Siin TA. Tänan kaasa mõtlemast!
Olen ka ise mõelnud, et vajaksime kõrvalist abi või nõustamist, sest omavahel probleemide arutamisega me hakkama ei saa. Mees paneb kas kõrvad kinni, kui neist asjust rääkima hakkan või ütleb pärast 2 lauset, et kas me jäämegi ketrama sellel teemal. Tema idee on vaikida ja unustada ja edasi minna kuni järgmise korrani, sest millalgi kerkib seesama, lahendamata teema ju jälle üles.
Meie igipõlised tüliteemad: seks, raha ja perega ajaveetmine.
Seks – mees vajab rohkem kui mina, solvub ja süüdistab. Klassika on see, et kui mina tahan, olen puhanud ja särav, siis ei taha tema. Ei olegi aru saanud, kas ta ei taha siis päriselt või jonni pärast.
Raha – ta teenib minust mitu korda rohkem, pidevad tülid, kes ja kui palju panustab.
Perega aja veetmine – tihti käin nädalavahetusel lastega kuskil üksi, mees leiab selleks aega ja tahtmist mõne korra aastas. Ikka leiab ju mõne spordivõistluse, mida kindlasti samal ajal vaatama peaks. Ja ta töötab kodukontoris, nii et vahel ei teagi, kas ta teeb kabinetis tööd või istub niisama arvutis.
Tunnistan, et ma ise ka pole ekspert probleemide lahendamise alal ja vahel ehk valan õli tulegi, kui on mingi pikalt vindunud asi. Eks me niimoodi, 2 oskamatut, oleme üritanud hakkama saada.
Minu arvates on pere nagu üks meeskond.
Mõlema teenitud RAHA on kogu pere raha, erinevused ei ole olulised ja kulutused lepitakse kokku, ekstra kulutused (kas osta uus auto või veel üks suvila) räägitakse eraldi läbi. Ei pea normaalseks, et naine maksab oma väiksemast palgast kodulaenu ja kommunaalarved, ostab üksi toidu, maksab üksi koduremondi, maksab laste kulutused ning mees maksab ainult enda auto eest.
Teiseks AEG. Kõigil on ööpäevas 24 h. Jagage kodutööd (lastega tegelemine, arstilkäigud, haige lapsega kodusolemised, igapäevased söögitegemised, pesupesemised, koristamised jne) kahe vahel ära või kui mees ei taha midagi kodus teha, ostku teenusena sisse.
Viimaks seks. Kui naine kannab üksi koduse elu koormat, siis ta tegutseb rohkem ellujäämisreziimil kui lustimissagedusel. Mõnikord mõtlen, et kui mees panustaks sama minimaalselt ja suvaliselt ka tööl nagu ma ümberringi näen, kui kaua ta siis väärt töötaja oleks…