Mille jaoks sa seda taotled? Kas on tekkinud probleeme seoses jagatud hooldusõigusega? Juhul kui sul on nt vaja otsustada ise laste asjade üle, sest isa on kaugel/pole kontaktis/ei anna nõusolekuid jms, siis on võimalik kohtult küsida ka ainuotsustusõigust laste viibimiskoha, hariduse ja tervise küsimustes. Üldjuhul seda saab nn lihtsamini.
Kui täpsem olla, siis ega ma neist asjadest suurt midagi ei teagi. Kuna isa ei tunne huvi juba nii pikki aastaid oma laste vastu, siis leidsin sellise variandi. Lastega reisimas isegi ei saa käia (lapsed isa perekonnanimega ja volitused puuduvad). Ma ei tea, mis asjad veel ees võivad oodata nt.ükspäev vaja isa nõusolekut millegi jaoks. Sooviksin kõigis küsimustes, mis seotud lastega, olla ainuke vastutav ja otsustaja. Ma ei näe jagatud hooldusõigusel mingit mõtet kui isa kadunud ja ei huvitu lastest nii pikka aega. Elatist isegi ei soovi ammu, kuigi see sai alguses määratud aga maksnud pole. Lihtsalt laste jaoks las olla garantiiks, et ta pärast midagi nõudma ei tuleks neilt(a. la, kui vanaduses ise vajab hoolt ja ülalpidamist).
Aga kui sa peaks surema, siis lapsed jääks isaga, sest isa on neile kõige lähem inimene. Ainuhooldusõigus teeb lapsed orbudeks. Mulle tundub, et sa üritad lihtsalt manipuleerida mehega, kättemaksta vms. Sest mingit otsest vajadust sul ei näiks siiski olevat.
Üldiselt kui mees ei maksa elatist siis ikkagi naise pärast, kehvad suhted naisega. Sa ise oled selles samapalju süüdi kui mees. Minuteada ei saa elatist ka vahetada millega vastu, sest elatis on mõeldud lastele, mitte naisele – vahetad ainuhooldusõiguse vastu.
Mida lapsed täiskasvanuna teevad ja otsustavad, see on nende valik ja mina ei keela. Tahavad siis hooldagu, mina jätan lauale lihtsalt variandi. Elatis ongi laste jaoks, mitte minu isiklikuks tarbeks. Teenin piisavalt ja tegelikult ei vajagi laste jaosk seda elatist.
Olen läbi eksi sugulaste edastanud tel. numbrid/e-mailid, et isa ometigi suhtleks lastega. 0 tulemust aastast-aastasse. Isegi õed tal ei ütlevad, et ei saa aru miks ta ei oma lastest ei huvitu. No selles küll nüüd mina süüdi ennast ei tunne. Olen omaltpoolt teinud kõik just selles suunas, et lapsed suhtleksid isaga! Mina mitte mingeid sidemeid läbi raiunud pole. Kõige suuremat rolli lahkuminekus mängiski tegelikult see, et ta juba kooselu ajal ei tundnud erilist huvi laste ja pere vastu.
Reisida(lennukiga vähemalt) ei saa alati sünnitunnistuse alusel. Proovisin juba 2-aastat tagasi! Tegu oli EU sisese lennuga aga kuna riik ei ole Schengeni viisaruumis siis pidin lastega passikontrolli minema kus nõuti isapoolset dokumenti,et võin lapsed riigist välja viia. Ei ole alati kõik nii must-valge ja ema kõiges süüdi.
Ma leian,et ma olen olnud väga viisakas, kannatlik ja igatepidi heatahtlik laste-isa omavaheliste suhete loomisele vaatmata lahkuminekule. Ja ikka olen mõne perekoolika arvates ilge “mõrd”,kes tahab isa-laste suhet õõnestada. ISA ei tunne huvi juba rohkem kui 8-aastat, ei toeta,ei helista lastele ja ei soovi lapsi külastada.