Tunnen huvi, kuidas on teil planeeritud laste suved, kui olete lahus, aga elate eri linnades (vahe 200km). Mind ajendas kirjutama see, et eks teatas just, et temal on suvel plaanis võtta 2 nädalat puhkust (suur osa aasta puhkusest kulus ära talvel uue kallimaga koos puhkamisele, nädal on planeeirtud sügisel lastega reisil veeta) ja sellest ainult ühe nädala on ta valmis olema lastega. Käime mõlemad täiskohaga tööl (35 puhkepäeva aastas + laste puhkepäevad).
Senine elukorraldus on olnud selline, et laste põhikodu on minuga ja eks on lastega üle ühe nädala reede hilisõhtust pühapäeva lõunani, no ja siis paar päeva lisaks veel koolivaheaegadel. Olles aus, eeldasin , et ta ta suvel plaanib lastega rohkem olla ja nüüd olen pisut pettunud. Tema väitel pole tal ju mõtet lapsi enda juurde võtta, kuna ega nad ju muud ei teeks kui istuks pävad läbi siis toas ja arvutis. Et variant oleks viia lapsed tema ema poole maale, kuid asi pole selles, et mul jubedalt lapsi kaelast oleks vaja saada või, et ma ise nendega olla ei tahaks või ei saaks (lapsed 8, 10, 12).
Aga mingi okas ikka hinges, et kuidas ta nii vähe on valmis ajaliselt panustama. Aga ma ei saa ju sundida inimest panna lastega tegelema rohkem kui ta seda vajalikuks peab?