Teema: Laste põhikodu isa juures

Ma pean seda üheks parimaks variandiks. Ussitamist ja ässitamist on ikka väga vähe.  Kui vähe on tegelikult inimesel vaja, selle jaoks, et olla õnnelik. Pisiasjad, inimsuhted, lähedus ja turvatunne.  Vaadates üksikisasid ja säravate silmadega elurõõmsaid lapsi, siis mehed on väga head laste kasvatajad. Raha-vähe karjumine on see, mis suhteid ja sidemeid rikub.

#3593678:

Sina ise ei loe küsimust läbigi, kohe hakkad raha teemal jahvatama. Mis see praegu siia puutub.

Uskumatu, kuid omavahelised seosed!

#3593688:

#3593683:

issand kui haige jutt, naine sünnitas, sa ära unusta seda, et tänu temale on sul üldse laps, see et sul raha pole, ei tee sinust head vanemat, lapsi ilmselt mõnitatakse koolis humana kaltsude ja aegunud elustandardi pärast, sest sul “raha-vähe maksta turvatunde mentaliteet”, ilmselt oled nui neljaks lapsed emast võõrutanud. Lapsed hiljem ei taha sinuga mingit tegemist teha, kuna saavad aru, et sa päris terve mõtlemisega ei ole, siis lastest ilma ja ema itsitab pihku, sina aga nutad oma muldpõranda peal oma nn.turvatundega ja mõtled et oleks pidanud naist ehk siis laste ema austav mees olema ja parema töö otsima. Tänapäeval ei ole nii, et saame 2 eurot päevas hakkama nelja seina vahel!

Rumal jutt suhu tagasi. Mul ei ole mune. Miks laste vaimne tervis aastatega äkiliselt ja tõsiselt halvenud on, raha ju voolab. Mõttekoht!

sinu põhimõtete järgi on mul sinu lastest kahju, sest tänapäeval lapsed ikkagi tahavad muud elu ka elada kui muldpõranda peal 4 seina vahel aega veeta, sest issil pole tingimusi, et mõnusat elu tagada. Lastel raudselt tulevases elus kompleksid, kuna sa ei suutnud head elu pakkuda, koolis mõnitatakse, sest sina jahud mingist esoteerikast. Miks oled sina parem kui laste ilmale tooja ehk siis ema, see et sa paugutasid no anna andeks, täitsa suva, naine oleks pidanud sinusugusest läbi nägema, nüüd lapsed kannatavad. Laste psüühikat rikuvad just mehed, sest lapsed tahetakse emalt ära võtta järjest enam, mitte kunagi varem pole lastel olnud rohkem psüühika probleeme kui täna ja just tänu meestele, sest nad arvavad, et on tähtsamad kui laste emad. Kohtud upuvad suhtluskorra probleemide pärast, Sest meestel puudub täna siht siin elus, mehed on ära naisestunud ja tahavad ise emmedeks hakata, sest muud väljundit tänapäeva meestel enam pole, see neil nagu viimane õlekõrs, et väljunud leida läbi laste siin elus. Naine kohe kindlasti ei sünnitanud ega kandnud last sinu tarvis.

Otsi abi, palun.

Nonii, kui muretsed sideme säilimise pärast, siis ongi õige hetk panna ennast korraks nende meeste olukorda, kes on sunnitud oma lastest lahus elama. Ega siin ju vahet ei ole, kumb vanem elab lahus. Kõik on ikka su oma teha, kui palju sa suhtled, kui palju tema tegemiste vastu huvi tunned, kui palju ta sul külas käib jne

#3593835:

Mina kasvasin isaga. Mul on heameel selle üle. Ema elatist ei maksud ja millegi pärast on inimestel arvamus, et ema ei peagi juskui aitama, kui laps isa juures on. Eelkõige sellepärast, et tema ju siiski tõi lapse ilmale. Tõesti “hea”argument.

Tundubki ju, et sina ja su ema ei suutnud sidet säilitada ja sul pole häid tundeid ema suhtes. Teemaalgatus küsibki, kuidas seda vältida. Nii saadki vältida, et suhtled lapsega võimalikult palju ja aitad teda. Mingi võõrandumine toimub ikka, kui koos ei ela.

Meil selline elukorraldus. Kestnud väga lühikest aega, alla kahe kuu. Süümepiinad on, pisarad kerged tulema, iga õhtu mõtlen, kas kolida koju tagasi. Aga see suhe mehe ja naise vahel oli nii läbi ja kuna teine pool otsustada ei suutnud, pidin selle otsuse ise vastu võtma. Õnneks on lapsega ühine hobi ja vahemaa pole ka väga pikk. Aga jah, nii raske on praegu ja ei tea, millal kergem hakkab.

#3593688:

#3593683:

issand kui haige jutt, naine sünnitas, sa ära unusta seda, et tänu temale on sul üldse laps, see et sul raha pole, ei tee sinust head vanemat, lapsi ilmselt mõnitatakse koolis humana kaltsude ja aegunud elustandardi pärast, sest sul “raha-vähe maksta turvatunde mentaliteet”, ilmselt oled nui neljaks lapsed emast võõrutanud. Lapsed hiljem ei taha sinuga mingit tegemist teha, kuna saavad aru, et sa päris terve mõtlemisega ei ole, siis lastest ilma ja ema itsitab pihku, sina aga nutad oma muldpõranda peal oma nn.turvatundega ja mõtled et oleks pidanud naist ehk siis laste ema austav mees olema ja parema töö otsima. Tänapäeval ei ole nii, et saame 2 eurot päevas hakkama nelja seina vahel!

Rumal jutt suhu tagasi. Mul ei ole mune. Miks laste vaimne tervis aastatega äkiliselt ja tõsiselt halvenud on, raha ju voolab. Mõttekoht!

sinu põhimõtete järgi on mul sinu lastest kahju, sest tänapäeval lapsed ikkagi tahavad muud elu ka elada kui muldpõranda peal 4 seina vahel aega veeta, sest issil pole tingimusi, et mõnusat elu tagada. Lastel raudselt tulevases elus kompleksid, kuna sa ei suutnud head elu pakkuda, koolis mõnitatakse, sest sina jahud mingist esoteerikast. Miks oled sina parem kui laste ilmale tooja ehk siis ema, see et sa paugutasid no anna andeks, täitsa suva, naine oleks pidanud sinusugusest läbi nägema, nüüd lapsed kannatavad. Laste psüühikat rikuvad just mehed, sest lapsed tahetakse emalt ära võtta järjest enam, mitte kunagi varem pole lastel olnud rohkem psüühika probleeme kui täna ja just tänu meestele, sest nad arvavad, et on tähtsamad kui laste emad. Kohtud upuvad suhtluskorra probleemide pärast, Sest meestel puudub täna siht siin elus, mehed on ära naisestunud ja tahavad ise emmedeks hakata, sest muud väljundit tänapäeva meestel enam pole, see neil nagu viimane õlekõrs, et väljunud leida läbi laste siin elus. Naine kohe kindlasti ei sünnitanud ega kandnud last sinu tarvis.

Näita oma halvimat, Mordor!

Tunnustan siiralt neid naisi kes on nõus tõsiselt kaaluma, et laste põhikodu jääb isa juurde. Meil jäidki lapsed minu juurde oma senisesse koju peale lahkuminekut kui naine välja kolis. Ma ise pakkusin seda varianti kuna nägin, et lastel oleks nii kergem kui saab jätkata samas koolis, huviringides ja sõprade seltskonnas kuna naine soovis kolida teise linna. Samas nägin, et naisele oli see korralik eneseületus ja mitte kõige kergem lahendus. Tihti olid tal silmanurgas pisarad kui lastel järgi käisin. Nagu ka siin eelnevalt kirjutatud, siis kõige olulisem on samuti minu arvates mõistlik läbisaamine vanemate vahel peale lahutust. Teine asi, et eraldi elav vanem ei peaks kolima väga kaugele kui soovib sidet säilitada.

On, suhted puuduvad.

#3595082:

Abikaasa lapsed elavad meil ja käivad iganädalaselt ema juures. Ema osaleb kõiges argises, mida üks lapsevanem tegema peabki: arstilkäigud, arenguvestlused, jälgimine et garderoob sobiks kasvule ja aastaajale, sünnipäevade pidamine jne. Kõige suurem miinus selle elukorralduse juured on teiste inimeste halvakspanev, isegi põlglik suhtumine emasse, kes n-ö jättis lapsed lahku minnes isale. Isa, kes võtab lapsed, on samas nagu kangelane, et vau kui tubli mees (lapsi üksi kasvatavat naist keegi ei kiidaks kunagi). Ikka ohivad poolvõõrad kõrvalt, et kuidas nii küll saab ja kuidas nii küll võib. Minu meelest ebaõiglane suhtumine, sest olulisem, kui et mitu ööd laps kus magab, on vanemliku vastutuse kandmine koos.

Leplik oled. Mulle nn uue naisena on juba lapse külaskäigud rasked, et ta tuleks meie juurde elama, ei tule kõne allagi.

#3596771:

Leplik oled. Mulle nn uue naisena on juba lapse külaskäigud rasked, et ta tuleks meie juurde elama, ei tule kõne allagi.

Esiteks oli neil selline elukorraldus juba enne meie tutvumist ja teiseks elab minu laps samuti meiega. Ehk siis oleme võrdsetel positsioonidel, sama palju peame mehega leplikud olema. Mis ei tähenda, et alati oleks lihtne või et poleks elu kergem kui lapsed on parasjagu teises kodus. Sul ma soovitan, et kangelast mängida ja sisimas vimma pidada pole pikalt tervislik. Mõtle kuidas immuunseks ennast teha nende negatiivsete tunnete suhtes. Kas eemaldu olukorrast, st lase mehel ise lapsega toimetada ja tema järelt koristada, mõnedes praktilistes asjades annab last olenevalt vanusest kasvatada-õpetada (nt heakorrareeglid teie kodus), mingid ebameeldivused käivad lastega alati kaasas ja nendega katsud lihtsalt leppida ja tuletada endale meelde, et nad kasvavad suureks.

#3596952:

#3596852:

#3596771:

Leplik oled. Mulle nn uue naisena on juba lapse külaskäigud rasked, et ta tuleks meie juurde elama, ei tule kõne allagi.

Täiskasvanud inimesena sa ei suuda mõista, et laps pole mitte milleski süüdi ja on normaalne, et pärast vanemate lahkuminekut säilivad tal suhted mõlema vanemaga? Kui emaga peaks nt midagi juhtuma, siis ütleksid isale, et nüüd tuleb laps lastekodusse saata, nii või? Õudseid naisi on ikka maailmas olemas. Nii sageli on ju uutele naistele ka see, et mees naise lapsed omaks võtab, justkui enesestmõistetav, aga mehe lapse/laste külaskäikudessegi suhtutakse halvasti.

Kui emaga peaks midagi juhtuma, läheb ilmselt emapoolsete vanavanemate juurde elama. Selgeks räägitud teema juba suhte alguses. Isaga on ta suhted nagunii minimaalsed (olid juba enne kui meie saime tuttavaks), elukohtade vahemaa suur jne. Lisaks elame mulle kuuluvas korteris ja oma kinnisvara osas, kes sellel elab või ei ela, on omanikul siiski õigus kaasa rääkida.

Appi, tundud selline südamlik ja hea inimene olevat.  Mees vist ka.

Ei, ei ole isa ja ema suhted lastega ühesugused ja võrreldavad. Mida väiksem laps, seda rohkem vajab ta igapäevast emotsionaalset seotust emaga, isaga on suhted pigem intellektuaalsel tasandil. Eemaloleval isal on lastega palju lihtsam säilitada häid suhteid, sest suhete alus on hoopis teine. Ma ei tea ka ühtegi näidet tegelikust elust, kus väikeste laste juurest ära kolinud ema oleks suutnud säilitada suhteid oma lastega, headest suhetest rääkimata.  Ema võib üsna rahuliku südamega ära kolida põhikooliealiste laste juurest, sest siis on tõesti juba sõbrad, kool jms suurema tähendusega kui igapäevane lähedus emaga.  Väikeste laste juurest võib ära kolida ajutiselt, aga püsivalt eemal olemine jätab jälje, see on kindel.

#3596771:

#3595082:

Abikaasa lapsed elavad meil ja käivad iganädalaselt ema juures. Ema osaleb kõiges argises, mida üks lapsevanem tegema peabki: arstilkäigud, arenguvestlused, jälgimine et garderoob sobiks kasvule ja aastaajale, sünnipäevade pidamine jne. Kõige suurem miinus selle elukorralduse juured on teiste inimeste halvakspanev, isegi põlglik suhtumine emasse, kes n-ö jättis lapsed lahku minnes isale. Isa, kes võtab lapsed, on samas nagu kangelane, et vau kui tubli mees (lapsi üksi kasvatavat naist keegi ei kiidaks kunagi). Ikka ohivad poolvõõrad kõrvalt, et kuidas nii küll saab ja kuidas nii küll võib. Minu meelest ebaõiglane suhtumine, sest olulisem, kui et mitu ööd laps kus magab, on vanemliku vastutuse kandmine koos.

Leplik oled. Mulle nn uue naisena on juba lapse külaskäigud rasked, et ta tuleks meie juurde elama, ei tule kõne allagi.

Vastik vastus, aga kuna on aus, siis tunnustan. Samas laste isa seda kindlasti ei tea. Vastikuna esineda on julgem käona kui abikaasana.