Teema: Laste hooldusõigus peale lahutamist

Nt üle piiri minemisel või elukohariigi muudatusel võib tekkida probleeme (et KAS laste ikka lubab minna). Piiril võidakse küsida sinult paberit, et just sina oled nende laste ema, aga mitte kaugemalt sugulane jne. Kõik on elus hea lahendada juriidiliselt korrektselt ja kirjalikult, siis ei tule viie või kümne aasta pärast, kui elud võivad olla palju muutunud mõlemil, probleeme. Parimat. Lastest muidugi kahju, et isa sellise suhtumisega on.

Mis tähendab et ei soovi osaleda. Kuigi sinu pettumus on hetkel ilmselt suur ja mõtledki, et las ta minna, siis laste nimel tasub pingutada üritada talle selgeks teha, et tal on siiski ka kohustused. Kui sa lihtsalt lepid sellega, siis sa enable-id tema süüdimatust. Perenõustamine, lastekaitse, las tema vanemad või pereliikmed katsuvad talle aru pähe rääkida? Koera-kassigi ei sobi ära anda nii, et “ma enam ei soovi”, kuigi on inimesi, kes nii teevad. Millega lapsed on selle kohtlemise oma isalt ära teeninud?

#3827254:

See ei olnud minu peale surutud asi, vaid laste isa ei soovi ise enam nende elus osaleda.

Saan aru, et edaspidi maksab isa ainult elatist, aga mitte mingit suhtlemist lastega ei toimu. Ei helistamisi ega midagi. Nii või?

Kas laste peale ka keegi mõtleb, kui isa sedasi laste elust välja astub? Kui haiget nemad saavad sellest otsusest? See ei ole mööbli ega maja jagamine. Vanemate lahkuminek on niigi raske lastele, siis otsustab isa ka veel, et rohkem laste elus ei osale. Mis mõttes?

#3828778:

… kui ta külastab lapsi nagu kuuvarjutus …

Elab-töötab ta siis kuskil riigist väljas või lihtsalt kaugel, et nagu kuuvarjutus? Lastest lahus elamine ei tähenda veel, et isa laste elus osaleda ja nende käekäigu vastu huvi tunda ei saaks. Ka kord-kaks kuus nädalavahetuseks kokkusaamine, kord nädala-kahe tagant telefonitsi vestlemine hoiab isa pildil ja lastel arusaamist, et neil on kaks vanemat. Mul tundub, et sellel isal on lastud tekkida mingi väärarusaam sellest, mis on laste hooldusõigus. Seaduse silmis jääb lastel kohustus teda vanaduses toetada ka siis, kui ta mingil muul moel pole nende elus osalenud, kui vaid elatist makstes ja sellest omakorda ei päästa teda mitte miski muu, kui vaid see, kui keegi kolmas tema lapsed lapsendab.

Ma saan aru, et mees mõtleb hooldusõiguse naisele jäämise all seda, et laste elukohaks jääb ema elukoht, et mingit kindlat külastuskorda sisse ei säeta ja et ta igapäva toimetustesse ei sekku. Et tema maksab elatist ja iga lastega kohtumine lepitakse vastavalt võimalustele kokku eraldi. Või on keegi lasknud tal/teil arvata, et kui lapse isa laste elus aktiivselt ei osale ja otsustusõigus on emal, siis pole isal hooldusõigust ega ka elatise maksmise kohustust. Mehel võib pärast tekkida mulje, et temalt on ainuotsustus-, hooldus- või veel hullem lausa vanemlikud õigused välja petetud, kui selgub, et elatist tuleb ikka maksta.

Need asjad tuleb selgeks rääkida. Laste elukoht, elatise maksmine ja külastuskord näiteks notaris kokku leppida. Kui ema on hiljem tõestanud, et ta lastega manipuleerima ei hakka, siis võib talle ka pikema aja peale elukoha-, kooli-,  ja reisimise otsustuse loa anda. Lahkumineku ajal ma mehel sellist kokkulepet sõlmida kohe kindlasti ei soovitaks. Liigagi palju on neid juhte, kus ükskõik mis pisiasjade pärast laste ema lapsi isast eemaldama hakkab ja siis omakorda üritab viimane elatise mittemaksmisega oma tähtsust tõestada, millel arusaadavalt tegelikult mingit positiivset mõju ei ole. Esialgu on mõistlik mingi elementaarne suhtlus säilitada.

Laps elab seal, käib koolis seal ja on sel ajal seal välisriigis puhkusel on teadmised, mis kuidagi isale halba ei tee. Lapse isalt loa saamist ei pea võtma loa küsimise kohustusena. Seda võib võtta ka teavitamise kohustusena. Ehk et kui emal tekivad lastega mingid plaanid, ei pea laste isalt küsima, et kas ta lubab, vaid võib küsida kinnitust selle kohta, et teda on teavitatud. Ja kui asjad toimuvad tema teadmisel, ilma et ta otse vastu vaielnud ja keelanud oleks, siis saab seda lugeda, kui temapoolset loa-andmist. Nii ei tekita ema temas kunstlikku võimu tunnet, et ta saab lastega manipuleerida, samas jääb talle võimalus reageerida, kui ta tõesti ise tunnetab, et talle laste temast eemaldamisega liiga tehakse.

Kas lahutusotsus oli ikka mõlema tahe või sinu? Kas mees on vihane, et sa lahutada tahad ja sellest siis otsus laste ellu mitte sekkuda? Püüan aru saada, kust tuleb äkki selline radikaalne otsus. Või pole ta kunagi lastega tegelenud?

#3828873:

#3828824:

#3827352:

Lapsed peabad hakkama tulevikus isa eest hoolitsema, kui nad ei suuda tõestada, et isa nende elus ei osalenud.

Kuni elatist maksab, seni peavad nagunii hoolitsema, tegeleb ta siis või ei tegele. Kui elatist ei maksa, siis peab olema kohtulikult elatis välja nõutud, et oleks võimalik hoolduskohustuse tekkides selle maksmata jätmist argumendiks tuua. Ja eks seal ole ka siis nüansid, et kui mitu aastat ta maksis ja kasvatas (vähemalt paberite järgi) lapsi ja mitu aastat jättis maksmata.

Minu ego ei lubaks elatist anuda. Kui mees vabatahtlikult ei taha osaleda laste elus, siis ei ole ka tema raha tarvis!

See raha ei ole mõeldud sulle, vaid sinu lastele. Kui sa seda välja ei nõua, siis ei tähenda see, et sa ise sellest rahast loobud, vaid sa otsustad oma laste eest, et nemad loobuvad. Ja samal ajal tekitadki neile hoolduskohustuse ilma, et nad oleks isalt selle eest midagi vastu saanud.

Kuulge käod. Ega hooldusõigusest loobumine ei tähenda veel, et isa laste elus ei ole lubatud osaleda.  Ainuhooldusõigus teeb antud juhul ema elu lihtsamaks, tal on võimalus üksi otsustada nt. laste elukoha ja koolide üle, aga isale jääb jätkuvalt kohustus lapsi toetada ja nende elus osaleda. Kui isa seda viimast ei soovi, siis kahjuks teda kuidagi sundida ei saa.

Mina vormistaks ametlikult ära, seda enam, et isa sellele ilmselt vastu ei ole.

#3827254:

Oleme otsustanud abielu lahutada ning laste ainuhooldusõigus jääb minule kui laste emale.

…

Miks peaks kohtunik isalt õigused ära võtma, sest teie olete ema? Kuumarabandus ladvas?

Esiteks tehke notaris vastav dokument, et emal on ainuhooldusõigus ja või otsustusõigus. Teiseks fikseerige elatise maksmine. Arusaamatu on laste isa otsus laste elust kaduda, aga see selleks. Isal on laste ja seaduse ees kohustused, tahab ta seda või mitte. Üleval ta lapsi pidama peab ja see ei ole ema ego küsimus, nagu keegi mainis, vaid laste õigus ja vanema kohustus. Võib teha kiirmenetluse või notariaalse kokkulepe näiteks. Kui isa ei maksa, siis see selleks, aga vähemalt lapsed pole vanemat pensionieas kohustatud üleval pidama.