Jutud levivad kiiresti ja Eesti on väike, see on reaalsus.
Reaalsus on see, et vaktsiinitüsistusi eitatakse viimase piirini, kõik mätsitakse kinni ja ainult tõesti viimases hädas öeldakse, et jah see VIST, VÕIBOLLA, TÕENÄOLISELT, EI SAA VÄLISTADA, on äkki vaktsiini põhjustatud.
Enne seda räägitakse juttu, et see, et inimene sai vaktsiini ja pärast mingi jama tekkis, ei ole kuidagi sellest tingitud, et ta sai vaktsiini. Niisguseid juhtumeid on ikka väga palju. Jutud levivadki, me kõik oleme ilmselt kuulnud mõnda sellist lugu, mul on iseenda tädi niisugune, kes sai vaktsiini tõttu kuudepikkust ravi vajava konditsiooni, töö juures kolleegide käest kuulen sarnaseid lugusid, on nii pimedaks kui kurdiks jäämisi aga sahistatakse ka surmadest. See, et ametlikult on ääriveeri tunnistatud, et ei saa välistada, et üks inimene on surnud, ei tähenda seda, et reaalselt ainult see üks inimene ongi ainus, kes Eestis nimelt vaktsineerimise tagajärjel surnud on.
Poliitikute eesmärgiks on vaktsineerida nii palju inimesi kui võimalik, selge see, et vaktsiinist tingitud kahjusid tahetakse maha vaikida ja pisendada. See vaktsiinikahjustuste fondki – NELI KUUD peab sul mingi jama olema, enne kui nad sind üldse jutule võtavad, et äkki sul tõesti on vaktsiinikahjustus, mida võiks hüvitada. Krt, kui sul tervis pärast vaktsiini ka kuu või paar jukerdab, siis ega seegi ei ole mingi niisugune asi, et ne pritšjom.