhendama ja andma selleks kasutada oma töö tegemiseks mõeldud läpaka sest telefoni ekraan on liiga väike. Suured lapsed saavad osa ajast tahvliga hakkama, pikki tekste aga seal ei kirjuta. Kogu krempli peale läks nii palju aega, et kui mees koju jõudis, et lapsed üle võtta, olin nii väsinud, et mingit korralikku tööpäeva selles suminas ja laste mängumürglis teha ei suuda. Hetkel tundub kuidagi lootusetu see olukord. Võibolla pean hommikul tööd tegema ja õhtul laste koolipäeva tegema (peamiselt esimese klassi lapse oma) suurematel vaid nende tööde puhul, mis abi vajavad. Aga matetalgute leht, kuhu esimese klassi laps peab saama, avaneb vaid kella 14ni päeval.
Täiesti mõistan sind. Olen 4a haiguslehel, seega võimalus 2 nädalat 1 klassi last aidata. Kodus töötama ei pea. Ütleme nii, et kui oleks täna tööl olnud, siis oleks lapsel pooled asjad tegemata ja mina tööl hullunud. Lisaks pidi isegi kehalises harjutused tegema + eriülesande tulemused õpetajale e maili peale saatma. No ta ei oleks sellega elusees hakkama saanud. Kahjuks mul ei ole ka selline nö ideaalne koolilaps, kes hakkaks ise vabatahtlikult õppima ja raamatuid lugema. Ikka peab tagant utsitama.
Eriti tore oli see, kui mul oli tähtis tööalane kõne ja mu 3 aastane sisse marssis ja karjus kõva häälega, emme aita pepu puhtaks teha ????
Kui mina oleksin teisel pool toru olnud, siis oleksid küll minult palju vastutulekut leidnud, parema hinna välja kaubelnud vms. 😀
See laste kodukool võib nii mõnelegi lapsevanemale vihje anda, et ta polegi oma lapsest palju targem…
Meil oli ka täna paras hullumaja päev. Õhtul kui laste ja enda töö valmis sai leppisime mehega kokku, et alates homsest proovime ikka mingitki režiimi ja tööde jaotust teha. Õnneks õpetajad saatsid terve nädala koolitükid ära ja me jaotasime need nädala peale ära. mul on kindlad kellaajad millal tööd teen, või vähemalt plaanin. Millal süüa teen, millal lapsed ise õpivad ja millal küsimusi küsivad, millal õues käiakse jne. Ja lastele lugesime ka moraali, et nad oleksid veidigi sõbralikumad teineteise vastu, sest kõige hullem oli see kraaklemine mis täna oli.
See koduõpe paneb lapsevanemaid õpetajate tööd (rohkem) hindama.
See koduõpe paneb lapsevanemaid õpetajate tööd (rohkem) hindama.
Jah aga mida ma siin ikka hindan kui minul vaja topelttöö teha. Õpetaja ju minu tööd ära ei tee aga mina lapsevanemana pean ikka suurem osa selgitamist enda peale võtma.
Ma ka just selles sektroris kus on töömaht hüppeliselt kasvanud. Olen juba mitu nädalat ületunde teinud…
Meil jäi õhtuks palju asju, õppisime koos lapsega.
Meil on raskeim osa just see et iga õpetaja on eri keskkonnas ja 5.kl laps ei ole võimeline nii ruttu neid omandama. Arvutioskustest jääb puudu.
Õpetajad ise ka kurdavad, et raske ei ole ju mitte see õpetamine ise vaid see, et pead õpetama klassi lapsi ja samal ajal hoopis teosel teemal omaenda lapsi.
Mina ei ole kodukontoris ja mina ei saa last igal hetkel aidata. Õnneks on ta suhteliselt iseseisev ja esimesel päeval midagi üle mõistuse õppida ei olnud antud. Arvutioskus muidugi läheb kogu selle asjaga tal paremaks. Kui midagi ei oska, siis võtame Skype’i kõne, ta jagab oma ekraani ja õpetan siis, mida ta tegema peab. Kuna ta on kolmandas klassis, siis polnud tal enne e-kooli kontotki, seda lubati varem alates neljandast klassist. Kehaline on tal päris vahva, õpetaja saatis trennivideod, mille järgi tuleb harjutusi teha, lisaks tuleb iga päev õues vähemalt 30 minutit liikuda.Tema hüppas batuudil, mis sooja talve tõttu jäigi meil välja, saatis mulle video sellest. Liikumisena läheb kirja ka koeraga mängimine, kodu koristamine, trepist ühel jalal üles hüppamine ja muu selline. Kuna ise töötan ülikoolis, siis meie õppejõude on palju raskem panna ümber orienteeruma, videoloenguid salvestama, e-keskkondades teste tegema jne. Aga lõppkokkuvõttes tuleb see uute asjade omandamine kasuks.
Asi ei ole veel paika loksunud ja tunnistan, et olin eile ka väga pinges, mis väljendus selles, et lapsel peale karjuma hakkasin. Tõsi – ta oli ka puhta lollusega hakkama saanud, lausa imesta. Müts maha õpetajate ees. Lisaks pidin veel eile poodi lippama, et vanadele vanematele süüa viia, nojah – siis perele süüa tegema, tööd tegema, töökõnedele vastama (mõni klient vist igavles kodus ja tahtis pikalt rääkida). Lisaks veel see lollakas paanika liikumispiirangute kohta, masendav ilm ja ilge peavalu.
Lasen hommikul lapsel kauem magada – nii kaua tegin oma tööd (hakkasin 7.00 pihta ja lasin 2
tundi juttis). Hetkel joon kohvi ja söön. Kodukontor on mugav -eile tegin seal tööd õhtul hoopis, kui mees oli kodus ja tegeles lapsega, tegelikult vaatasid telekat.
Kell 10 hakkab kool – vaatame koos ülesanded üle, mida eks siis ole näha, mida on vaja koos teha, mida saab ise. Siis panen lõunasöögi hakkama.
Pärast teeme metsas jalutuskäigu, siis mina tööle jälle jne.
Ilm on ka helgem!
Ehk aitaks, kui nüüd lapsevanemad teevad mingi pöördumise koolide ja HTMi poole, et õppekava võetakse nö pooles mahus läbi ja pigem siis suvekl nädal-kaks kooli pikendada? Just sellest seisukohast, et lapsevanemad ei ole ju hoolduslehel, vaid teevad ka tööd ja ei saa juhendada kõrvalt
Suht hullumaja on. 8. klassi laps õpib ise, seal peab ainult natukene järelvalvet teostama. 2. klassi lapsega aga on jonnituurid, pidev valve, et ikka vajalike asjadega tegeletaks jne. Koolis õpetajaga laps vähemalt ei jonni. Tõhus tööpäev on lapsega ja siis veel n.ö. kodused ülesanded ka, mille peale tavapäevalgi mõnikord oma poolteist tundi ära läheb.
Mina arvan, et esimeste päevade põhjal pole mõtet põhjapanevaid otsuseid teha. Liiga palju on osapooli, kelle jaoks kõik on uus. Sõnum teemaalgatajale ja kõigile teistele siin on see, et pea iga 4. akna taga on üsna sarnane seis mis teil kodus. Ja iga õhtu lõpuks võime end teki all õnnitleda, et ära tegin.
Olen kogu aeg kodukontoris töötanud, nii et see olukord pole õnneks midagi uut. Ja hetkel on kodus vaid üks kuuendik, kes oma õppimisega alati iseseisvalt hakkama saanud. Enamik ülesandeid sisaldavad kas õpiku ja töövihikuga tegelemist või arvutis mingi töölehe täitmist ja saatmist. Või siis teeb mingi töö, pildistab ja saadab õpetajale. Väljaprintimise nõue on küll imelik, meil pole ka näiteks kodus printerit. Jõudu kõigile olukorraga kohanemisel!
Keeruline on. Iga õpetaja laob päeva jooksul lehekülgi ja ülesandeid. Netivõimekus veab siin kandis mingil määral alt.
Võtan üsna vabalt. Kolm last ( kaks gümnasisti ja üks viiendik) on üsna tublid õppurid. Keskendugu põhiainetele, olulisemale mõttelises pingereas. Muu tilulilu võib oodata. Vabandust muidugi tiluliluks nimetamise eest, aga kunstiõpetaja soovib, et laps teeks kodus miskise taiese valmis. Seda saab ka suvetööna teha. Murdude temaatika ja raamatute lugemine on olulisem.
Ma ka tänasest pooliku lahendusega kodukontoris. See omakorda nõuab telefonitööd.
Kodus olevad lapsed on ülikoolis, põhikoolis ja lasteaias. Kõige hullem selles komplektis on 4-aastane lasteaialaps. Päeva õndsaim hetk oli, kui ülikoolilaps lasteaialapsega jalutamas käis. Põhikoolilaps õpib õnneks enamasti ise või küsib googeldavaid küsimusi.
Hommikul tegin nalja, et viin oma kodukontori meie korrusmaja keldrisse. Hetkel arvan, et see pole enam nali ja homsest ongi nii. Mulle meeldib mu töö ja ma armastan oma lapsi, aga mõlemat korraga ma hästi hallata ei suuda.
Meil on nüüd teiseks päevaks kujunenud välja imelik olukord. Varem kui oli kool, tegi viienda klassi laps pärast trennist tulekut veel kuni kella üheksani õhtul koduseid ülesandeid, nüüd on kella üheks päeval kõik tehtud kusjuures jõuab veel sõbrannadega lõputult chattida. Kolmanda klassi lapsel läheb kauem aega aga saab siiski ka u kella 15-ks tehtud, arvestades, et nad käivad kõik veel tund aega õues ka lõuna paiku. Aga esimese klassi lapsega pusime terve pika päeva, iseseisev looma meisterdamine juba võtab paar tundi tal aega. Kuidagi ei saa järje peale, esmaspäevased asjad ka veel paar tükki tegemata. Ehitasin pool päeva talle tahvlisse ikoonide rida, kus kogu nädala tegevuste jaoks olevad netilingid ja digikeskkonnad (8 digikeskkonda pluss veel googeldades info otsimine) oleks kergelt leitavad, aga ikkagi pusisin ise ka, et seal keskkonnas sees saaks foto laetud ja kommentaari pandud, kõik oli väga mitteintuitiivne. Suuremate laste õpetajad tahavad lihtsalt messengeri või meilile fotot, see on palju lihtsam.
Mul on gümnasist, põhikooliõpilane ja algklassilaps. Õnneks suuremad saavad ise hakkama ja algklassilapsel on ülesandeid mõistlikkuse piires, paari tunniga saab isegi valmis (+ kodulugemine), aga üldiselt pean selle juures teda ikkagi assisteerima. Samas on vaja kõigile süüa teha jms, nii et tööasjadega ma ikka praegu kuigi edukalt hakkama ei saa.
E-õpet püütakse meil korraldada aga ka algklassilapse trennis ja huviringis, see jääb vist küll hetkel ära või lükkub nädalavahetusele, sest millalgi pean ma ju tööd ka tegema.
Mul 3 last 1, 4 ja 8 klass. Mees on kodukontoris, ise käin tööl. Mees on ikka õhtuks täitsa läbi. Suurem poiss saab enam vähem ise hakkama, aga väiksematel on abi vaja ja õppida on ikka palju. Lapsed ise ka ütlesid, et koolis on ikka parem käia.
üldiselt, kuigi on põhjust eeldada, et enamikel inimestest on kodus arvuti, pole kohe absoluutselt põhjust eeldada, et kõigil on kodus printer, seega on üsna rumal nõuda, et kõik tuleb esiteks printida ja siis pildistada. Saaks vähemalt kahe käigu võrra kergemaks selle ringi, kui töölehti saaks täita otse arvutis.
Mina arvan, et esimeste päevade põhjal pole mõtet põhjapanevaid otsuseid teha. Liiga palju on osapooli, kelle jaoks kõik on uus. Sõnum teemaalgatajale ja kõigile teistele siin on see, et pea iga 4. akna taga on üsna sarnane seis mis teil kodus. Ja iga õhtu lõpuks võime end teki all õnnitleda, et ära tegin.
Jah, mõned õpetajad on õhinas ja mõned alles saavad hoo sisse.
Õpetajad läksid nagu hulluks jah, igaühelt tuleb halbu (mõnel ikka häid ka) mõtteid nagu varrukast! Tõesti võiks aru saada, et kui kodus olev abiturient hõivab minu tööarvuti terveks päevaks ja keskastme laps vajab abi matemaatikas ja füüsikas ja keemias, siis millal mina peaksin saama oma tööd teha? Öösel? Ma olen juba 50+ ega jaksa enam õhtul hilja tööd teha. Paljut ei saagi teha, sest tööpäev on õhtul ju läbi juba.
Õnneks direktor saatis kirja, et ärge muretsege, aga esimene hetk esmaspäeval oli küll, et vaja poodi nööri järele minna, e-kool täiesti maas ja mõni loll õpetaja (vabandust, aga tõesti) nõuab kella 13.00 täidetud ja esitatud töid. Meie pole aga ülesandeidki veel näinud ega kätte saanud seks ajaks!
Saaksin aru, kui olukord kestab kuude viisi ja lapsed on juba harjunud ja aasta on vaja lõpetada ikka nii, et materjal läbi, aga ESIMESED PÄEVAD e-õppel ja käib selline tulistamine, et tahaks nagu maha lasta kõiki…
Hea praktiline artikkel
https://lood.delfi.ee/perejakodu/peresuhted/praeguseks-juba-kaks-nadalat-koroonaviirusega-karantiinis-olnud-kolme-lapsega-pere-jagab-kogemusi-kuidas-hakkama-saada?id=89238219
2. klassi laps + lasteaialaps. Õnneks õpetaja paneb lihtsalt ülesanded e-kooli, kohe mingit kontrollisüsteemi ei ole loonud, et peaks midagi pildistama või üles laadima kuhugi. Nii et ise alustan oma tööpäeva u 7 ajal, et saaks mingid asjad ette tehtud, siis kui lapsed üleval, vaatan, kuidas saan enda tööpäeva augud tekitada, et lapsele ülesandeid selgitada, arutada, kontrollida neid, mida iseseisvalt teeb. Selgitamist ja toetamist vajab palju, ma ei tea, kuidas saavad hakkama need nooremad lapsed, kel vanemat kodus käepärast ei ole.
Kuna see päevane õppetegevus võtab omajagu aega, siis õhtul teen veel enda tööasju kas järele või järgmiseks päevaks ette. Praegugi just lõpetasin mitme tunni jagu õhtust tööd, et homme oleks osa asju tehtud. Õnneks mul selline töö, et probleem tekib peamiselt kiirete asjadega, nt klient saadab failid ja tahab poole tunni pärast juba tagasi saada, siis peab lihtsalt laps oma küsimustega ootama. Aga päeva peale saab lõpuks ikka kõik tehtud. Kuna ma olen palju kodus töötanud ja ka laste haigestumise ajal kodukontorit kasutanud, siis ilmselt selle võrra lihtsam.
Kuigi jah, õpetaja rollis olemine ja mõtlemine õppeteemadele laiemalt, et mida nt õptaja oleks klassis sinna juurde rääkinud, võtab aega. Ilmselgelt jääks õppimine natuke puudulikuks, kui teekski ainult teatud töövihiku ülesanded. Mingid osad jäävad ilmselt puudulikuks, aga eks üritame endast parima anda.
Kuna arvata on, et ega niipea olukord ei muutu, siis ilmselt tuleb mingi hetk ka minu lapse õpetajalt mingi süsteem, kuidas koduseid töid esitada jne, aga vähemalt esimestel päevadel saime kergemalt, kui osad tuttavad, kes mässasid eile tükk aega, et lapsele siia ja sinna kasutajaid ja kontosid teha, mõnel juba karmilt teatud kellaajaks nõuti tööde esitamist, kuigi e-koolgi oli pool päeva maas.
kui osad tuttavad, kes mässasid eile tükk aega, et lapsele siia ja sinna kasutajaid ja kontosid teha, mõnel juba karmilt teatud kellaajaks nõuti tööde esitamist, kuigi e-koolgi oli pool päeva maas.
Selliste probleemidega saab ju õpetajaga suhelda. Ta andis ometi mingi kontakti lapsele, tavaliselt on kooli kodulehel õpetajate meiliaadressi, nii et kui on sellised põhjused, saab ju töödele ajapikendust anda.
Suurem probleem on see, et e-õppe materjale on mõnes aines või vanuseastmes väga hõredalt ja õpiku kuiva selgituse järgi ei pruugi laps aru saada kõigist ainetest, eriti teravaks läheb probleem põhikooli vanemas vanuseastmes ilmselt, võib-olla ka gümnaasiumis mõnes aines, eriti kui olukord kauem jätkub.
