Teema: Laste põhikodu isa juures

#3598379:

#3596771:

#3595082:

Abikaasa lapsed elavad meil ja käivad iganädalaselt ema juures. Ema osaleb kõiges argises, mida üks lapsevanem tegema peabki: arstilkäigud, arenguvestlused, jälgimine et garderoob sobiks kasvule ja aastaajale, sünnipäevade pidamine jne. Kõige suurem miinus selle elukorralduse juured on teiste inimeste halvakspanev, isegi põlglik suhtumine emasse, kes n-ö jättis lapsed lahku minnes isale. Isa, kes võtab lapsed, on samas nagu kangelane, et vau kui tubli mees (lapsi üksi kasvatavat naist keegi ei kiidaks kunagi). Ikka ohivad poolvõõrad kõrvalt, et kuidas nii küll saab ja kuidas nii küll võib. Minu meelest ebaõiglane suhtumine, sest olulisem, kui et mitu ööd laps kus magab, on vanemliku vastutuse kandmine koos.

Leplik oled. Mulle nn uue naisena on juba lapse külaskäigud rasked, et ta tuleks meie juurde elama, ei tule kõne allagi.

Vastik vastus, aga kuna on aus, siis tunnustan. Samas laste isa seda kindlasti ei tea. Vastikuna esineda on julgem käona kui abikaasana.

Teab ikka.

Õnneks seda last ei ole mitmuses, vaid üks. Mitte et see olukorda kuigivõrd paremaks teeks.

Meie otsustasime ka, et lastel (8 ja 15) on parem jääda isaga: 1. nad olid seal majas kasvanud, see oli nende KODU! 2. oma töö tõttu olen pean palju reisima.

Kuna tegu oli eksi lapsepõlvekoduga, siis oleks minust olnud julm tema sealt “välja visata” , nii siis ostsin laenuga mulle uue korteri. Otsustasime, et keegi kellelegi midagi ei maksa.

Suhted lastega on head. Enamasti on nad minu juures nädalavahetustel ja selleks ajaks ei jäta ma endale ühtegi kohustust, vaid kogu aeg on nende päralt. Õhtud on neil trennide ja õppimistega hõivatud, aga vahel ikka leiame aega söömas käia või kinno-teatrisse minna.

#3610018:

#3596852:

Leplik oled. Mulle nn uue naisena on juba lapse külaskäigud rasked, et ta tuleks meie juurde elama, ei tule kõne allagi.

Sa hakkasid ju teadlikult koos elama lapsega mehega ja pidid ikka ju ette arvestama, et misiganes õnnetuse või eluetapi muutuse puhul (lapse ema surm, lapse ema raske haigus, lapse ema sõltuvusprobleemi tekkimine, lapse ema pikemale lähetusele sõitmine, lapse ema aastane õppimine välisriigis vms.) tuleb laps isa juurde elama, sest isa on võrdselt vastutav lapsevanem.

See on nagu inimene, kes ostab maja järve äärde ja siis on hirmus pahane, et võõrad inimesed tema maja eest läbi käivad, et järve äärde ujuma minna.

Sa vist ei lugenud, mis ma varasemalt kirjutanud olen. Ei tule meie juurde elama, kooselu alguses juba nii kokku lepitud. Kui lapse emaga peaks midagi juhtuma, läheb sinna, kellega lähedasemad suhted ehk ta ema vanemate juurde. Isaga suhted sisuliselt puuduvad. Kuna tegu suhteliselt kasvatamatu lapsega, kes külas olles käituda ei oska, siis tõepoolest mind ta häirib.

#3596771:

#3595082:

Abikaasa lapsed elavad meil ja käivad iganädalaselt ema juures. Ema osaleb kõiges argises, mida üks lapsevanem tegema peabki: arstilkäigud, arenguvestlused, jälgimine et garderoob sobiks kasvule ja aastaajale, sünnipäevade pidamine jne. Kõige suurem miinus selle elukorralduse juured on teiste inimeste halvakspanev, isegi põlglik suhtumine emasse, kes n-ö jättis lapsed lahku minnes isale. Isa, kes võtab lapsed, on samas nagu kangelane, et vau kui tubli mees (lapsi üksi kasvatavat naist keegi ei kiidaks kunagi). Ikka ohivad poolvõõrad kõrvalt, et kuidas nii küll saab ja kuidas nii küll võib. Minu meelest ebaõiglane suhtumine, sest olulisem, kui et mitu ööd laps kus magab, on vanemliku vastutuse kandmine koos.

Leplik oled. Mulle nn uue naisena on juba lapse külaskäigud rasked, et ta tuleks meie juurde elama, ei tule kõne allagi.

Ausaltöeldes mulle “uue” naisena oleks lihtsam, kui laps elaks meie juures 😀 No nüüd juba on savi, elukorraldusega harjunud ja laps juba teismeline, mees suhtleb valdavalt lapsega ja järjest vähem asju ajab läbi lapse ema. Aga kui rohkem just lapse ema kaudu ajas asju, siis viskas vahel kopa ette, kui nt me olime teinud mingit nädalavahetuse plaanid kuskile ära sõit aja siis päev varem teatas lapse ema, et tal “vaja” Riiga minna, kas mees võtaks lapse ja mee muidugi ei mõelnud, et eee…me peame siis lapsele lapsehoidja leidma, kuna mees ei osanud ei öelda, et me tegime natuke enne juba plaanid ära…või kui lapse ema ostis midagi mehega rääkimata, lapsele ja minu mehele teatripiletid nädalavahetusele, kui oli minu ema ehk mehe ämma sünnipäev 😀 Sellest tuli suur draama, kui mees talle olukorda selgitas, et nii ikka ei saa teiste eest plaane teha, aga eks ema pidi ise kuidagi selle supi ära sööma, temal polevat endal aega olnud, et teatrisse minna

Palju lihtsam, kui laps olekski meiega elanud ja ei oleks selliseid nõmedaid ootamatusi üldse olnud, kui koguaeg olekski arvestanud lapse järelvaatamise vajadusega 😀

Aga muidu ma arvan, et kui ei ole valmis mehe või naise lastega koos elama, siis ei tasu üldse alustada suhetr mehe/naisega, kellel on juba lapsi. Sest alati võib juhtuda,. et lapse emaga juhtub midagi, satub avariisse vmt, mis siis teed? Nõuad lapse lastekodusse saatmist?

Ja tulevikus oled siis vihane, kui see laps abiellub, aga kutsub oma isa ilma saatjata pulma :O On ka selliseid asju juhtunud

#3613896:

#3596771:

#3595082:

Abikaasa lapsed elavad meil ja käivad iganädalaselt ema juures. Ema osaleb kõiges argises, mida üks lapsevanem tegema peabki: arstilkäigud, arenguvestlused, jälgimine et garderoob sobiks kasvule ja aastaajale, sünnipäevade pidamine jne. Kõige suurem miinus selle elukorralduse juured on teiste inimeste halvakspanev, isegi põlglik suhtumine emasse, kes n-ö jättis lapsed lahku minnes isale. Isa, kes võtab lapsed, on samas nagu kangelane, et vau kui tubli mees (lapsi üksi kasvatavat naist keegi ei kiidaks kunagi). Ikka ohivad poolvõõrad kõrvalt, et kuidas nii küll saab ja kuidas nii küll võib. Minu meelest ebaõiglane suhtumine, sest olulisem, kui et mitu ööd laps kus magab, on vanemliku vastutuse kandmine koos.

Leplik oled. Mulle nn uue naisena on juba lapse külaskäigud rasked, et ta tuleks meie juurde elama, ei tule kõne allagi.

Ma ei saa sellistest naistest aru… miks võtsid omale mehe kellel on juba lapsed? Sa oled ilmselt ju täiskasvanu ja peaksid aru saama, et mehel on lapsed ja ka kohustused oma laste ees. Kui see sulle ei meeldi, tuleks valida lastetu mees, mitte bitchida. Aga elul on omad teed ja sellised asjad maksavad varem või hiljem kätte.

Ja lisaks on see naine ka ilmselge näide, miks ma eales ei lepiks, et mu laste põhiline elukoht oleks nende isa juures. Toob omale ühel hetkel sellise mõrra majja, siis mis laste heaolust me räägime.

Mitte lapsED, vaid üks laps. Sellepärast võtsingi, et tegu on vägagi normaalse mehega ja laps ei olnud pildil. Ema projekt, edu ja õnne talle tema kasvatamisel. Suutis mehe edukalt oma pere elust tõrjuda ja mina uue naisena ei ole teinud sammugi selle heaks, et nende suhteid elustada, soojendada, parandada.