Esileht Pereelu ja suhted Laste vanaema/ämm

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 141 )

Teema: Laste vanaema/ämm

Postitas:
Kägu

Täitsa huvi pärast uurin, et kui palju teie ämmad/laste vanaemad teie lastega suhtlevad?

Minul on oma ämmaga selline asi, et ta viimase aasta jooksul üldse enam isegi ei helista ega küsi, et kuidas lastel läheb. Siis kui näeme siis ainult vingub, et mitte keegi temal külas ei käi, et kas mul häbi ka on. Olin pahviks löödud. Ta ei ole kunagi viitsinud nendega midagi teha, neid kuskile viia vms. Mingi liikumisvaegusega vanur ta pole, käib tööl. Ei helista lastele, ei kutsu külla ( elab lähedal ). Lapsed juba teismelised ja ma ei pea neid käekõrval viima vanaema juurde. Noorem laps aga keeldub juba mitu aastat sinna minemast, muidugi suure sundimise ja kisa peale on nõus 30min seal istuma.
Ma ei tea kas mina olen imelik aga mind ajab kuidagi nii endast välja kuidas ta iga kord kohtudes räägib kuidas keegi temal külas ei käi. Ja kõige imelikum on see kuidas ta hakkab lapsi nähes kõva häälega rääkima, et ,, oiiii kuidas ma teid igatsen, te üldse külas ei käi ,,. Lapsed on ka igakord nii pinges olekuga alati kui ta seda ütleb. No ma ei tea, lapselapsi igatsev vanaema ju siis helistab lastele ja kutsub külla?! Nagu suur näitemäng, mulle südames see suur igatsemisest rääkimine tundub küll nii.
Minu ema ja vanaema kohtlevad mu lapsi täiesti teistmoodi ja neid me näeme 1-2x aastas, sest nad elavad kaugel. Nad koguaeg helistavad ja küsivad kuidas läheb, kuidas lastel koolis läheb jne ja alati kui näeme siis mõlemad annavad lastele isegi taskuraha. Ja mul ema tegeleb nendega, viib neid igalepoole, ostab neile asju, veedab aega koos nendega.
Ämmal oleks ju ka võimalust lastega mingit moodi aega veeta, rahalises mõttes küll.

+23
-16
Please wait...

Postitas:
Kägu

Millega sa rahul ei ole, ühelt poolt kirud  ämma, et see lapsi enda juurde ei kutsu, teiselt poolt – et lapsed ei taha seal käia? Teismelised juba ise otsustavad, kus nad tahavad käia. Meil elab ämm 150 km kaugusel, kui lapsed oli väiksemad – siis tõesti olid ämma ja äia juures suviti. Aga kui tuli teismelise iga, siis käivadki koos meiega külas paariks päevaks. Minu vanemad (nüüd küll vaid isa) elavad lähemal – seal käime koos/mina üksi või kui isal on mingit arvutiabi vaja, siis läheb vanem poeg sinna.  Teismelistele meelelahutuse leidmine on paras peavalu, ei sobi see ega teine. Miks koos perega ämmale külla siis ei lähe?

 

 

+11
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ämmad on ikka saatanast.

+6
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ah, tuttav lugu. Mul ka meheema “kurvastas”, et miks me tal külas ei käi, miks lapsi näha ei too. See oli naljakas, sest elame kõik Tallinnas ja käisime tal külas 1-2 nädala tagant vähemalt korra.

Ja kui me siis külla läksime, jättis ta alati mulje, et me tulime ebasobival ajal ja temal on nii palju muid toimetusi-tegevusi. Tihti ei istunud ta meiega isegi lauda, kui kutsusime et tule ka söö koos meiega, siis hädaldas, et temal nii kiire ja palju teha. Haaras põrandaharja ja kukkus puhast põrandat pühkima 🙂

Ometi ei sadanud me kunagi ette teatamata sisse ja tavaliselt sai juba nädala sees helistatud ja kokku lepitud, et tuleme laupäeval külla. Lastega ta samuti ei tegelenud, vaid ootas, et hoopis lapsed temaga tegeleksid.

Olen oma sugulasteringis märganud, väga paljud eakamad inimesed ootavad, et noored kogu aeg kõike n-ö juhiksid – helistaksid, tuleksid külla, lõbustaksid vanainimest jne. Eakas ainult istub oma kodus diivanil ja ootab, et nüüd lõbu koju kätte tuleks. Ise ei helista ta lapselastele mitte kunagi, ei mängi nendega kunagi ega käi nt jalutamas. Ja siis on solvunud, miks lapselapsed temast ei hooli. Ise nii kaua ilmas elanud, kuid sellest lihtsast tõest aru ei saa, et suhte toimimisse tuleb panustada ikka mõlemal poolel.

+16
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Millega sa rahul ei ole, ühelt poolt kirud ämma, et see lapsi enda juurde ei kutsu, teiselt poolt – et lapsed ei taha seal käia? Teismelised juba ise otsustavad, kus nad tahavad käia. Meil elab ämm 150 km kaugusel, kui lapsed oli väiksemad – siis tõesti olid ämma ja äia juures suviti. Aga kui tuli teismelise iga, siis käivadki koos meiega külas paariks päevaks. Minu vanemad (nüüd küll vaid isa) elavad lähemal – seal käime koos/mina üksi või kui isal on mingit arvutiabi vaja, siis läheb vanem poeg sinna. Teismelistele meelelahutuse leidmine on paras peavalu, ei sobi see ega teine. Miks koos perega ämmale külla siis ei lähe?

Ei ole rahul sellega, et vingutakse mulle. Tema peaks ka laste vastu rohkem huvi üles näitama. Ütlen ausalt, mina seal niisama istumas küll ei viitsi käia. Meil ei ole isegi rääkida omavahel millestki ja ma ei tea äkki ta energia ei sobi mulle vms 🤷🏼‍♀️ lihtsalt ei kisu mind sinna ja kõik. Minu teismelised on vist siis teistmoodi, nemad lähevad suht kõigega kaasa mis välja pakutakse.

+12
-8
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ütlen ausalt, mina seal niisama istumas küll ei viitsi käia. Meil ei ole isegi rääkida omavahel millestki ja ma ei tea äkki ta energia ei sobi mulle vms

Siis pole imestada midagi. Lapsed on sinu suhtumise üle võtnud. Ämm on paha, minu ema on tore – kõik on selgeks tehtud. Ja siis peaks see vaene ämm suutma lapsed teisiti mõtlema panna, see ongi raske. Ikka ise pead eeskuju näitama.

+21
-11
Please wait...

Postitas:
Kägu

Imelik, mina näiteks ei käi ka ämma juures ainult  istumas – läheme ikka välja, kas sööma või kuhugi üritusele. Ämm on minule hea abikaasa ja lastele toreda isa sünnitanud/kasvatanud, seega pakumegi temale meelelahutust, mitte ei kupata teismelisi tema juurde – et tegele ja mängi.

+21
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Täitsa huvi pärast uurin, et kui palju teie ämmad/laste vanaemad teie lastega suhtlevad?

Minul on oma ämmaga selline asi, et ta viimase aasta jooksul üldse enam isegi ei helista ega küsi, et kuidas lastel läheb. Siis kui näeme siis ainult vingub, et mitte keegi temal külas ei käi, et kas mul häbi ka on. Olin pahviks löödud. Ta ei ole kunagi viitsinud nendega midagi teha, neid kuskile viia vms. Mingi liikumisvaegusega vanur ta pole, käib tööl. Ei helista lastele, ei kutsu külla ( elab lähedal ). Lapsed juba teismelised ja ma ei pea neid käekõrval viima vanaema juurde. Noorem laps aga keeldub juba mitu aastat sinna minemast, muidugi suure sundimise ja kisa peale on nõus 30min seal istuma.

Ma ei tea kas mina olen imelik aga mind ajab kuidagi nii endast välja kuidas ta iga kord kohtudes räägib kuidas keegi temal külas ei käi. Ja kõige imelikum on see kuidas ta hakkab lapsi nähes kõva häälega rääkima, et ,, oiiii kuidas ma teid igatsen, te üldse külas ei käi ,,. Lapsed on ka igakord nii pinges olekuga alati kui ta seda ütleb. No ma ei tea, lapselapsi igatsev vanaema ju siis helistab lastele ja kutsub külla?! Nagu suur näitemäng, mulle südames see suur igatsemisest rääkimine tundub küll nii.

Minu ema ja vanaema kohtlevad mu lapsi täiesti teistmoodi ja neid me näeme 1-2x aastas, sest nad elavad kaugel. Nad koguaeg helistavad ja küsivad kuidas läheb, kuidas lastel koolis läheb jne ja alati kui näeme siis mõlemad annavad lastele isegi taskuraha. Ja mul ema tegeleb nendega, viib neid igalepoole, ostab neile asju, veedab aega koos nendega.

Ämmal oleks ju ka võimalust lastega mingit moodi aega veeta, rahalises mõttes küll.

Miks ämm peab sinu ema ülesandeid endale võtma? Sina oled ometi oma laste ema, kasvata neid ise. Nii on nii haige komme kui minija hakkab teistele end peale suruma ja laiama.

+8
-20
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma oma vanematega suhtlesin enne lapse sündi ka rohkem/tihedamalt, kui mees oma vanematega ning see jätkus ka edaspidi ning  ilmselt seetõttu mu vanemad on mu lapsega rohkem olnud ja suhelnud ka tihedamalt.  Muidugi oli mul kergem  oma vanematelt (kui mehe vanematelt) lapsehoidmist vms abi seoses lapsega paluda, aga see ei tähenda, et mehe vanemad seepärast halvad olid.

Kuid ma teadlikult innustasin meest koos perega aeg-ajalt (tihedamini kui tema eelnevalt oma vanematega tegelikult läbi käis) tema vanemate juurde minema ning kasvatasin seda lapselapse  ja vanavanemate (ilmselt ka mehe ja tema vanemate omavahelist suhet) suhet nö koos seal olemiste ja rääkimiste ja  veidigi koos toimetamistega.   Mu mehe vanemad ei jätnud ka enamasti omi toimetusi tegemata või pooleli, aga ikka sain mina mehe emal köögis tema toimetuste kõrval teda kuulata ja rääkida koos temaga, oma (väikelast) suunata pisiliigutustega “abistama” vanaema ja sellega tasapisi nad omavahel suhtlema jne. Laps ja ka mehe vaneamad harjusid omavahel olema ja õppisid eemalt minu/meie tegemisi lapsega ja kui nad (ja laps valmis) olid, siis said ka natuke omaette suurepäraselt hakkama.

Lõpuks olid/on mu lapsel kahed täiesti erinevad  (tema jaoks olulised) vanavanemad. Ühed jätsid oma toimetused kõik pooleli (tegid enne ja pärast) ning mängisid lapselapsega/lapselastega palju mänge kaasa ja  valmis lastelaste ideid aidata täide viia (küll meisterdused, küll onnid, küll puu otsa ronimised jne) jne. Teised pigem omi toimetusi jätkavad, kohati rangemad (samas ka poputavad) ning selle kaudu lapselapsega tegelevad vanavanemad.  Olen isegi küsinud lapselt, kas see häirib vms.  Aga ta ütleb, et nad ongi erinevad ja mõlemal poolel on oma head/mõnud. Mul juba 18-aastane laps ning tõesti viimane 1,5- aastat enam meiega koos alati vanavanemate juurde ei jõua, aga eelnevalt küll ja ka lühikestel koolivaheaegadel oli  (põhikoolis ikkagi juba omal/vanavanemate, mitte ilmtingimata minu algatusel)  alati paar päeva vanavanemtega (kord ühtede juures, kord teiste juures).

Eks see need suhted sõltuvadki paljuski ka selles, mis on eelnevalt olnud lastel ja vanematel (kui palju lävinud, kui palju tehakse midagi koos) ning kuidas  ja kui palju lävitakse, kui omal lapsed sünnivad, vanematega. Kui palju on üksteise mõistmist, üksteise elust huvitumist ja teise elu aksepteerimist,  kui palju teistelt tahetakse (kas on see kooskõlas teiste võimete ja võimalustega)  ja eeldatakse oma abistamiseks jne. Ise olen viimasel ajal näinud tihti rikutakse suhteid (kahjuks rohkem noorem põlvkond, aga ilmselt on ka vanemaid), kui kõike nähakse ainult enda seisukohast ja enda heaolust lähtuvalt. Vanaemade headus sõltub tihti sellest, kas nad on nõus mitu korda kuus tasuta oma tööpäevade ja tegemisie kõrvalt lapelapsi hoidama või on keeldunud nii tihedast hoidmisest (tegelikult abistab ka hoidmisega oma tööpäevade kõrvalt), sest ise vajab ka tööpäevade vahel puhkust. Kui ikkagi tihedat hoidmist vanavanemad ei saa võimaldada ja ise ka vanematega ei läivi , siis pole imestada, et oma eeskujuga tegelikult oma lapsed ka tahtmatult vanavanematest kagumale lükkame. See ei ole alati anult halbade vanavanamte “töö”.

+14
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

No aga miks sa ämmale siis vastu pole öelnud, et mida tema endast mõtleb, et lastega suhtlema ei vaevu, nendega midagi koos ei tee ja eeldab, et lapsed peavad ise sinna minema. Pole enam tited, keda kaenlasse võtta ja kohale viia, nüüd on ehk ka juba hilja, kui vanaema pole viitsinud lähedase suhtluse heaks kröömikestki panustada. Isegi “mamma musud” vanaemaga lähedased lapselapsed kaugenevad teismeeas, mis neist rääkida, kes algusest peale võõraks jäänud. Teil mingeid kohtumise traditsioone jms pole, ühiseid õhtusööke või kindlat kohtumiste aega?

+6
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

No aga miks sa ämmale siis vastu pole öelnud, et mida tema endast mõtleb, et lastega suhtlema ei vaevu, nendega midagi koos ei tee ja eeldab, et lapsed peavad ise sinna minema. Pole enam tited, keda kaenlasse võtta ja kohale viia, nüüd on ehk ka juba hilja, kui vanaema pole viitsinud lähedase suhtluse heaks kröömikestki panustada. Isegi “mamma musud” vanaemaga lähedased lapselapsed kaugenevad teismeeas, mis neist rääkida, kes algusest peale võõraks jäänud. Teil mingeid kohtumise traditsioone jms pole, ühiseid õhtusööke või kindlat kohtumiste aega?

Äkki minia ei meeldi ämmale inimesena, siis ei taha ka lastega tegeleda. Polegi nagu suurt täheldanud kus väimees viriseb miks äi ei taha seda ja toda või suhelda jne.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Äkki minia ei meeldi ämmale inimesena, siis ei taha ka lastega tegeleda.

Ja see “miks mulle lapselapsi näha ei tooda!?” ving on siis puhas näitemäng või kuidas see haakub teemaalgatusega? Mulle tundub, et ebasümpaatia on ka vastatikune, nagu tavaliselt- meile meeldivad need inimesed, kellele meie meeldime ja vastupidi kehtib see ka. JA pole mingi ime, on isegi paratamatus, et lapsed võtavad üle ema suhtumise, isegi kui ema poole sünagagi vanaemast halba ei räägi. Vanaema ise aga pole vaevunud endast lapselastele positiivsemat kuju looma. Kui lapsed on juba suuremad, siis ammugi on lootusetu loota, et nad seal käima hakkavad ja vabatahtlikult.

+6
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma ei tea, mul on ikka väga vedanud ämmaga.

Alati helistab, uurib kuidas läheb ja kuna külla tuleme, ja alati on nõus meid vastu võtma, isegi kui me ilma ette hoiatamata sisse sadame suure kambaga. Lastele ka helistab ja uurib, küsib kuidas läheb ja kuna vanaema juurde tuleme, et ei ole ammu näinud. Lapsed muidugi eriti vaimustuses ei ole, neil on seal igav, aga üldiselt ikka käivad vanaema juures.

Minul on ka väga head suhted ämmaga, isegi kui abikaasa riidu lähme, võtab ta alati minu poole 😀

+9
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma ei tea, mul on ikka väga vedanud ämmaga.

Alati helistab, uurib kuidas läheb ja kuna külla tuleme, ja alati on nõus meid vastu võtma, isegi kui me ilma ette hoiatamata sisse sadame suure kambaga. Lastele ka helistab ja uurib, küsib kuidas läheb ja kuna vanaema juurde tuleme, et ei ole ammu näinud. Lapsed muidugi eriti vaimustuses ei ole, neil on seal igav, aga üldiselt ikka käivad vanaema juures.

Minul on ka väga head suhted ämmaga, isegi kui abikaasa riidu lähme, võtab ta alati minu poole 😀

Kas teavitad ämma, kui lähed mehega riidu? Minu jaoks kummaline, sest kui mehega ongi mingi vaidlus, riid – siis lahendame omavahel ilma, et sinna sekkusid ämmad-äiad.

+9
-9
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma ei tea, mul on ikka väga vedanud ämmaga.

Alati helistab, uurib kuidas läheb ja kuna külla tuleme, ja alati on nõus meid vastu võtma, isegi kui me ilma ette hoiatamata sisse sadame suure kambaga. Lastele ka helistab ja uurib, küsib kuidas läheb ja kuna vanaema juurde tuleme, et ei ole ammu näinud. Lapsed muidugi eriti vaimustuses ei ole, neil on seal igav, aga üldiselt ikka käivad vanaema juures.

Minul on ka väga head suhted ämmaga, isegi kui abikaasa riidu lähme, võtab ta alati minu poole 😀

Kas teavitad ämma, kui lähed mehega riidu? Minu jaoks kummaline, sest kui mehega ongi mingi vaidlus, riid – siis lahendame omavahel ilma, et sinna sekkusid ämmad-äiad.

Ikka teavitan, siis saame koos meest taga kiruda ja mul on hea tunne, et mul on õigus jälle.

+9
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei ole TA. Kuid silma jäi, kuidas siin mõned oletavad, et kindlasti on vanaema ja lapselaste jahedates suhetes, nagu alati, süüdi jälle ema. Et küllap ema ise kuidagi häälestab lapsed vanaema vastu ja lapsed tajuvad seda ja just sellepärast nad vanaemal külas ei käigi.

Sellise oletamise puhul küsiks, et kui lapsed (eriti teismelised!) niivõrd mõjutatavad on, siis peaks see ju kehtima kõigis valdkondades? Laps pingutab hästi õppida, kuna tajub vanemate ootust seda teha. Samuti hoiab laps hoolega eemale sõpradest, kes ta emale ei meeldi, isegi kui ema nende kohta midagi ei ütle. Teismeline ei proovi kunagi ei suitsu ega alkot – kuna tajub alateadlikult, et emmele see vist ei meeldiks. Jne. Kas tundub realistlik? Ilmselt mitte! Olen oma perekonnas näinud isegi vastupidist, kus minia ja ämm ei saanud omavahel üldse läbi ja lapselapsed hakkasid ikkagi vanaema toetama, kuna just leidsid, et too on ju nii väeti, teda vaja hoida, aga ema saab ise hakkama.

Seega, palun jätke siin emade süüdistamine selles, kui lapselaps ja vanaema omavahel kõige lähedasemad pole. Ka vanaema on siiski täiskasvanud inimene, ja headele suhetele lapselapsega paneb ta aluse juba siis, kui too on alles beebi.

+13
-10
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sellise oletamise puhul küsiks, et kui lapsed (eriti teismelised!) niivõrd mõjutatavad on, siis peaks see ju kehtima kõigis valdkondades? Laps pingutab hästi õppida, kuna tajub vanemate ootust seda teha. Samuti hoiab laps hoolega eemale sõpradest, kes ta emale ei meeldi, isegi kui ema nende kohta midagi ei ütle. Teismeline ei proovi kunagi ei suitsu ega alkot – kuna tajub alateadlikult, et emmele see vist ei meeldiks. Jne. Kas tundub realistlik? Ilmselt mitte! Olen oma perekonnas näinud isegi vastupidist, kus minia ja ämm ei saanud omavahel üldse läbi ja lapselapsed hakkasid ikkagi vanaema toetama, kuna just leidsid, et too on ju nii väeti, teda vaja hoida, aga ema saab ise hakkama.

Seega, palun jätke siin emade süüdistamine selles, kui lapselaps ja vanaema omavahel kõige lähedasemad pole. Ka vanaema on siiski täiskasvanud inimene, ja headele suhetele lapselapsega paneb ta aluse juba siis, kui too on alles beebi.

Ma ikkagi näitaks näpuga ka ema poole. Ise ju ütled ka, et headele suhetele pannakse alus juba siis kui lapselaps on alles beebi. No ei teki lähedast suhet beebiga kui ema selleks kaasa ei aita. Ja teismelistest rääkides – on asju, milles on mõjutajateks eakaaslased ja on asju, milles võetakse eeskuju pigem vanematelt. Vanavanematega suhtlemine on tavaliselt viimaste hulgas.

+11
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

Huvitav jah, et just ämm alati see paha on! Selleski loos on TA ema maailma parim vanaema: kohtub lastega 1-2 korda aastas, samas veedab lastega kogu aeg aega, viib neid igale poole (ja mis eriti oluline – ostab asju!) Ämmad seevastu ei panusta vist kunagi piisavalt🤷🏻‍♀️

+14
-8
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuidas enne lapsi mehe ja ämma omavaheline suhtlus oli?

Minu mees ei suhtlend enne eriti oma mehega ja nüüd ämm ei huvitu eriti lapsest samuti. See pole minu asi mehepoolsete suhulaste suhtlust eest vedada.

+3
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Seega, palun jätke siin emade süüdistamine selles, kui lapselaps ja vanaema omavahel kõige lähedasemad pole. Ka vanaema on siiski täiskasvanud inimene, ja headele suhetele lapselapsega paneb ta aluse juba siis, kui too on alles beebi.

No kui ema ise siin kirjutab, et ei viitsi seal ämma pool “istumas” käia, millestki rääkida pole jne siis kes see muu süüdi on? 🙂 Teismelised on ikkagi lapsed, kelle käitumist, jah,s aab mõjutada. Ema on lapsevanem, täiskasvanu, mitte täiendav laps siin, tema luua on muuhulgas oma laste suhe vanavanematega, mälestus, mida lapsed tulevikus saavad kõrgelt hinnata isegi kui hetkel ei oska.
Teemaalgatajal on endal vanaema veel alles, ta peaks teadma, missugune väärtus see on, aga oma ämmaga mossitab.

+10
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Millega sa rahul ei ole, ühelt poolt kirud ämma, et see lapsi enda juurde ei kutsu, teiselt poolt – et lapsed ei taha seal käia? Teismelised juba ise otsustavad, kus nad tahavad käia. Meil elab ämm 150 km kaugusel, kui lapsed oli väiksemad – siis tõesti olid ämma ja äia juures suviti. Aga kui tuli teismelise iga, siis käivadki koos meiega külas paariks päevaks. Minu vanemad (nüüd küll vaid isa) elavad lähemal – seal käime koos/mina üksi või kui isal on mingit arvutiabi vaja, siis läheb vanem poeg sinna. Teismelistele meelelahutuse leidmine on paras peavalu, ei sobi see ega teine. Miks koos perega ämmale külla siis ei lähe?

Teismelistele pole vaja pidevalt mingit meelelahutust pakkuda. Küll aga peab lastega suhet ehitama juba nende sünnist saati, siis pole ka hiljem põhjust kaevelda, et lapse huvi ei tunne. Tean omast kogemusest, kuidas see läheb. Ja ei maksa siin emasid süüdistada. Minu ema üritas igati oma laste ja oma ämma suhteid soodustada. Aga ega ikka vägisi armsaks saa. Minu teismelised ei vaja juba ammu mingit vahendajat vanavanematega suhtlemisel. Aga vanavanemad on ka ise nende vastu väiksest saati huvi tundnud.

+9
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Meie võime oma minial ja lastelastel külas käia siis, kui kutsutakse, aga tema oma vanemad võivad igal ajal. Oleme tavalised haritud inimesed, ei joo, ei suitseta, lapselapsi armastame, tegeleme nendega kui lubatakse ja teeme kingitusi. Minia vanematel on ilus suur maja, aga meil ainult väike korter. Ilmselt ei ole ka meie juures siis “kusagil olla” ega “midagi teha”, puuduvad avarad toad ja kaasaegne mööbel. Ka rahaliselt ei ole meil võimalik nii heldet abi pakkuda kui minia vanematel. Olemegi leppinud, et oleme nö teisejärgulised, vähemtähtsad vanavanemad, või mida me siis peaksime tegema?

+15
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Imelik, mina näiteks ei käi ka ämma juures ainult istumas – läheme ikka välja, kas sööma või kuhugi üritusele. Ämm on minule hea abikaasa ja lastele toreda isa sünnitanud/kasvatanud, seega pakumegi temale meelelahutust, mitte ei kupata teismelisi tema juurde – et tegele ja mängi.

Asi selles ongi, et minu ämm ei ole huvitatud kuskil käimisest 🤷🏼‍♀️ täielik kodukana on, vabadel hetkedel magab või istub arvutis.

0
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Täitsa huvi pärast uurin, et kui palju teie ämmad/laste vanaemad teie lastega suhtlevad?

Minul on oma ämmaga selline asi, et ta viimase aasta jooksul üldse enam isegi ei helista ega küsi, et kuidas lastel läheb. Siis kui näeme siis ainult vingub, et mitte keegi temal külas ei käi, et kas mul häbi ka on. Olin pahviks löödud. Ta ei ole kunagi viitsinud nendega midagi teha, neid kuskile viia vms. Mingi liikumisvaegusega vanur ta pole, käib tööl. Ei helista lastele, ei kutsu külla ( elab lähedal ). Lapsed juba teismelised ja ma ei pea neid käekõrval viima vanaema juurde. Noorem laps aga keeldub juba mitu aastat sinna minemast, muidugi suure sundimise ja kisa peale on nõus 30min seal istuma.

Ma ei tea kas mina olen imelik aga mind ajab kuidagi nii endast välja kuidas ta iga kord kohtudes räägib kuidas keegi temal külas ei käi. Ja kõige imelikum on see kuidas ta hakkab lapsi nähes kõva häälega rääkima, et ,, oiiii kuidas ma teid igatsen, te üldse külas ei käi ,,. Lapsed on ka igakord nii pinges olekuga alati kui ta seda ütleb. No ma ei tea, lapselapsi igatsev vanaema ju siis helistab lastele ja kutsub külla?! Nagu suur näitemäng, mulle südames see suur igatsemisest rääkimine tundub küll nii.

Minu ema ja vanaema kohtlevad mu lapsi täiesti teistmoodi ja neid me näeme 1-2x aastas, sest nad elavad kaugel. Nad koguaeg helistavad ja küsivad kuidas läheb, kuidas lastel koolis läheb jne ja alati kui näeme siis mõlemad annavad lastele isegi taskuraha. Ja mul ema tegeleb nendega, viib neid igalepoole, ostab neile asju, veedab aega koos nendega.

Ämmal oleks ju ka võimalust lastega mingit moodi aega veeta, rahalises mõttes küll.

Miks ämm peab sinu ema ülesandeid endale võtma? Sina oled ometi oma laste ema, kasvata neid ise. Nii on nii haige komme kui minija hakkab teistele end peale suruma ja laiama.

Teadmiseks, et mina olen 24/7 oma laste jaoks olemas. Ma jäin nende jaoks isegi koduseks emaks. Pole laste elu ajal töölgi käinud. Laste kasvatus on alati olnud 100% ikka minu kontrolli all ja mulle meeldib nii.
Miks selline järeldus?

+1
-13
Please wait...

Postitas:
Kägu

Asi selles ongi, et minu ämm ei ole huvitatud kuskil käimisest 🤷🏼‍♀️ täielik kodukana on, vabadel hetkedel magab või istub arvutis.

No siis võiks ju lapselastega arvutis koos mängida või skypes/facebookis chattida…

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Huvitav jah, et just ämm alati see paha on! Selleski loos on TA ema maailma parim vanaema: kohtub lastega 1-2 korda aastas, samas veedab lastega kogu aeg aega, viib neid igale poole (ja mis eriti oluline – ostab asju!) Ämmad seevastu ei panusta vist kunagi piisavalt🤷🏻‍♀️

Minu meelest oli eriti oluline siiski see, et annavad taskuraha.

Aga tõesti jah, 1x aastas kohtudes on suhteliselt kerge kogu see aeg lastelastega veeta.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Täitsa huvi pärast uurin, et kui palju teie ämmad/laste vanaemad teie lastega suhtlevad?

Minul on oma ämmaga selline asi, et ta viimase aasta jooksul üldse enam isegi ei helista ega küsi, et kuidas lastel läheb. Siis kui näeme siis ainult vingub, et mitte keegi temal külas ei käi, et kas mul häbi ka on. Olin pahviks löödud. Ta ei ole kunagi viitsinud nendega midagi teha, neid kuskile viia vms. Mingi liikumisvaegusega vanur ta pole, käib tööl. Ei helista lastele, ei kutsu külla ( elab lähedal ). Lapsed juba teismelised ja ma ei pea neid käekõrval viima vanaema juurde. Noorem laps aga keeldub juba mitu aastat sinna minemast, muidugi suure sundimise ja kisa peale on nõus 30min seal istuma.

Ma ei tea kas mina olen imelik aga mind ajab kuidagi nii endast välja kuidas ta iga kord kohtudes räägib kuidas keegi temal külas ei käi. Ja kõige imelikum on see kuidas ta hakkab lapsi nähes kõva häälega rääkima, et ,, oiiii kuidas ma teid igatsen, te üldse külas ei käi ,,. Lapsed on ka igakord nii pinges olekuga alati kui ta seda ütleb. No ma ei tea, lapselapsi igatsev vanaema ju siis helistab lastele ja kutsub külla?! Nagu suur näitemäng, mulle südames see suur igatsemisest rääkimine tundub küll nii.

Minu ema ja vanaema kohtlevad mu lapsi täiesti teistmoodi ja neid me näeme 1-2x aastas, sest nad elavad kaugel. Nad koguaeg helistavad ja küsivad kuidas läheb, kuidas lastel koolis läheb jne ja alati kui näeme siis mõlemad annavad lastele isegi taskuraha. Ja mul ema tegeleb nendega, viib neid igalepoole, ostab neile asju, veedab aega koos nendega.

Ämmal oleks ju ka võimalust lastega mingit moodi aega veeta, rahalises mõttes küll.

Miks ämm peab sinu ema ülesandeid endale võtma? Sina oled ometi oma laste ema, kasvata neid ise. Nii on nii haige komme kui minija hakkab teistele end peale suruma ja laiama.

Teadmiseks, et mina olen 24/7 oma laste jaoks olemas. Ma jäin nende jaoks isegi koduseks emaks. Pole laste elu ajal töölgi käinud. Laste kasvatus on alati olnud 100% ikka minu kontrolli all ja mulle meeldib nii.

Miks selline järeldus?

Nojah, siis on õige järeldus siiski see, et sa oled nad ise teadlikult vanaemast eemale kasvatanud. Kogu laste kasvatus ju 100% sinu kontrolli all…

+8
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Huvitav jah, et just ämm alati see paha on! Selleski loos on TA ema maailma parim vanaema: kohtub lastega 1-2 korda aastas, samas veedab lastega kogu aeg aega, viib neid igale poole (ja mis eriti oluline – ostab asju!) Ämmad seevastu ei panusta vist kunagi piisavalt🤷🏻‍♀️

Ma ei kirjutanud kusagil, et ämm paha on.
Asi on lihtsalt selles, et kui tema tahab lapsi näha siis palun võtku telefon ja kutsugu külla mitte ärgu vingugu minuga. Lastel kulub tema juurde minekuks 5min. Mina pole kunagi keelanud neil vanaema juurde minna aga omaalgatuslikult lapsed lihtsalt ei taha sinna minna. Ja jällegi minu emaga on lapsed palju lähedasemad, kuigi näevad nii harva. Mu lapsed nutavad alati kui mu ema juurest ära lähme.

+9
-11
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu mees ei suhtlend enne eriti oma mehega ja nüüd ämm ei huvitu eriti lapsest samuti.

🙂 päris naljakas näpukas.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Suhe lastelaste ja vanavanemate vahel luuakse ikka hiljemalt väikelapseeas. Kui vanavanem lapselapsega tegeleda ei soovi kui see alles väike on siis puberteetikuga on juba hilja suhet looma hakata. Ei teki enam seda lähedust.

Minu laps on kõige lähedasem nende vanavanematega, kellega on koos elanud ja keda kõige rohkem näinud/koos olnud. Ja ei, need ei ole minu vanemad, nagu siin eespool on tehtud meelevaldseid järeldusi kuidas “ämm ja äi ongi nõmedad”. Ei sõltu see kellegi nõmedusest vaid tahtest lastega aega veeta. Ja kui vanavanem juba suuremale lapsele ei soostu ise helistama siis ei pea ka laps end sinna külla pressima.

Ikka ise tuleks peeglisse vaadata kui suhelda ei soovita…

+14
-3
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 141 )


Esileht Pereelu ja suhted Laste vanaema/ämm