Arvasin, et nii hullusti põevad seda alla 5.aastased.
Veetsime öö elutoa diivanil lahtise rõduukse läheduses.
Laup laps hakkas köhatama, oli selline lahtine röga. Pühap juba rohkem ja eile õhtul kadus ka hääl ära ja köhimine muutus paukuvaks. Öösel oli kohati tunne, et ei saa hingata. Keset ööd keetsin ka kummeliteed talle, seda võttis mõned lonksud.
Kuidas veel aidata?
Miks sa kirjutad teemasse kui miskit ei jaga, vaid, et lihtsalt nähvata? Pole TA, aga larüngiidi puhul on jahe õhk parim aitaja. Lahtine rõduuks on vast parem kui ise tervenisti pidevalt rõdul/õues aega viita ja/või dušist külma auru teha. Külm õhk leevendamiseks peaks olema vist isegi nr 1 soovitus.
Auru tuleb teha ja ravimitega auru. Kas diagnoosi määras arst? Kindlasti andis ta siis ka juhised ravimitele, mida inhaleerida. Päeval peaks auru tegema praktiliselt iga 2h tagant, öösel võib veidi pikem vahe jääda.
Mõlemal lapsel on väiksena mitmeid kordi olnud larüngiit. Häälekaotus ja haukuv köha on tavaliselt larüngiidist. Muid sümptomeid tal pole.
Täna juba parem, hääl ei ole enam väga ära aga natuke paukuvat köha veel on.
Ehk helistan homme arstile. Reedel vaja minna logopeedi uuringutele ja uurin kas köhaga võib kui koroonat pole.
Oh ma olen oma poisiga pidevalt larüngiidis. Aitab külm õhk(nagu mainitud rõdu), poolistuli magamine ja kuum sulavõi(mitte margariin). Ja kui neist ükski ei aita, siis EMO.
Seal saab adrenaliini auru. Aur aitab ka leevendada.
Mul laps ka nüüdseks 7a. Õnneks mööduvab ilma emota, ehk hakkab välja sellest kasvama.
Järelköha vastu aitab mee ja sibula siirup.
Oma lapsel algas kuskil 4-5 aastaselt ja nüüd 8 aastasena juhtub aina harvemini. Paar esimest korda ikka ehmatas väga, korra viidi kiirabiga ära ka. Nüüd juba kogemust on ning reageerin kiirelt ja külma närviga. Nii kui seda larüngiidist köhatust kuulen, siis tõstan peaosa kõrgemale ja teeb inhalaatoriga auru. Päeval iga 3h tagant ja enne magama minekut ka. Larüngiidiga peaks hullem paari päevaga mööduma, tavaline köha kestab kuskil veel paar nädalat lisaks.
Põhiline on, et lapsevanem larüngiidi hoo ajal ise rahulikuks jääb. Kõige parem ongi inhalaator või aken lahti ja rahulikult sisse-välja hingamisi teha, laps teki sees ikka. Kui inhalaatorit pole, siis vannituppa istuma, kuum vesi jooksma ja hingate auru sisse. Köha vastu aitab veel soe jook, kapsa ja mee mähis rinnale jms.
Aga kui larüngiit ikka täie sajaga alati peale lendab, siis kiirabi kutsuda ja koju kindlasti inhalaator ja adrenaliin (perearst kirjutab välja).
Minu 13-aastasel oli just larüngiit – hääl ära, paukuv köha,paha hingata. Esimest korda oli 2-aastaselt, kus see iga viirusega kaasnes. Olime EMO püsikunded, kuna kodus miski ei aidanud. Mitmeid kordi sai vilkuritega kohale sõidetud. Nüüdseks iga viirusega see välja ei löö, aga mõnega küll. Hingamisteed on ka suuremad ja kõri nii hullult kinni ei lähe, et EMO vaja oleks – piisab aurust ja jahedast õhust.
Ma ei tea kas tasub üldse enam unistada, et kasvab välja…
Meil omi prednisoloni tabletid siis varuks. Kuna neelata ei saanud neid, siis pulbriks ja veega koos süstlasse ja süstlast lurts kurku.
Meil lõppes see suuresti elukohavahetusega. Vanasse kohta tagasi minnes (ära kipsitatud elamine), seal ööbides, lõi jälle välja. Hiljem leiti kipsseina tagant must hallitus.
Ma ei mäleta et peale 9a-10a oleks enam seda muret olnud. 3.laps, kes sündis uues elamises (remontimata vana palkmaja), seda mure ei kimbutanud üldse.
