Tere. Kui siin foorumis on (kaasasündinud) südameriketega laste vanemaid, siis kas keegi võiks jagada oma kogemusi selles valdkonnas? Meie peres kasvab kaasasündinud südamerikkega laps, keda opereeriti varsti peale sündi. Nüüd käime igal aastal kontrollis. Elame välisriigis, aga mehega oleme arutanud võimalust Eestisse kolida. Sel puhul aga on meil otsuse tegemisel oluliseks faktoriks ka see, milline on Eestis laste kardioloogiavaldkonna tase, sest praeguses elukohas on meil lastehaiglas kardioloogia tipptasemel. Võib-olla on seda taset kommenteerijail raske hinnata, küsiks siis niipidi: kas te ise olete rahul oma laste ravi ja arstidega? Kui lapsel on olnud vaja operatsiooni, kas olete kõik operatsioonid ja protseduurid saanud Eestis teha või on vaja olnud abi otsida välisriigist? Kui, siis milliste diagnoosidega (kui soovite öelda)? Aitäh juba ette.
Teema: laste kardioloogia tase Eestis
Tänapäeval on asi kindlasti paranenud. Oluline on ka see, milline südamerike lapsel on, sest mõne rikkega lapsi sünnib Eestis niivõrd harva, et Eesti arstid ei saa lihtsalt kogemust nende lõikamise ja järelraviga. Minu laps sündis 2006 HLHSiga ja pidime laskma tal ära minna… Opereerida oleks saanud Saksamaal, oppe oleks pidanud tegema kolm, aga kuna Eestis ei olnud ühtki selle diagnoosiga last ellu jäänud ja ka välismaal tehtud opi järel oli suremus päris kõrge, siis nii läks.
Eesti piires on lastekardioloogia tase tõesti parim Tartus.
Soovitan liituda FB grupiga Südamelapsed, sealt saad rohkem vastuseid.
Minu poega opereeriti 8-kuuselt Tartu arstide poolt ja rikkeks olid VSD, ASD ja lisaks avatud arterioosjuha.
Haiglas olles nägin ja kogesin mitmeid arste ning lisaks on mul ka hea kogemus arstiga, kelle juures jälgimisel oleme.
Pigem hindasin operatsioonile eelneval ajal oma perearsti suhtumist ja soovitusi ebapädevateks või ülepaanitsevateks ja pidasin nõu kardioloogiga, kes andis meile isegi oma isikliku telefoninumbri.
Seega, mina arvan, et Eesti lastekardioloogid Tartus on väga heal tasemel ja kui oskusi ning pädevust napib, saadetakse lapsed mujale ravile (oppidele).
Teemaalgataja, oskan sulle üldisemalt nõu anda. Minu lapsel ei ole südamehaigust, kuid tal on võrreldavalt haruldane diagnoos.
Eesti arstid on igati maailmatasemel, hoolivad ja HK jagub ka ravieelarvet. Arstid eristavad olulist ebaolulisest – kiired asjad tõstetakse ette, tehakse omavahel koostööd jne. nagu keegi eespool märkis, pole haruldane, et patsiendil on arsti isiklik telefoninumber, seega on meditsiin üsna personaalne. Laiemas mõttes on Tartu arstid inimlikumad Tallinna omadest.
Murekohaks on aga patsientide vähesus ja arstide kogemus haruldaste diagnoosidega on väiksem. Oskan oma lapse pealt näidet tuua – Eestis tema probleemi on uurinud sügavuti üks ja siis veel üks, kelle poole võiks hädapärast pöörduda. Meie arstil on lapsealisi patsiente umbes kümmekond. Võrreldavalt on USA-s selle diagnoosi nimelisi keskuseid juba umbes sama palju (jälgin ühte rahvusvahelist gruppi).
Seega sõltub palju mitte kardioloogia tasemest, vaid muudest teguritest. Samas mõistavad arstid neid murekohti suurepäraselt ja meie arst näiteks teeb koostööd Euroopa keskustega, küsides sealt teisest arvamust.
lapsel oli sündides mitu rasket südameriket, sattus nädalasena, kui vastsündinu lisaaort sulgus, lastehaigla reanimatsiooni ja seal siis avastati, et südame väärarengud, opereeriti tartu kardiokliinikus 2 nädalasena,
edasi aastaid jälgimisel olnud, uut oppi pole õnneks enam vaja olnud, aga iga 2a tagant tehtud südameuuringud ja koormustestid, olen arstidega väga rahul olnud.
kaitseväest sai laps oma opitud südame tõttu vabastuse, hetkel õpib ülikoolis.
Minu vend on üle 30, kaasasündinud südamerikke ning opitud südamega. Samuti Tartu Lastehaigla patsient.
10a tagasi olid pikad ootejärjekorrad – see meile saatuslikuks saigi. Just selle päeva hommikul, mil pidin spetsialisti juurde saama , leidsin ta voodist surnuna. Aga kõikidel peale teda sündinud lastel kontrolliti sünnist saati südant (et välistada kordumise võimalus).
