Ma ei tea, kas see on koht, kus peab sellest kirjutama või mitte. Ausalt öelda ma ei tea ka, kas siin on midagi arutada või kommenteerida. Tahan lihtsalt avaldada nördimust, et täna oma teismeliste lastega seksuaalvähemuste teemal avameelselt rääkides sain ettekujutust, kuivõrd põlglik on nende suhtumine kõiksuguste seksuaalvähemuste suhtes. Ma ei tea, kas selle taga on kiriku “tubli töö”, sest meie pere on usklik. Mu naine tõesti on seksuaalvähemuste suhtes olnud tauniva hoiakuga. Aga ei tema ega mina pole kohe kindlasti sisendanud oma lastesse taolist põlgust, mida täna õhkus minu lastest, kui nendega sel teemal rääkisime. Tunnen end kunagi jõuetuna. Ma tõesti olen uskunud, et tänapäevane Eesti on oma hoiakutelt seksuaalvähemuste suhtes kui mitte sallivam, siis vähemalt lugupidavam, inimlikum. Olen uskunud, et kui koolis on seda teemat nüüdseks juba aastaid ja aastaid puudutatud, siis sel on vähemalt mingi mõju pikemate aastate lõikes. Tahaks olla vihane, aga ma isegi ei tea, kelle peale. Igal juhul need, kes on suutnud ühiskonnas ajada “normaalset” joont ning sisendada seksuaalvähemuste suhtes sedasama n-ö “traditsioonilist” vastikustunnet, mis levis siis, kui mina olin sama vana kui mu lapsed praegu. Ütlen ette, et ma ei hakka siin kommentaariumis kellegagi väitlema. Loodan nii väga, et minu lastest ei kujune seksuaalvähemuste kiusajaid koolis ning et ka siin kommentaariumis eemaldataks kommentaarid, mis suhtuvad seksuaalvähemustesse kui väärarenguga inimestesse.
Esileht › Pereelu ja suhted › Laste suhtumine seksuaalvähemustesse
Teema: Laste suhtumine seksuaalvähemustesse
https://www.youtube.com/watch?v=4aaD6KB8ckE usun neid ja enda lapsi rohkem.
Ma ei tea, kas see on koht, kus peab sellest kirjutama või mitte. Ausalt öelda ma ei tea ka, kas siin on midagi arutada või kommenteerida. Tahan lihtsalt avaldada nördimust, et täna oma teismeliste lastega seksuaalvähemuste teemal avameelselt rääkides sain ettekujutust, kuivõrd põlglik on nende suhtumine kõiksuguste seksuaalvähemuste suhtes. Ma ei tea, kas selle taga on kiriku “tubli töö”, sest meie pere on usklik. Mu naine tõesti on seksuaalvähemuste suhtes olnud tauniva hoiakuga. Aga ei tema ega mina pole kohe kindlasti sisendanud oma lastesse taolist põlgust, mida täna õhkus minu lastest, kui nendega sel teemal rääkisime. Tunnen end kunagi jõuetuna. Ma tõesti olen uskunud, et tänapäevane Eesti on oma hoiakutelt seksuaalvähemuste suhtes kui mitte sallivam, siis vähemalt lugupidavam, inimlikum. Olen uskunud, et kui koolis on seda teemat nüüdseks juba aastaid ja aastaid puudutatud, siis sel on vähemalt mingi mõju pikemate aastate lõikes. Tahaks olla vihane, aga ma isegi ei tea, kelle peale. Igal juhul need, kes on suutnud ühiskonnas ajada “normaalset” joont ning sisendada seksuaalvähemuste suhtes sedasama n-ö “traditsioonilist” vastikustunnet, mis levis siis, kui mina olin sama vana kui mu lapsed praegu. Ütlen ette, et ma ei hakka siin kommentaariumis kellegagi väitlema. Loodan nii väga, et minu lastest ei kujune seksuaalvähemuste kiusajaid koolis ning et ka siin kommentaariumis eemaldataks kommentaarid, mis suhtuvad seksuaalvähemustesse kui väärarenguga inimestesse.
Kõik saab alguse vanematest. EKRE ja sm Vooglaid võivad jaurata palju tahes, sinu lapsed kannavad edasi sinu väärtushinnanguid.
Laste asi pole üldse seksi teemadele keskenduda. Milleks peab laps enne seksuaalselt küpseks saamist hakkama fännama seksuaalvähemusi?
Huvitav. Töötan osaliselt äsja keskkooli lõpetanud noortega ja nendega suheldes on mulle pigem jäänud mulje, et see teema on nende jaoks täiesti pseudoteema. Pigem ma näen nende poolset irooniat a la kas tõesti pärisprobleemid on Eestis otsa saanud?
Olen uskunud, et kui koolis on seda teemat nüüdseks juba aastaid ja aastaid puudutatud, siis sel on vähemalt mingi mõju pikemate aastate lõikes
Koolis puudutakse seda aastaid ja aastaid? Mis klassis ja mis ainetes siis? Mu teada seda suurt ei puudutada. Ilmselt küll võidakse mainida, kui mõni õpitav kirjanik või kirjandusteos seda teemat käsitleb, aga need on ilmselt siis III ja IV kooliastme raamatud rohkem ja ilmselt ikka loetakse palju rohkem muudel teemadel, mitte kogu aeg geikirjandust või lesbilektüüri. Inimeseõpetuses ilmslet korraks tõstatakse teema. Sallivusest räägitakse küll, aga väga spetsiifiliseks ei minda ja peamised hoiakud saab laps ikka kaasa just kodust: vanemad ja vanavanemad mõjutavad neid, hiljem on järjest suurem roll sõpradel. See radikaalne hoiak võib aga ollagi noore inimese mustvalgest maailmapildist tingitud ja selles vanuses meeldib neile ka vanematele vastanduda, et tõestada, et nad iseseisvalt mõtlevad isiksused, kel on oma arvamus.
Ma ei tea, kas see on koht, kus peab sellest kirjutama või mitte. Ausalt öelda ma ei tea ka, kas siin on midagi arutada või kommenteerida. Tahan lihtsalt avaldada nördimust, et täna oma teismeliste lastega seksuaalvähemuste teemal avameelselt rääkides sain ettekujutust, kuivõrd põlglik on nende suhtumine kõiksuguste seksuaalvähemuste suhtes. Ma ei tea, kas selle taga on kiriku “tubli töö”, sest meie pere on usklik. Mu naine tõesti on seksuaalvähemuste suhtes olnud tauniva hoiakuga. Aga ei tema ega mina pole kohe kindlasti sisendanud oma lastesse taolist põlgust, mida täna õhkus minu lastest, kui nendega sel teemal rääkisime. Tunnen end kunagi jõuetuna. Ma tõesti olen uskunud, et tänapäevane Eesti on oma hoiakutelt seksuaalvähemuste suhtes kui mitte sallivam, siis vähemalt lugupidavam, inimlikum. Olen uskunud, et kui koolis on seda teemat nüüdseks juba aastaid ja aastaid puudutatud, siis sel on vähemalt mingi mõju pikemate aastate lõikes. Tahaks olla vihane, aga ma isegi ei tea, kelle peale. Igal juhul need, kes on suutnud ühiskonnas ajada “normaalset” joont ning sisendada seksuaalvähemuste suhtes sedasama n-ö “traditsioonilist” vastikustunnet, mis levis siis, kui mina olin sama vana kui mu lapsed praegu. Ütlen ette, et ma ei hakka siin kommentaariumis kellegagi väitlema. Loodan nii väga, et minu lastest ei kujune seksuaalvähemuste kiusajaid koolis ning et ka siin kommentaariumis eemaldataks kommentaarid, mis suhtuvad seksuaalvähemustesse kui väärarenguga inimestesse.
Kõigepealt on lapsed ikkagi kodu peegel. Kui kodus on sallimatust ja vihkamist, siis lapsed näevad seda koguaeg ja mingi objekti leiavad nemad ka, kellele seda vihkamist suunata. Teema on ilmselt väljamõeldud, sest inimesele ei saja lapsed “ootamatult ” teismelistena taevast, vaid kasvavad igapäevase tegelemise ja hoolitsuse kaudu. Mingi kummaline isa, kes ei tea kuidas ta lapsed kasvanud on? Kus sa jõlkunud oled ja nüüd tuled siia sellist teemat tegema? Nii et teema on liba. Kui sul ka on lapsed, siis nende kasvatamisega sa küll tegelenud pole.
Kui sul ka on lapsed, siis nende kasvatamisega sa küll tegelenud pole.
Ka vihkajaks kasvatamine on kasvatamine. Süstitakse parajalt vara ja põhjalikult sisse, et ükskõik mis vähemusi peaks nende arvamus huvitama ja sellest midagi muutub.
Teemaalgataja on päris lolliks läinud (et mitte öelda troll). Minu täiesti mittekristlikust perest lapsed, kes tõmbavad sõna neeger peale nina vingu (et kuidas me võime midagi taolist öelda), on täiesti tolerantsed ka seksuaalvähemuste suhtes, vähemalt üks neist on nooruse protestivaimust (ja vanemate ja ilmselt üldse vanema põlvkonna tagurlikkuse vastu) täiesti valmis mingitel vikerkaareparaadidel osalema, uskudes et võitleb õige asja eest.
Seega ma väga ei usu, et noored on seksuaalvähemuste kiusajad, pigem tuntakse ennast nendega solidaarsena. Ja samamoodi tolereeritakse kristlikke noori.
Eriti ei usu ma et usklikus peres sellised asjad probleemiks saavad, tunnen ka mõnda noor usklikku peret, minu lastest küll vanemad noored täiskasvanud, aga ka nemad on väga tolerantsed, kiidavad nende jaoks positiivset, negatiivsest pole nende suust eriti midagi kuulnud.
Laste asi pole üldse seksi teemadele keskenduda. Milleks peab laps enne seksuaalselt küpseks saamist hakkama fännama seksuaalvähemusi?
Esiteks räägib teemaalgataja teismelistest, mil just saabubki (füsioloogiline) seksuaalne küpsus. Teiseks ei seisne seksuaalvähemuste teema seksis.
Minu jaoks on ka veits kummaline, et laste selline seisukoht teemaalgaaja jaoks üllatusena tuleb. Aga on võimalik, et elabki lahus ja näeb lapsi harva ja kodus usklikust ema on lapsed selliseks vorminud. Ega siin enam suurt midagi teha pole, kui et küll elu ise neid noori inimesi õpetab.
Ma ei saa aru, mille peale sa nii passiivselt nördinud oled? Su lapsed on teismelised – võta kätte ja selgita neile, kuidas seksuaalvähemustesse suhtuda tuleb, see on sinu ülesanne ju nagu.
Kirikut oma laste kasvatamatuses küll süüditada ei saa. Kooli ja lasteaeda ega huviringe ka ei saa. Laste kasvatamine ja väärtushinnangute edasiandmine on ikka vanemate töö.
Kuid pole viga, sul on ju veel võimalust ja aega muuta seda, mis ei meeldi. Hilja on siis, kui nad juba välja kolivad.
Meie oma peres oleme kasutanud erinevate inimeste ja taustade tutvustamiseks filme. Päris paljudes seriaalides, mida sobib lastega koos vaadata, esineb ka tegelaskujusid, kelle sooline identiteet või seksuaalne sättumus on teine, kui traditsiooniliselt.
Oleme kasutanudki reklaamipausi, vastanud laste küsimustele. Peamine aga, oleem selgitanud, et kõik inimesed väärivad lugupidavat käitumist ning neil on õigus valida oma tee. Seda valikut peab austama ning seda ei tohi halvustada.
Olen ise kogenud elus kiusu palju, kuigi olen nö traditsioonilise sättumusega. Seega ma ei talu üldse mitte mingisugust halvustamist kellegi suunal. Seetõttu olen selle võtnud südameasjaks oma lastele ka õpetada.
Ja muide. Meie peres on ema kristlane ja lapsed käivad ka kirikus, isa ei ole kristlane ja me aktsepteerime üksteise nägemusi elust ja muust. Kuigi minuga on sel teemal väideldud ka kirikus, jään oma arvamuse juurde. Nii nagu mul on õigus kristlasena püüda elada Piibli kohaselt, peab teistel olema elu- ja sõnavabadus elada nii nagu memad tahavad. Pooldan ka kooseluseadust. Inimestel peab olema vaba valik elada kuidas nemad soovivad. On veider suruda mittekristlikke inimesi seadusega elama kristlikkes väärtustes. Mis eesmärki see küll kannab? Mida see annab või muudab või aitab? Mitte midagi.
Need, kes on kristlased, elagu nagu kristlased ja teised elagu nagu nemad soovivad ja nad ei ole seetõttu grammigi vähem inimesed või austusväärsed.
Kurb on see, et ligimesearmastus ja austus inimese ja tema valikute suhtes on tihti viimane, mida tahetakse anda…
Tean, mida tunned.
Mul küll nooremad lapsed, aga sama teema teiste rahvustega, eriti venelastega.
Olen ikka üritanud tolerantsust süstida. Ma ise olen nö vereliini pidi ainult 1/5 eestlane, kuigi muidugi ise pean end nö õigeks eestlaseks ja oma lastele pean meenutama, et minu kodu lapsepõlves oli kakskeelne (kuna mu isa suri enne nende sündi, siis vahetu kokkupuude neil puudub). Aga 7a tütre sõbra naaber on venelane ja vist natuke kuri inimene. Ja see mõjutab, muudkui räägib, et seal elab venelane, naaber on kuri venelane jne.
Muidugi ei aita kaasa, kui rühmas asensusõpetaja olevat ühele poisile öelnud, et tal on nii elavad jalad nagu venelasel????♀️ õnneks oli see kõigest asendaja. Aga siis pean mina kodus nö kahjudega tegelema.
Kui lapsed veedavad rohkem aega lasteaias/koolis/sõpradega kui kodus, siis ongi ühiskonna mõju suurem.
Minul on 2 poega vanuses 14 ja 18. Ausalt ei ole homoseksualismist sellist eraldi teemat teinud, rääkinud oleme küll ja nende jaoks on inimese enda asi, milline on tema seksuaalne orientatsioon, see on nende jaoks n.ö. onu Heinode teema. Ka minu abikaasa on usklik, kuid ei ole kunagi poistele sellest tingituna hakanud tegema homovastast propagandat.
Tahan lihtsalt avaldada nördimust, et täna oma teismeliste lastega seksuaalvähemuste teemal avameelselt rääkides sain ettekujutust, kuivõrd põlglik on nende suhtumine kõiksuguste seksuaalvähemuste suhtes.
Muidugi, selline teadmine lööks iga lapsevanema pehmeks, kui saaks teada, et oma lapsed on kiusajad. Sul on õigus olla vihane. Miks nad kõiksugu seksuaalvähemusi kiusavad, ei oska öelda. Kool on õppeasutus ja kirikus ka ei käida arutamas, kes keda lakub. Mine lastega nõustaja juurde, ei ole normaalne, et nad nii käituvad. Kiusamine peab lõppema.
Milleks peab laps enne seksuaalselt küpseks saamist hakkama fännama seksuaalvähemusi?
Teemaalgataja lapsed ju ei fänna, vaid nad reaalselt kiusavad teisi inimesi.
Minu täiesti mittekristlikust perest lapsed, kes tõmbavad sõna neeger peale nina vingu (et kuidas me võime midagi taolist öelda), on täiesti tolerantsed ka seksuaalvähemuste suhtes
Meil sama. Ma vahest ikka unustan ja kasutan jälle vale sõna, aga siis ikka parandan ennast ja ütlen tumedanahaline. Seksuaalvähemuste suhtes olen ise ka tolerantne, oman mitut gei sõpra.
Huvitav. Töötan osaliselt äsja keskkooli lõpetanud noortega ja nendega suheldes on mulle pigem jäänud mulje, et see teema on nende jaoks täiesti pseudoteema. Pigem ma näen nende poolset irooniat a la kas tõesti pärisprobleemid on Eestis otsa saanud?
Sama siin.
Milleks peab laps enne seksuaalselt küpseks saamist hakkama fännama seksuaalvähemusi?
Teemaalgataja lapsed ju ei fänna, vaid nad reaalselt kiusavad teisi inimesi.
Kust lugesid välja, et nad reaalselt kiusavad kedagi? Teemaalgataja kirjutas vaid seda, et tema lapsed suhtuvad talle ootamatult põlglikult seksuaalvähemustesse ja ta loodab, et tema lapsed neid kiusama ei hakka.
Ega see, kui keegi ei meeldi, pole veel kiusamine. Kõik ei peagi kõigile meeldima, aga normaalne inimene suhtub ka neisse, kes ei meeldi, nagu inimestesse ja ei kiusa ega diskrimineeri kedagi.
Enamus teismelisi ei fänna ega suhtu põlglikult, enamust ei huvita see teema.
Enamus teismelisi ei fänna ega suhtu põlglikult, enamust ei huvita see teema.
Mulle on jäänud mulje, et enamus inimesi ei salli neegreid ja homosid. Ei salli noored ja ei salli vanad. Meie, naised, sallime natuke rohkem kui mehed.
EKRE valijaid on ca 30% ühiskonnast. Nemad on täisvihased ja kui neile anda võimalus, siis nemad ründavad vähemusi füüsiliselt. Natsionaalsotsialism pole sama, mis on sotsialism.
Ma ei tea, kas see on koht, kus peab sellest kirjutama või mitte. Ausalt öelda ma ei tea ka, kas siin on midagi arutada või kommenteerida. Tahan lihtsalt avaldada nördimust, et täna oma teismeliste lastega seksuaalvähemuste teemal avameelselt rääkides sain ettekujutust, kuivõrd põlglik on nende suhtumine kõiksuguste seksuaalvähemuste suhtes. Ma ei tea, kas selle taga on kiriku “tubli töö”, sest meie pere on usklik. Mu naine tõesti on seksuaalvähemuste suhtes olnud tauniva hoiakuga. Aga ei tema ega mina pole kohe kindlasti sisendanud oma lastesse taolist põlgust, mida täna õhkus minu lastest, kui nendega sel teemal rääkisime. Tunnen end kunagi jõuetuna. Ma tõesti olen uskunud, et tänapäevane Eesti on oma hoiakutelt seksuaalvähemuste suhtes kui mitte sallivam, siis vähemalt lugupidavam, inimlikum. Olen uskunud, et kui koolis on seda teemat nüüdseks juba aastaid ja aastaid puudutatud, siis sel on vähemalt mingi mõju pikemate aastate lõikes. Tahaks olla vihane, aga ma isegi ei tea, kelle peale. Igal juhul need, kes on suutnud ühiskonnas ajada “normaalset” joont ning sisendada seksuaalvähemuste suhtes sedasama n-ö “traditsioonilist” vastikustunnet, mis levis siis, kui mina olin sama vana kui mu lapsed praegu. Ütlen ette, et ma ei hakka siin kommentaariumis kellegagi väitlema. Loodan nii väga, et minu lastest ei kujune seksuaalvähemuste kiusajaid koolis ning et ka siin kommentaariumis eemaldataks kommentaarid, mis suhtuvad seksuaalvähemustesse kui väärarenguga inimestesse.
Kõigepealt on lapsed ikkagi kodu peegel. Kui kodus on sallimatust ja vihkamist, siis lapsed näevad seda koguaeg ja mingi objekti leiavad nemad ka, kellele seda vihkamist suunata. Teema on ilmselt väljamõeldud, sest inimesele ei saja lapsed “ootamatult ” teismelistena taevast, vaid kasvavad igapäevase tegelemise ja hoolitsuse kaudu. Mingi kummaline isa, kes ei tea kuidas ta lapsed kasvanud on? Kus sa jõlkunud oled ja nüüd tuled siia sellist teemat tegema? Nii et teema on liba. Kui sul ka on lapsed, siis nende kasvatamisega sa küll tegelenud pole.
Väga veider kommentaar sul. Juba nõukaajal narrisid osad poisid meil põhikoolis pededeks neid, kes olid teistmoodi. Lihtsalt narriti, sest sedasi sai teisele kas haiget teha, või siis narrija ise üritas teha alateadvuslikku turuuuringut kuidas teised suhtuvad omasoo huvilisse, kuigi ta ise seda endaga veel oma noorusest tulenevalt ei seostanudki.
Kodu ei mängi laste kasvatuses mingit rolli, ainult keelata saab, aga see mida laps teeb mujal on siiski tema maailm. Vägisi ei tee kedagi armsaks ja vaevalt ühiskond omasoolisi kunagi omaks võtab. Represseerides jah suudab inimeste arvamust alla suruda, aga kauaks?
Mulle on jäänud mulje, et enamus inimesi ei salli neegreid ja homosid.
Sul on ikka täitsa vale mulje jäänud. Suurem osa noori pooldavad musti ja homoseksuaale, nad ei tee sellest mingit teemat. Äkki mõned väheharitute lapsed on sellised, ei tea, kes kodust mingi imeliku hoiaku on saanud.
Veider teema. Lapsed on kodu, ja mitte kooli ega kiriku peegel.
Üldiselt tundub aga pigem provokatsiooniteemana.
Veider teema. Lapsed on kodu, ja mitte kooli ega kiriku peegel.
Üldiselt tundub aga pigem provokatsiooniteemana.
Ajakirjaniku tehtud, pakun.
Mulle on jäänud mulje, et enamus inimesi ei salli neegreid ja homosid.
Sul on ikka täitsa vale mulje jäänud. Suurem osa noori pooldavad musti ja homoseksuaale, nad ei tee sellest mingit teemat. Äkki mõned väheharitute lapsed on sellised, ei tea, kes kodust mingi imeliku hoiaku on saanud.
Ütlen kohe, et mina pole rahvuslane ega EKRE valija. Ma ei poolda EKRE-t. Kuid ei saa vaadata mööda faktist, et enamik eestlasi on loomult rassistid ja homofoobid. Kahjuks on see nii. Meie inimeste sees elab endiselt nõukogude inimene. Oleme sarnased venelastega.
Mulle on jäänud mulje, et enamus inimesi ei salli neegreid ja homosid.
Sul on ikka täitsa vale mulje jäänud. Suurem osa noori pooldavad musti ja homoseksuaale, nad ei tee sellest mingit teemat. Äkki mõned väheharitute lapsed on sellised, ei tea, kes kodust mingi imeliku hoiaku on saanud.
Ütlen kohe, et mina pole rahvuslane ega EKRE valija. Ma ei poolda EKRE-t. Kuid ei saa vaadata mööda faktist, et enamik eestlasi on loomult rassistid ja homofoobid. Kahjuks on see nii. Meie inimeste sees elab endiselt nõukogude inimene. Oleme sarnased venelastega.
Välja see väga ei paista igapäevaelus, olgem ausad ja kui hakkab välja paistma, a la keegi lööb kedagi noaga, siis algatatakse kriminaalmenetlus ja kuigi kahjuks karistused on väiksed, siis mingi aja peab vangis ära istuma.
Meie lastel seda probleemi pole. Kuna kaugemas suguvõsas on geipaar, siis sai lastele varakult selgeks, et kõigi inimeste abikaasad ei ole vastassoost.
Sa ütled, et laste EMA on seksuaalvähemuste suhtes “tauniv” ja imestad, kustkohast lapsed selle üle on võtnud?? Tühja koolist ja sotsmeediast, kõige varasem, püsivam ja mõjuvam eluhoiakute komplekt tuleb alates sünnist ikkagi vanematelt ja kodust. No ega kirik pole nüüd ka mingi homokultuuri soosiv institutsioon, aga vihkamist sealt ei õpita. Võib-olla on su lastel veel iseenda seksuaalsuse väljakujunemisega õrnad teemad, mis seda enam panevad endale ja teistele kinnitama, et ega nemad ei ole mõned “sellised” jne.
Minu meelest ka tänapäeva alla 25-aastastele on see homohirmu ja -viha teema nii pseudo ja mõttetu mögin, see on rohkem vanemate härrasmeestel südamel (kes veel on elanud selles ajas, kui homoseksuaalsus oli NSVL kriminaalkoodeksi osa) ja ei saa sealt mõtteviisist enam välja.
Mulle on jäänud mulje, et enamus inimesi ei salli neegreid ja homosid.
Sul on ikka täitsa vale mulje jäänud. Suurem osa noori pooldavad musti ja homoseksuaale, nad ei tee sellest mingit teemat. Äkki mõned väheharitute lapsed on sellised, ei tea, kes kodust mingi imeliku hoiaku on saanud.
Ütlen kohe, et mina pole rahvuslane ega EKRE valija. Ma ei poolda EKRE-t. Kuid ei saa vaadata mööda faktist, et enamik eestlasi on loomult rassistid ja homofoobid. Kahjuks on see nii. Meie inimeste sees elab endiselt nõukogude inimene. Oleme sarnased venelastega.
Välja see väga ei paista igapäevaelus, olgem ausad ja kui hakkab välja paistma, a la keegi lööb kedagi noaga, siis algatatakse kriminaalmenetlus ja kuigi kahjuks karistused on väiksed, siis mingi aja peab vangis ära istuma.
Muidugi ei paista! Inimesed pole nii lollid, et avaksid ennast võõrastele. Paljud natsistid, homofoobid ja EKRE-valijad häbenevad ennast.
Minu elus on juhtunud, et muidu viisakate inimeste seltskond äkki avaneb ning paisatakse välja enda sees leiduv vihkamine ja sallimatus. Üks alustab ja teised saavad julgust, kui kohtavad mõttekaaslast.
On juhtunud ka seda, et klassikaline “poetagune” EKRE-valija ütleb, et tal on ükskõik homodest ja neegritest.
Sa ütled, et laste EMA on seksuaalvähemuste suhtes “tauniv” ja imestad, kustkohast lapsed selle üle on võtnud?? Tühja koolist ja sotsmeediast, kõige varasem, püsivam ja mõjuvam eluhoiakute komplekt tuleb alates sünnist ikkagi vanematelt ja kodust. No ega kirik pole nüüd ka mingi homokultuuri soosiv institutsioon, aga vihkamist sealt ei õpita. Võib-olla on su lastel veel iseenda seksuaalsuse väljakujunemisega õrnad teemad, mis seda enam panevad endale ja teistele kinnitama, et ega nemad ei ole mõned “sellised” jne.
Minu meelest ka tänapäeva alla 25-aastastele on see homohirmu ja -viha teema nii pseudo ja mõttetu mögin, see on rohkem vanemate härrasmeestel südamel (kes veel on elanud selles ajas, kui homoseksuaalsus oli NSVL kriminaalkoodeksi osa) ja ei saa sealt mõtteviisist enam välja.
Enamus kirikutegelasi vihkab homosid. Näiteks juhtum, kui homo pühitseti vaimulikuks.
Samuti vihkavad kirikutegelased Annika Laatsi.
Esileht › Pereelu ja suhted › Laste suhtumine seksuaalvähemustesse
