Esileht Pereelu ja suhted Laste haridusest…

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 79 )

Teema: Laste haridusest…

Postitas:
RebaseMaie

RE: Laste haridusest…

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

ma vist ei eksi, kui pakun, et sa pole ülikoolis käinud? kui inimene õpib talle südamelähedast eriala, miks peaks sellest ¨okk tekkima? pigem oleks ta ju võinud töökohta vahetada, öötöö asemel mujal tööl käia. ülikoolid on suurlinnades, kus on valikut piisavalt. ja ülikoolides on ainult kaks korda aastas, sessiaegadel, kiire. muu aeg on lihtsalt kohal käimine ja kuulamine. ja kui kohal käia alati ei jõua, siis materjalid on kättesaadavad, et ise pärast järele õppida, et eksam tehtud saaks.[/tsitaat]

Eksid päris palju. Esiteks olen ülikoolis käinud (jah, ka lõpetanud) ja teiseks olen ülikooli kõrvalt töötanud, nii poole kohaga kui täiskohaga, sh ka öistes vahetustes. Õnneks taipasin kiiresti, et see viimane hävitaks mu õppetulemused ja tulin töölt ära (mis oli võimalik suures osas tänu sellele, et mees käis samuti tööl). Lisaks töötasin ülikoolis käies ka ise üliõpilatega, mistõttu olen päris paljusid õpilasi kõrvalt näinud ja nende muresid kuulnud ja kursis rohkem kui ühe erialaga. Mõnel erialal või mõnel õppejõul on kohustuslik sada protsenti kohal käimine. Päris mitmel erialal 70 protsenti. On palju aineid, kus peab pidevalt õppima, muu oleks mõeldamatu (no näiteks kõrgemas matas on see üsna loogiline, et tuleb jooksvalt kontrolltöid sooritada, sest muidu avastaks õpilane eksamiks õppima hakates, et tegelikult ei oskagi midagi, ei saa millestki aru ja kuskilt alustada ka ei oska). Arstiteaduses peab kogu aeg õppima. Lisaks on Eestis \”pidev kontroll\”, st see, et hinne koguneb semestri jooksul, jälle moes (mis on tegelikult muidugi tervitatav, sest materjal kinnistub nii paremini).

Tööst. Eestis ei ole ühtki suurlinna, aga mõni inimene käib siiski ka siin koolis. Tartus ei ole sugugi nii lihtne poole kohaga tööd leida, sest üliõpilasi on ju palju, kes kõik just selliseid ameteid jahivad. Võtsin praegu huvi pärast CVkeskuse lahti ja Tartus on küll kokku 124 tööpakkumist, aga neist poole kohaga ainult mõni üksik. Tõsi küll, täiskohaga, aga üliõpilasele sobivaid, oli veel, aga üliõpilasi on Tartus ju tuhandeid. Ja ¨okki ei tekita mitte eriala või õppimine, vaid just ületöötamine. Kui sa ühtki tõeliselt kurnatud inimest näinud ei ole, on sul lihtsalt vedanud. Mina olen näinud ka selliseid, kes haiglasse jõudnud on. Üks neist muuhulgas nälja ja ületöötamise koosmõjul, sest tema ema oli seisukohal, et ülikooli kõrvalt on inimese oma asi end üleval pidada ja keeldus talle ka kartuleid andmast, kuigi neid ise kasvatas – poja oma süü, et neid ema käest turuhinnast 30% odavamalt osta ei tahtnud.

Please wait...
Postitas:
mäu

RE: Laste haridusest…

Olen oma lapsi kasvatanud teadmises , et hariduse, esimese töökoha ja esimese korteriga aitan. Edaspidine peab tulema ise. Te võite kirjutada et hea haridus on peamine aga teatud erialade lõpetajatel hea töökoht sõltub ikkagi vanemate sidemetest. Vanemale tütrele ostsime korteri, mille kommunaalkulud peab ta tasuma ise, maksan poole tema õppemaksust ja aitasime saada töökoha kus kooli kõrval töötada. Ja ma olen tõeliselt uhke tema motivatsiooni üle õppida ning elus edasi jõuda. Loomulikult on ka meie külmkapp talle valla. Päris öelda, et vaata nüüd ise kuidas saad- seda küll süda ei lubanud .

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Laste haridusest…

üliõpilased vinguvad alati õppejõududega, mitte reaalse häda pärast, vaid laiskusest. alati on selliseid õppejõude, kes lati madalamale siis lasevad ja üliõpilastel jääb rohkem aega ööklubide jaoks. kuhu selle noormehe raha kadus, kes näljas oli ja samal ajal üle töötas? ju ta ema siis teadis, kuhu see raha kadus, et isegi praekartulite/odavate makaronide jaoks ei jäänud alles. mul on jällegi palju näiteid pidutsevatest/joovatest/eksamitega vaevlevates noortest, kelle emad-isad tudengipõlve kinni maksavad. ja samal ajal on palju neid naisi-mehi, kel mitu aastat keskkooli ja ülikooli vahele jäänud, kasvatavad väikeseid lapsi, käivad täiskohaga tööl ja saavad oma eksamid tehtud õigel ajal ja hästi. asi on motiveerituses ja sihikindluses. täiskasvanud õppijad teavad, mida teevad. noored ullikesed põletavad alles elu ja pikendavad oma lapsepõlve emme-issi rahakoti arvelt. mina soovitaks kõigile praegustele eesti noortele peale keskkooli võtta aasta puhkust, minna välismaale tööle. teenida ise oma kooliraha, saada võõrkeelses keskkonnas töötamise kogemus, mis annaks hea põhja ka võõrkeelsete materjalidega töötamisele koolis. ja kui raha olemas ja elukogemus käes, siis on paras aeg otsustada, millise eriala õppimise peale oma teenitud raha investeerida.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt
Postitas:
amatöör

RE: Laste haridusest…

minu lapsed saavad hariduse, nende soovil ka kõrghariduse (aga sel juhul ikkagi hea ülikool kas eestis või väiksmaal) + aitan elamise sissemaksul.
mis aga teeme abikaasaga OMA varaga – on meie asi, tahame müüme maha ja läheme palmide alla.
Hea haridusega tahame välistada seda, et mu laps peaks olema veel 30-40 aastasel minu abirahadel.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Laste haridusest…

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]tuleb aru saada, et RE ja RE kohal on väga suur vahe. Pedasse õpetajaks kvalifitseerub põhimõtteliselt igaüks, aga Tartu Ülikooli juurat või arsti ülimalt vähesed. Nüüd küsimus- kumb on siis tublim, kas Tartu juurakas, kus REV kohal on kõrgem lävend kui mujal RE? Idiootne oleks vanemate põhimõtete pärast minna siis pedasse õpetajaks minna, eks? Ainus koht, kus ma oma last iial ei toetaks, on kassikooli \”kõrgharidus\”, see oleks lapse suhtes suur ülekohus. Õieti oleks riigi asi sekkuda ja sellised moodustised Eesti haridusmaastikult kaotada. Muus osas minu toetus lapsele ülikooli lõpuni elementaarne. [/tsitaat]

Mis tähendab ülivähesed? Vähemalt 60 tasuta arsti võeti see aasta…Ja ju siis laps ei ole piisavalt tark siiski selleks, et arstiks minna õppima ja tema vaimsetele võimetele ongi kohasem Pedasse minna. See on minu arvamus ja lubasin ka endale, et kui ma oma unistuste erialale(ka meditsiin) tasuta ei saa, siis ei lähegi, kuna ju ma pole piisavalt tark(konkurss sellel alal oli 8/1). Ehk siis järelikult laps oli tark küll, aga mitte piisavalt, sest oli ju temast targemaid, kes said sisse tasuta kohale. Alati jääb võimalus minna aastaks tööle, teha eksamid uuesti ja saada RE kohale.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
RebaseMaie

RE: Laste haridusest…

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]kuhu selle noormehe raha kadus, kes näljas oli ja samal ajal üle töötas? ju ta ema siis teadis, kuhu see raha kadus, et isegi praekartulite/odavate makaronide jaoks ei jäänud alles. [/tsitaat]

Väikese summaga toetas oma õde, kelle mees nädal pärast sünnitust maha jättis (sündisid mitmikud, põhjenduseks teatas mees, et ta pole mingit lastekarja tahtnud, planeeriti siiski ühte last) ja keda ema keeldus oma koju tagasi võtmast. Väikese summa eest maksis oma ühikakoha eest ja ostis siiski mingil määral süüa (ka veidi neid samu kartuleid). Töötas ta 75% koormusega, nii et arvuta ise, kui palju miinimumpalgast 75% on. Õppis väga töömahukal erialal, st me ei räägi humanitaarist.

Ma ei väida, et ei ole \”lustikustisid\” ja ma ei räägigi, et peaks lapsele hunnikuga sajaeuroseid loopima, vaid sellest, et normaalne lapsevanem aitab oma lapsel eluks valmistuda, st tagab kasvõi kõige elementaarsema söögi ja elamise. Ka ülikool on eluks valmistumine.

Please wait...
Postitas:
rotsik

RE: Laste haridusest…

Lapse harimine on lapsevanema investeering ka omaenda tulevikku. Sambad ja mambad ei ole usaldusväärne tulevikutagatis, sest pelgalt arvel seisev raha on väärtusetu ilma inimesteta, kes sellele rahale tähenduse andmiseks tööd teeksid. Üha vähemaks jääb töökohti, kus piisab 6 klassilisest haridusest, üha rohkem ameteid nõuab põhjalikku eriettevalmistust. Oskused ja teadmised on see vara, mida ei riku rooste, ei söö koi, ega hävita inflatsioon!
Ja kui lapsevanem siiralt usub, et surnud rahaga on ta oma tuleviku kindlustanud, siis lihtlabane geneetiline egoism peaks ometi olema piisav põhjus anda lapsele eluks vajalike oskuste ja teadmiste omandamiseks piisavalt tuge.

Kui võimalik.
Kõigil ei ole võimalik.
Surm ka ei võta sealt, kus ei ole.

Aga… eelistada kanaarisaarte reise või põhimõttelist ihnsust lapse haridusele, on nii evolutsiooniliselt kui eetiliselt rumal valik.
Darwini lohutusauhinna vääriline.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Laste haridusest…

Minu vanemad ei oleks suutnud mind õpingute ajal rahaliselt toetada, seepärast käisin ülikoolis kaugõppes, töö ja kahe pisikese lapse kõrvalt, toetajaid ei olnud rohkem kui mu oma abikaasa, väga raske oli, kuid hariduse omandasin ja praeguseks väga hea töökoht.
Otse loomulikult tõotasin oma lapsi nende õpingute ajal igati aidata.Mõlemad pojad õppisid gümnaasiumis hästi ja said sisse riigieelarvelistele kohtadele. Nad said ise valida soovitud eriala, tasusin nende korterid ja elamise, noormeestel ei olnud muud muret, kui õppida.Kuid iseseisva elu peal läks õppuritel järg kiiresti käest ära: ei viitsitud koolis käia, arvutisõltuvus jne, mille tulemusena jäi mõlemal kool pooleli.Alles hiljem sain aru, et see, mida mina pakkusin neile abi ja hüvena, millest ise võisin vaid unistada, oli nende silmis garanteeritud enesestmõistetavus. Üks poegadest on praeguseks töö kõrvalt oma rahakoti peal õppimist jätkanud ja ütleb, et alles nüüd ta oskab hinnata, millist väärtust vanemad talle pakkusid. Teine noormees on töötu ja maadleb depressiooniga. Oma laste kõrghariduse omandamist mina enam ei toeta, mu eesmärk on nad ainult kodust minema saada. Loodan, et elus saavad nad oma laste pooolt kogeda sama ülekohut, mis mulle tegid.

Please wait...
Postitas:
nyah nyah

RE: Laste haridusest…

Tjah, ma pooldan ka seda egoismi. Korralik haridus huvipakkuval erialal — tulgu see siis kõrg- või ametikoolist — tekitab enamasti parema elujärje & normaalsema suhtlusringkonna. Mis omakorda tähendab, et kui ma ise pensiokana peast peberax jään, suudavad & taipavad mu lapsed mulle tagada inimväärse hoolduse & abi, näitex.

Korraliku hariduse saamisele aitab hästi kaasa kodune tugi. Sellex ei ole ometi vaja mingeid megamiljoneid, et tudeng jõuax loengusse õppimisvõimelisena & tal olex alati midagigi pannile panna? Eriti riigieelarvelise koha & toimiva tugivõrgustiku puhul?

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Laste haridusest…

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Miks on suhtumine selline, et vanemad peavad oma lastele hea hariduse tagama? Vanemad hoolitsevad selle eest, et laps lõpetaks keska voi kutseka , edasine on juba täiskasvanud lapse oma otsus ja ka rahakott … Mul on kolm last. Arvan tõesti, et ei suuda kõigi ülikooli kulutusi kanda. Saan kindlasti nüüd suure hukkamõistu…et milleks mulle 3 last :)[/tsitaat]

vaat siin tekibki sul vastuolu minusuguste madalapalgaliste haritlastega:
olen ise (ja paljud mu kolleegid) arvamusel, et hea haridus tähendab seda, et last tuleb niimoodi motiveerida ja toetada, et temas tekiks huvi õppimise vastu ning
– head tulemused põhikoolis ja olümpiaadidel garanteeriksid sissesaamise sobivasse gümnaasiumi
– hea õppedukus+olümpiaadid+ülikoolide juures läbitud lisakoolituste punktid jälle omakorda sissesaamise riigieelarvelisele kohale.

sel juhul pole vaja end ogaraks töötada lapse ülikooli õppemaksu tasudes, piisab vaid kergest toetusest toidu ja elamiskulude tasumisel (ega madalapalgaline õpetaja või teadur rohkemat suudakski)

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Laste haridusest…

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Olen veendunud, et samal ajal tööl käimine ei võimalda kõrgkooliõpingutest maksimumi saada. Seega, jah, toetati mind ja toetan ka oma lapsi.
Õppemaksu ei toeta – laps on väärt ülikooliõpinguid, kui suudab riigieelarvelisele kohale pääseda.[/tsitaat]

Mina näiteks sellise suhtumisega nõus ei ole ja näiteid mul kui varrukast võtta.

Kokkuvõtvalt tahan öelda seda, et gümnaasiumi lõpuhinded ei ole näitajad inimese IQ kohta. Eksamite sooritustulemused ei pruugi alati sõltutda lapse teadmistest, vaid seal on veel tuhat muud tegurit(nt, tulgi see küsimus, mida hästi ei valda, mis ei tähenda, et teemat laias laastus ei valda jne)Lävendiprogramm seega ei näita lapse võimekust, kas ta on ülikooliküps või mitte ja pole aus nõuda, et olgu lävendprogrammi hinded, muidu vaata ise, kuidas hakkama saad.

Laps ei pruugi keska lõpetades haridust väärtustada, küll ei tähenda see seda, et tal poleks potensiaali. Ja kui vaenemad seda ei suuda näha, on nad kitsarinnlaised. Tehke endale ometi selgeks, miks lapsi sünnitate. Sünnib siis siia maailma uus inimene -miks? Minu talupoja loogika ütleb, et lapstek peab peab parem ulevik olema, mitte ma ei sigi soovist saada lapsi ja vaadaku ise, kuidas hakkama saavad

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Laste haridusest…

Kui ma ei eksi, siis ülikoolis õppivat kuni 26-aastast last on vanem kohustatud üleval pidama. Selles mõttes jah, kui laps läheb ülikooli head haridust omandama, siis niipidi võttes peab lapsevanem talle selle tagama.

Hakkasin samuti juba osaliselt põhikoolis oma haridust ise kinni maksma. St kooliasjadele, riietele kuluv raha tuli ise teenida. Gümnaasiumis pidin juba 100% ise hakkama saama, sealt edasi loomulikult ka, lisandusid veel lapsed ja perioodid, kus mehel polnud tööd. Üldiselt väga raske ja kahju, et ei saanud korralikult õpingutele keskenduda. PS! Kes tahab laste saamise kallal norida, siis just lastega kodusolemise ajal sain kõige rohkem õpitud 🙂

Aga, mis ma selle jutuga öelda tahan – sellise variandi puhul mõtleb noor väga selgelt, mida ta tahab, on kohusetundlik, võtab asja tõsiselt. Nägin kursusekaaslaste pealt loomulikult sedagi, kuidas nemad vanemate toel ülikoolis käies asjasse suhtusid. Peod, loengutest puudumised jmt oli väga tavaline. Osa ei lõpetanud, osa lõpetas kehvade tulemustega, umbes pooled kurtsid, et nad ei teagi üldse, kas õiget asja õpivad. Oluline oli ju ülikool ise, mitte see, mis edasi saab. Kui ülikooli poleks tulnud, poleks olnud vanemate toetust jne.

Selle põhjal võin öelda, et jah, ma tulevikus toetan oma laste ülikoolis õppimist, aga ainult ja ainult tulemuslikku õppimist. Teatud asjade jaoks tuleb lapsel ise raha koguda ja seda mitte ülikoolis, vaid juba teismeliseeas. Selleks on suvetööde võimalused ja kokkulepped vanematega, et mingi kindla, mitte tavapärase kodutöö sooritamise eest maksab vanem palka, näiteks.

Mis ma veel tahan öelda – Perekooli külastajad on tihtilugu unustanud oma kõige tähtsama rolli vanemana – kohustuse õpetada lapsele iseseisvat hakkamasaamist. St ei pea lapsele kõike kinni maksma, vaid suunama last vastavalt tema võimetele ja huvidele, jättes talle siiski mingil määral kohustuse ka ise oma majanduslik heaolu tagada. Kuni lõpuks suundutakse iseseisvasse ellu.

Ja lapsele hea hariduse tagamine majanduslikult ei tähenda mitte niivõrd õppemaksu tasumist, vaid paljudele on juba lapsele kuluvad jooksevkulud – elamine, toit, sõidud, riided, kosmeetika ja 100 muud asja, piisavaks rahaliseks väljaminekuks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Laste haridusest…

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Ja kui palju aega sul sellest pooleli jäänud ülikoolist nüüd möödas? Peaks ju olema piisav raha selle ajaga kogutud, et uuesti ülikooli minna? Mul jäi ka esimene ülikool pooleli, kuigi mitte küll kõrvalt tööl käimise pärast, vaid et jäin rasedaks. Kui teine laps sündis, siis läksin uuesti ülikooli ja lõpetasin selle tite, töökoha ja lasteaialapse kõrvalt nominaalajaga ära. Samuti oli motivatsiooni minna magistriõppesse, sest oli juba oskus aega võimalikult targasti kasutada, et kõik tehtud saaks. Ma usun, et su ülikool oleks ka vanemate toetusest hoolimata pooleli jäänud, oleksid mingi teise vabanduse leidnud pooleli jätmiseks. Samamoodi nagu sa praegu leiad sada vabandust, miks sa enam ülikooli minna ei saa. [/tsitaat]

Pooleli j22misest on moodas nyydseks 5 aastat. Erinevatel p6hjustel enam Eestis ei ela ning siin, uues keskkonnas ylikooli asunud veel ei ole. Hetkel olen piirdunud kursuste ja koolitustega, et ametialaselt kergem k6rgemale t6usta oleks. Nii palju 5 aastaga raha k6rvale panna ei ole suutnud, et tagasi Eestisse kolida ja Tartu Ylikooli astuda. K6rgharidus on aga plaan omandada kyll, ilmselt j2rgneva paari aasta jooksul astun kas kodus v6i v66rsil m6nda k6rgkooli sisse. Hetkel vabandusi ei otsi, kuid mainin 2ra, et mingi (tobe v6ib-olla?) eelarvamus siinsete k6rgkoolide suhtes on kyll – Tartu Ylikooli haridus tundub tunduvalt kvaliteetsem kui siinsete k6rgkoolide oma…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Laste haridusest…

Mina olen siis nii paha ema, et ei saa üldse aru, miks peaksid kõik lapsed ülikooli minema? Meil on neid madalapalgalisi ja töötuid kõrgharituid niigi juba piisavalt.. Enda lapsed mingu kutsekeskkooli ja õppigu mõni selline amet, mida iga riigikorra ajal vaja läheb. Kui ikka oma ala spetsialist olla, tähtaegadest ja kvaliteedist kinni pidada, (pottsepp jne) ei jää iial töötuks ega nälga. Pole mingit mõtet ülikoolidiplomiga kontorirott/õpetaja/kes iganes – olla, kui ikka oma eluga (majanduslikus mõttes) hästi toime ei tule..

Please wait...
Postitas:
Tiit Eru

RE: Laste haridusest…

a kust te teate, et teie lapsed ylikooli tahavad ja saavad yldse? planeerite laste elu alates synnist?

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Laste haridusest…

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Pooleli j22misest on moodas nyydseks 5 aastat. Erinevatel p6hjustel enam Eestis ei ela ning siin, uues keskkonnas ylikooli asunud veel ei ole. Hetkel olen piirdunud kursuste ja koolitustega, et ametialaselt kergem k6rgemale t6usta oleks. Nii palju 5 aastaga raha k6rvale panna ei ole suutnud, et tagasi Eestisse kolida ja Tartu Ylikooli astuda. K6rgharidus on aga plaan omandada kyll, ilmselt j2rgneva paari aasta jooksul astun kas kodus v6i v66rsil m6nda k6rgkooli sisse. Hetkel vabandusi ei otsi, kuid mainin 2ra, et mingi (tobe v6ib-olla?) eelarvamus siinsete k6rgkoolide suhtes on kyll – Tartu Ylikooli haridus tundub tunduvalt kvaliteetsem kui siinsete k6rgkoolide oma…[/tsitaat]

Sa pole 5 aastaga välismaal töötades suutnud kõrvale panna raha, et eestis ülikoolis käia? Ja sa eeldad, et su vanemad oleksid pidanud 4-6 korda väiksema palgaga selle raha kõrvale panema, et riskida, ehk sa lähed ülikooli ja lõpetad selle ja saad sel erialal tööd? Sa oled täiskasvanud inimene ja ometi süüdistad kedagi teist enda ebaõnnestumistes… Paljud välismaised ülikoolid on tunduvalt paremad, kui TÜ. Paljud välisfirmad ei aktsepteeri TÜ-s tehtud baka kraadigi, vaid eelistavad kohalikest ülikoolidest tulnuid. TÜ keskendub vormile, samal ajal kui välismaised korralikud ülikoolid keskenduvad ideeele ja sisule. Vabane eelarvamustest ja tutvu ülikoolide süsteemidega. Olen ise õppinud nii siin, kui seal.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Laste haridusest…

[small]RebaseMaie kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Väikese summaga toetas oma õde, kelle mees nädal pärast sünnitust maha jättis (sündisid mitmikud, põhjenduseks teatas mees, et ta pole mingit lastekarja tahtnud, planeeriti siiski ühte last) ja keda ema keeldus oma koju tagasi võtmast. Väikese summa eest maksis oma ühikakoha eest ja ostis siiski mingil määral süüa (ka veidi neid samu kartuleid). Töötas ta 75% koormusega, nii et arvuta ise, kui palju miinimumpalgast 75% on. Õppis väga töömahukal erialal, st me ei räägi humanitaarist.

Ma ei väida, et ei ole \”lustikustisid\” ja ma ei räägigi, et peaks lapsele hunnikuga sajaeuroseid loopima, vaid sellest, et normaalne lapsevanem aitab oma lapsel eluks valmistuda, st tagab kasvõi kõige elementaarsema söögi ja elamise. Ka ülikool on eluks valmistumine.[/tsitaat]

Antud hetkel on tegu asjasse puutumatu näitega. See noormees võttis enda kohuseks veel üleval pidada oma noort naiivse emapalka saavat õde. seal perekonnas on mingid teised probleemid. nagu ma ütlesin, toetan ma oma last siis, kui tekib taolisi ootamatuid hädakulutusi, kuid rutiinset eluolu ma ei hakka sponsoreerima. eriti kuna tegu poisslastega, kes peaksid pere eest vastutamist õppima, mitte tervet ilma lapsi täis tegema ja siis põgenema kui raskeks läheb, nagu eestis meeste tavakäitumine on, kaasa arvatud ka nende oma isal.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Laste haridusest…

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kui ma ei eksi, siis ülikoolis õppivat kuni 26-aastast last on vanem kohustatud üleval pidama. Selles mõttes jah, kui laps läheb ülikooli head haridust omandama, siis niipidi võttes peab lapsevanem talle selle tagama.

[/tsitaat]

Eksid ikka küll. Ülalpidamisekohustus on kui laps omandab põhi-või keskharidust, ja kehtib see kuni lapse 21-eluaastani.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Laste haridusest…

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Sa pole 5 aastaga välismaal töötades suutnud kõrvale panna raha, et eestis ülikoolis käia? Ja sa eeldad, et su vanemad oleksid pidanud 4-6 korda väiksema palgaga selle raha kõrvale panema, et riskida, ehk sa lähed ülikooli ja lõpetad selle ja saad sel erialal tööd? Sa oled täiskasvanud inimene ja ometi süüdistad kedagi teist enda ebaõnnestumistes… Paljud välismaised ülikoolid on tunduvalt paremad, kui TÜ. Paljud välisfirmad ei aktsepteeri TÜ-s tehtud baka kraadigi, vaid eelistavad kohalikest ülikoolidest tulnuid. TÜ keskendub vormile, samal ajal kui välismaised korralikud ülikoolid keskenduvad ideeele ja sisule. Vabane eelarvamustest ja tutvu ülikoolide süsteemidega. Olen ise õppinud nii siin, kui seal.[/tsitaat]

Ei,ei ole suutnud ja ei ole ka proovinud mitte. Ma ei eelda, et v2lismaal tool k2ies peaks raha sukas22rde koguma. Reisimisest v6i lastele hea ja parema pakkumisest tunnen suuremat r66mu. Me ei r22gi siin ju 6ppemaksule kuluvast summast, see on tyhine, ma r22gin summast mis kataks terve ylikoolis k2imise ajal mu igap2evased olmekulud. Seda loomulikult ei ole. Teist korda ma sama viga ei tee, et raban t2iskohaga tood ning yritan igap2evaselt koolis k2ia.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Laste haridusest…

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Sa pole 5 aastaga välismaal töötades suutnud kõrvale panna raha, et eestis ülikoolis käia? Ja sa eeldad, et su vanemad oleksid pidanud 4-6 korda väiksema palgaga selle raha kõrvale panema, et riskida, ehk sa lähed ülikooli ja lõpetad selle ja saad sel erialal tööd? Sa oled täiskasvanud inimene ja ometi süüdistad kedagi teist enda ebaõnnestumistes… Paljud välismaised ülikoolid on tunduvalt paremad, kui TÜ. Paljud välisfirmad ei aktsepteeri TÜ-s tehtud baka kraadigi, vaid eelistavad kohalikest ülikoolidest tulnuid. TÜ keskendub vormile, samal ajal kui välismaised korralikud ülikoolid keskenduvad ideeele ja sisule. Vabane eelarvamustest ja tutvu ülikoolide süsteemidega. Olen ise õppinud nii siin, kui seal.[/tsitaat]

Pealegi palun n2ita mulle, kus olen ma kedagi syydistanud? Ma lihtsalt nentisin fakti – nii oli, raha ei olnud, kool j2i pooleli. Punkt. Ja eba6nnestumine? Siin riigis elades ning tootades ei ole siiani mitte kedagi huvitanud minu olematu k6rgharidus. Olen suutnud ennast paari aastaga tootada ettev6tte juhtkonda ning eba6nnestumist ei tunne ma kohe kindlasti. K6rgharidust olen soovinud pigem iseenda p2rast, enesetunde kysimus.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Laste haridusest…

Enamus noori õpib täna siiski oma rahade eest. vanust neil 25+ ja käivad tööl ka! Ja teada ka selliseid, kes emme-issi kulul kooli pooleli jätavad, sest vanemad soovisid kõrgharidust rohkem kui laps ise…
Mina ei arva, et lapsed peavad kõik vanemate abiga saama. Pigem peab noor inimene siiski ise nägema kui raskelt kõik tuleb… see on osa inimese haritusest.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Laste haridusest…

mina ei kiida heaks laste laustoetamist ülikooli lõpuni.
OK, esimene aasta olgu 100% vanemate toel. Aga edasi ootan siiski mingit töist tegevust kooli kõrvalt. Või tehku suvevaheajal piisavalt tööd, et osa oma õpingutest ise rahastada.

Lihtsalt – ma ei usu neisse inimestesse, kes tööturule sisenevad esmakordselt alles peale ülikooli lõpetamist!

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Laste haridusest…

[small]Tiit Eru kirjutas:[/small]
[tsitaat]a kust te teate, et teie lapsed ylikooli tahavad ja saavad yldse? planeerite laste elu alates synnist? [/tsitaat]

Absoluutselt ei arva! Kirjutasin, mis ma teeksin, kui nad tahaksid minna ja sisse saaksid (RE kohale muidugi).

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Laste haridusest…

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]mina ei kiida heaks laste laustoetamist ülikooli lõpuni.
OK, esimene aasta olgu 100% vanemate toel. Aga edasi ootan siiski mingit töist tegevust kooli kõrvalt. Või tehku suvevaheajal piisavalt tööd, et osa oma õpingutest ise rahastada.

Lihtsalt – ma ei usu neisse inimestesse, kes tööturule sisenevad esmakordselt alles peale ülikooli lõpetamist![/tsitaat]

Suviti hakkasin tööle 10a, ka ülikooli suvevaheajal tegin tööd. Vaheaja palgast aga kogu õppeaastaks küll ei jätku. Sellest saab ehk vajalikud riided ostetud. Ülikool, mis võimaldab selle kõrvalt töötamist, pole mingi ülikool. Meil olid loengud-praktikumid 8-20, vahel mõni auk. Lisaks kodutööd ja suvepraktikumid. Hiljem, kui juba tõsisemad erialaõpingud käsil, sai ülikooli juures palgatööd ka tehtud. Äraelamiseks poleks ikkagi piisanud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Tiit Eru

RE: Laste haridusest…

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Tiit Eru kirjutas:[/small]

Absoluutselt ei arva! Kirjutasin, mis ma teeksin, kui nad tahaksid minna ja sisse saaksid (RE kohale muidugi).[/tsitaat]

kusjuures ma olen sinu kommentaaridega täiega nõus.
yks asi on sisse saamine ylepea. kooli ajal õppimine tõesti ei ole ka minu arust mõistlik. mis ei tähenda, et laps oma panust muul moel anda ei või.

minu veidi sarkastiline märkus oli pigem mõeldud veidi kainestavana. igayks ju tahab arvata ja uskuda, et tema laps on see, kes saab ylikooli tasuta kohale. selle nimel nähakse palju vaeva. unistustes on meie lapsed kõrgelt haritud ja saavad oma eluga hästi hakkama. aga reaalselt tuleks meil rõõmu tunda isegi selle yle, kui meie lapsed on kas keskmised või veidi yle keskmise.

mina ise kavatsen emana oma lapsi hoolikalt jälgida ja rõhuda/arendada neid kylgi, mis neil on tugevad, jätta kõrvale kõik oma unistused sealjuures. annaks jumal, et ma väga mööda ei paneks…

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Laste haridusest…

Plaanin maksta, aga kõik sõltub lapsest endast. Raha on olemas. Hetkel ta seda ise ei tea ja ehk see motiveerib ka rohkem pingutama. Muidugi sõltub ka, mida tahab õppida ja kuhu läheb. Kui saab RE kohale ja elab kodus, siis meie poolt on söök jm sinna juurde kuuluv. Kodulinnas tuleb ka kõne alla tasulise hariduse maksmine. Kõik muud kulud, mis pole seotud toidu jm peab ikkagi ise katma. Kui, aga peaks minema kodust kaugemale, siis see raha läheb muidugi üüri ja muude kulude katteks ning RE kohale saamine on väga oluline. Kahjuks kahte asja siis ei ole võimalik maksta. Sellised, siis plaanid. Jah ehk jõuan ka teisele lapsele midagi vahepeal koguda.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Laste haridusest…

[small]rotsik kirjutas:[/small]
[tsitaat]Lapse harimine on lapsevanema investeering ka omaenda tulevikku. Sambad ja mambad ei ole usaldusväärne tulevikutagatis, sest pelgalt arvel seisev raha on väärtusetu ilma inimesteta, kes sellele rahale tähenduse andmiseks tööd teeksid. [/tsitaat]

Iial, iial ei taha ma lastele vanana koormaks saada. Selle nimel ma teen praegu tööd ja kindlustan omaenese tulevikku, et ei peaks hakkama rikkuma noorte inimeste elu oma vanadusehädadega. Noorte asi on oma elu kindlustada, nii nagu nad seda paremaks peavad, oma huvide, soovide ja võimete järgi. Minu asi on oma vanaduspõlv kindlustada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Laste haridusest…

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Pealegi palun n2ita mulle, kus olen ma kedagi syydistanud? Ma lihtsalt nentisin fakti – nii oli, raha ei olnud, kool j2i pooleli. Punkt. Ja eba6nnestumine? Siin riigis elades ning tootades ei ole siiani mitte kedagi huvitanud minu olematu k6rgharidus. Olen suutnud ennast paari aastaga tootada ettev6tte juhtkonda ning eba6nnestumist ei tunne ma kohe kindlasti. K6rgharidust olen soovinud pigem iseenda p2rast, enesetunde kysimus.[/tsitaat]

Sa kuulud ettevõtte juhtkonda, aga ei ole suutnud raha säästa? Kahtlen ettevõtte jätkusuutlikkuses… Sul on lapsed ja kooli pooleli jäämisest möödas 5 aastat – seega ei jäänud sul kool pooleli mitte tööl käimise pärast, vaid et armastus lõi pähe. Töö, kooli ja armastuse kombinatsioon on tõesti asi, mis viib unetute ööde ja meeleheiteni, et aega ei jätku ja kohustusi on liiga palju, et saaks rahulikult naudingutele pühenduda…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt
Postitas:
RebaseMaie

RE: Laste haridusest…

Ma mõtlesin kõigi nende poolelijätmiste näidete peale ja mulle tundub, et kui inimene on selline poole kohaga tropp, siis tegelikult see paistab ikka välja ka. St minu vanemad on küllalt ranged, nad toetavad ikka siis, kui on põhjust, ja kui nad oleks olnud seisukohal, et meil on targem ametikooli minna, oleks nad selle ka otse välja öelnud. Meil olid siiski kõigil hinded juba gümnaasiumis normaalsed ja ka ülikooli ajal tunti elavat huvi, kuidas meil läheb (ema teadis enam-vähem alati, millal mul eksam on ja tundis alati huvi tulemuste vastu). Samuti oli algusest peale selge, et toetatakse nominaalajaga õpet, kui tahan venitama jääda, võin seda oma raha eest teha. Nii et mingit väga tasuta lõunasöögi tunnet ei olnud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Laste haridusest…

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Sa kuulud ettevõtte juhtkonda, aga ei ole suutnud raha säästa? Kahtlen ettevõtte jätkusuutlikkuses… Sul on lapsed ja kooli pooleli jäämisest möödas 5 aastat – seega ei jäänud sul kool pooleli mitte tööl käimise pärast, vaid et armastus lõi pähe. Töö, kooli ja armastuse kombinatsioon on tõesti asi, mis viib unetute ööde ja meeleheiteni, et aega ei jätku ja kohustusi on liiga palju, et saaks rahulikult naudingutele pühenduda…[/tsitaat]

Issand jumal. Milleks on vaja raha s22sta? Mille jaoks ma teda s22stma pean? Arvele on kogutud piisavalt, et saaks ca pool aastat rahulikult siinsetes tingimustes elada KUI midagi toojuures juhtuma peaks, mitte aga nii palju, et viis aastat rahumeeli haridust omandada.
Armastust tol ajal ei olnud ja paraku ei ole praegugi, lapsi mul ka ei ole, kasvatan oma kahte nooremat venda ning eelnevas postituses nimetasin neid lasteks, jah.
Kuna keskkool sai l6petatud kuldmedaliga, loodan vaikselt, et hiljem aja ning soovi tekkides saan ka uuesti RE kohale. Kui h2sti l2heb. Kuid kahte algkooli ealist last kasvatades enam nuudleid sooma ja kopikaid lugema hakata ei soovi, pigem elan ilma k6rghariduseta.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 79 )


Esileht Pereelu ja suhted Laste haridusest…

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.