Esileht Rasestumine ja lapse ootamine Laste vanusevahe

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 35 )

Teema: Laste vanusevahe

Postitas:
Kägu

Meie perre sündis sellel aastal esimene laps ning kuna oleme alati tahtnud ka teist last, siis üritame ette mõelda, millal oleks õige aeg hakata teist beebit proovima. Oleme partneriga mõlemad 30ndate alguses ja ka esimene beebi ei tulnud päris kergelt, rasestumiseks läks pisut üle aasta.

Millised on teie laste vanusevahed ja kas tagantjärele mõeldes oleks vanusevahe võinud olla väiksem või suurem?

Üheltpoolt mulle meeldiks, kui laste vanusevahe oleks väike, nad saaksid koos kasvada ja tõenäoliselt oleksid neil sarnased mängud ja huvid, aga teistpidi tundub see endale tohutult raske. Samas kui laste vanusevahe tuleks 2,5+ aastat, siis tahaksin vahepeal tööle naasta ja see mõneks ajaks tööle minemine ja siis õige pea uuesti puhkusele jäämine tundub ka teistpidi keeruline. Olgu ka öeldud, et tugivõrgustikku meil eriti ei ole ehk vanavanematel on palju enda tegemisi.

Palun jagage oma kogemusi ja mõtteid 🙂 Ja kes on saanud väikese vanusevahega lapsed (näiteks 1,5-2 aastat), siis millal on läinud lihtsamaks?

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul kogemust jagada ei ole, targutan niisama 🙂 Aga mina oleks soovinud väikese vanusevahega lapsi. 2, maksimaalselt 3 aastat, paraku ei ole õnnestunud uuesti rasestuda ja kui nüüd peaks õnnestuma, oleks vanusevahe ca 3,5 aastat. Eks see oleneb palju inimesest ja lastest, aga olen enda lähedastelt kuulnud, ja tunnen ka ise nii, et pigem teha korraga see väikelapseiga läbi, kui et hakata seda mingi hetk uuesti tegema.

Minu abikaasal on 6 aastat noorem vend (praegu siis vastavalt 33 ja 27) ning ta on enda kogemusest rääkinud, et neil oli vahepeal ikka väga raske, eriti kuskil vanuses 13-14, kui vend tahtis suure venna seltskonnas olla, aga tema jaoks oli ta täielik “titt” veel. Ma arvan, et nad alles 4-5 aastat tagasi hakkasid normaalselt läbi saama ja see vanusevahe tunnetus on hakanud ära kaduma.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu lastel on vanusevahe 1a7k. Teisel ja kolmandal tuleb vahe peaaegu täpselt 3 aastat. Olen natuke hakanud kahetsema, et nüüd tuleb suurem vahe (teadlikult, tahtsin natuke puhata).Kahetsema, sest ma ei usu, et sellise vahega enam suured mängukaaslased tulevad. Aga loodan ikkagi. Esimesed lapsed on väga kokku kasvanud. Suured sõbrad, kõik on ühine. Lausa lust on nendega käia igal pool. Ausalt, suurim kingitus su lapsele on väikse vanusevahega vend/õde.

 

Kui mõelda, millal lihtsamaks läks, siis see oli siis, kui suurem laps sai 2a. Mitte, et enne oleks eriti raske olnud, aga see oli see vanus, kui oli juba mõistust ja arusaamist päris palju.

 

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

See on kõigil kindlasti nii erinev. Minul on laste vanuse vahed suured ja ma oleks hea meelega esimese ja teise vanuse vahe isegi suurema jätnud, aga beebi nr2 on meil üllatusmuna.
Laste vanused 17, 11, 4. Täna sooviks veel pesamuna 🥰
Samas ma poleks iial ennast ette kujutanud 3 lapse emana ka. Täna ma ei kujuta elu ilma nendeta ette.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Muri

Kui noor olin, oli kindel plaan, et 25 aastaseks olen kindlasti abielus ja kaks väikese vahega last valmis.

Elul aga kombeks ikka omamoodi minna ning lapsed on hoopis suurte vanusevahedega sündinud ning abiellusin ka alles 30 aastaselt.

Praegu 36a ootan pesamuna ja tagant järgi mõtlen nüüd, et minu iseloomu ning elukorraldusega ongi hea, et lastel suuremad vanusevahed. Lisaks olen saanud piisavalt “titemajandusest” taastuda, keha puhata ning unevõlg on ka täis magatud. Samuti on mehega oma aega piisavalt olnud, olen saanud tööd teha, oleme reisinud ja muid eesmärke elus täitnud. Vanuse koha pealt ka ei põe, et kuidagi hiljaks jääks. Iga asi omal ajal või siis kui elu lihtsalt juhtub.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul on jälle üliväikese vahega lapsed (kolm last kahe aasta sees, makske kinni või tehke järgi 🙂 üks laps ja kohe järgi kaksikud, vanusevahe 2a). Algus on muidugi väga raske, kohutavavlt kurnav on u 1a, aga hilisem kergus kaalub selle jälle üle, ja magamisvõlg venis pikaks, aga nüüd on mul voli magada öösiti kuni surmani 🙂 ei jõuaks ega tahaks enam veel korra titemajandusega otsast pihta hakata. Lapsed on kasvanud koos, kaklevad koos ja mängivad koos, aga samas on nad kokkukasvanud kamp, kellel omavahel igav ei hakka. Samas näen mitme pere pealt, et 6-7aastase vanusevahega laste peredes oleks nagu kaks üksikut last, kes üksteisega peaaegu ei suhtle, vanemat last ei huvita see “titt” absoluutselt (on ka teistmoodi, emalikumaid vanemaid lapsi, kes nooremaga ikka tegelevad).

Kõik oleneb iseenda võimalustest- aeg, raha, vaimne tervis, füüsiline tervis, ruum, jõud ja rõõm. Kui neid jätkub korraga mitmele titele portsuga ära jagada, palun väga, pärast lihtsam. Kui vahepeal tuleb taastuda ja ressursse koguda, siis on nii parem.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mu lastel on 2,5 aastat vanusevahe ja mängukaaslastena väga ok vahe – veel huvitavad samad tegevused ja mänguasjad, samas oli suurem juba nii tragi ja asjalik pisema sündides. Seega ülirasket aega (kus kaks beebit, kes kumbki veel potil ei käi, söödud ja riietatud ei saa jne) nagu polnudki, eks ikka on sebimist mudilastega palju, aga täiesti mugav ja laste suhtes ka veel igati mängulustlik vahe on mu meelest 2-3 aastat.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina esialgu arvasin ka, et 2-3a vahe oleks okei, varem ei hakanud proovima just enda heaolu pärast. Tulemus on see, et esimene laps saab paari nädala pärast 4a ning uusi triipe oleme püüdnud tänaseks 2a3k 🙂 Kuna elul olid teised plaanid ning suvel kolisime välismaale, siis jäi Eestis kunstlik viljastamine pooleli. Loodan, et löpuks saame siiski oma kauaoodatud triibud ka. Hea meel on selle üle, et tegelikult oleme noored, mina 29a ning mees 31a, aega veel on. 

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu omade vanusevahe on 4 aastat, planeeritult ja meie perele on see hea vahe. Sain kahe lapse vahepeal tööl käia, ostsime suurema kodu, panustasime paarisuhtesse, mälemad lapsed said olla pesamunad ja piisavalt tähelepanu. Tugigruppi meil samuti polnud, kahe väikese lapsega kodus olemine oleks ainult minu närvirakkude arvelt tulnud.

Omaealisi mängukaaslasi leiavad lasteaiast ja koolist, samaealine õde-vend ei garanteeri ühist mängusoovi (mäletan seda oma lapsepõlvest, 1.5 a vanem vend minuga ei mänginud, 8a noorema vennaga klappisime algusest peale ja oleme ka täna parimad sõbrad).

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul on vennaga vanusevahe u 1,5 a ja teadsin kohe, et nii väikest vahet ei taha. Me polnud väiksena parimad sõbrad, pigem käis kogu aeg kaklus. Kogu täiskasvanuea oleme väga hästi läbi saanud.

Saime mehega esimese lapse IVFiga. Teise lapse soov muutus tugevamaks, kui esimene oli üle 1a ja IVFi abil jäin uuesti rasedaks ja laste vanusevahe oleks tulnud alla 2,5a. Olin sellega väga rahul. Kahjuks rasedus peetus ja nüüd järgmise võimalusega tuleks vahe alla 3a. Tundub ka suur, aga pole midagi teha.

Meil on tugivõrgustik, aga me pole mehega saanud piisavalt aega koos veeta. Tean, et meie suhe ei oleks üle elanud kaht väga väikese vahega last. Pingeid oleks liiga palju tekkinud.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Meil on tugivõrgustik, aga me pole mehega saanud piisavalt aega koos veeta. Tean, et meie suhe ei oleks üle elanud kaht väga väikese vahega last. Pingeid oleks liiga palju tekkinud.

Väikese vanusevahe puhul tuleb sellega tõepoolest arvestada. Isegi kui suhe on hea, siis samaaegselt kahe või rohkema lapsega tegelemine võib lisada pereellu pingeid, magamata ööde, kurnatud või närvilise oleku näol. Kunagi ei tea, kui aktiivsed on lapsed, kui palju vajavad tähelepanu, und jne.

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu tütardel on vanusevaheks 1 aasta ja 8 kuud. See oli alati minu suur soov saada kaks last pisikese vahega. Lapsed on suured sōbrad, mängivad ja toimetavad koos.
Esimest last imetasin täpselt aasta ning siis jäin kohe uuesti rasedaks. Loomulikult oli kehaliselt kurnav olla rase nii väikse lapse kōrvalt pluss veel oli unevōlg. Kuid igati tehtav ja olen väga ōnnelik selle otsuse üle. Lisan veel, et tugigruppi meil pole, aga mees on väga toetav.

B.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu lastel on vanusevahe 2a ja olen väga rahul. Kui mees toetav siis täitsa tehtav. Ise ei plaaninud nii, pesumuna tuli üllatusena ja raseduse aeg hullult põdesin (vanemal lapsel väga kange iseloom).

Praegu juba 3 ja 1 ning hakkavad vaikselt koos mängima.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vanusevahe 7a ning meile sobib. Väikese vahega ei sooviks. Mõnele sobib, aga tundsime, et mitte meile. Esimese lapse sündides olin 29 ja teise 36. Kui peaks tahtma kolmandat siis jõuab veel enne kui päris vana.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vanusevahed 2a, 11a, 2a11k (praegu 21, 19, 8, 5). Lähestikku sündinud lapsi katsusime algusest peale võrdseteks sõpradeks kasvatada (mitte suureks/väikeseks) ja samuti üritasime hoida, et vanemad lapsed ei tunneks, et nooremate sünd oluliselt nende elukvaliteeti kahandas; praegu tundub, et päris hästi õnnestus/b – suurtel on muidugi teismeeast saadik kummalgi oma sõbrad, aga omavahel tülitsenud pole nad aastaid. Väiksemana/väiksematel ikka tuli/tuleb tülisid ette, aga kooskasvamise rõõnudega võrreldes ülivähe – eks lapsi tuleb ju teistega arvestama õpetada nagunii, olgu teine siis noorem või vanem.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ah jaa, tugivõrgustiku kohta võib vist öelda, et meil on see olemas olnud – vanemate laste puhul oli selleks vanaema, nooremate laste puhul vanemad lapsed (suuremat lapsehoidmist olen katsunud vältida, aga see on ikka suur asi, kui saad korraks kuhugi minnes beebi või haige lapse koju jätta, sest keegi on veel kodus – isegi kui selle kellegi ainus kohustus ongi lihtsalt kodusolemine).

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina otsustasin lihtsalt puhtalt egoistlikult enda pealt, et alla 5a vahega lapsi ei taha. Minu jaoks on beebiaeg üsna tüütu. Jah, laps on väga armas ja tahan talle alati parimat pakkuda, aga see lihtsalt vaimselt muserdab mind nii väga. Sellepärast oli mulle endale eluliselt vajalik, et saaksin vahepeal tööle tagasi, nö inimeste sekka ja mul poleks kodus kahte beebit, sest olgem ausad, kõik, mis on alla 3a, on minu jaosk ikka suhteliselt beebi. Peale kolme tuleb aga lapsel järsku mõistus pähe ja saad endale supermuheda kaaslase. Seega, minu pojad 6a vanusevahega ja hetkel tundub, et kõigile sobib nii. Mul on mõlema jaoks piisavalt aega, vanem on juba nii mõsitev ning saab aru, kui ma kohe sekundipealt ka beebi kõrvalt tormata ei saa. Samuti on tal juba omad sõbrad tekkinud, keda saab külla kutsuda jne. Kõigil on tore ja naudime oma pere muutunud dünaamikat. Ehk, mina ütlen, et lapsevanem peab ikkagi enda järgi otsustama, kuidas talle paremini sobib. Mul on tuttavaid, kellel väikse vanusevahega lapsed tehtud mõttega, et nad mängiks koos ja reaalsus on see, et ainult kaklesid omavahel pisemana. Ja emad on ise ka tunnistanud, et väike vanusevahe polnud mitte nende endi pärast vaid lootuses, et lastel nii parem, aga reaalsuses oli neil teise lapse sünni ajaks juba enda tass täiesti tühi. Selge, et lastele siis polegi midagi anda. Seega, igaühele oma! Kui ikka beebiiga väga meeldib ja seda naudid ise, siis ma usun, et 2 järjest saada on samuti puhas rõõm. Ja kindlasti väga paljud lapsed ka väikse vanusevahega suurepäraselt klapivad omavahel ja mängivadki koos. Eriti, kui samast soost.

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Endale tundub samuti, et kahe või rohkema, väikese vanusevahega lastega tegelemine nõuab lapsevanematelt palju rohkem energiat, üksteise mõistmist ja kompromisside tegemist. Reaalsus on see, et vähemalt 4-5 kuud tuleb last toita iga 3-4 tunni tagant ja kurnatud on kas ema, kes peab imetama ja öösiti üles ärkama või siis isa, kes last toidab, kui ema magab. Mõlemad vajavad piisavalt und, et ei tekiks üleväsimust ja kurnatust, vastasel juhul hakkab see mõjutama kogu pereelu. Mõnel avaldub see jõuetu olekuga ja tähelepanu hajumisega, teisel närvilisuse ja nähvamise vajadusega. Kui samaaegselt on kaks väikest last, siis kui üks lapsevanem tegeleb ühega, peab teine olema valmis vajadusel tegelema teise lapsega. Nagu siin keegi kirjutas, siis suurema vanusevahega laste puhul saab juba vanemale lapsele selgitada, et beebi kõrvalt ei saa kohe tema juurde tormata. Pigem tundub, et vähesed inimesed suudavad säilitada stabiilselt rahuliku keskkonna ja teha head meeskonnatööd, kui peres on mitu väikest last. Suurema vanusevahega laste puhul suudetakse paremini oma koormust jagada ja enne uue imikuga tegelemist korralikult välja puhata.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

minul lase vanusevahe 6,5 aastat, väga hea oli see, et kui vanem laps kooli läks -siis olin ise kodune. Vahe oli suur, kuna ei soovinud teist last ning alles hiljem tekkis see soov.  Minul on vedanud, mingeid magamata öid ei ole lastega olnud. Vanusevahet hoolimata on suured sõbrad olnud.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minul on vedanud, mingeid magamata öid ei ole lastega olnud.

Huvi pärast küsin, kuidas see sul õnnestus? Imik vajab süüa tihti, vähemalt paar korda öö jooksul peab üles ärkama, et toita. Kui mõtlesid, et magasid pärast söötmist kohe edasi, siis jah, mõnikord see toimib, aga uni on ikkagi katkendlik. Teinekord võivad lapsed ka öösel korraks häält teha, mis äratab enamasti üles. Tavaliselt peab üks pereliige ka tööl käima ja väljapuhkamiseks on vaja tööülesandeid peres jagada.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

vahe võiks olla 3-4 aastat.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Millal selle esimesega lihtsaks läheb?😀 See beebiaeg nii hull kohati, et mul võttis vist alatiseks beebiisu ära 😀
Meie laps saab varsti 2 ja ei kujuta ette, kui hull oleks veel samal ajal beebiga majandada. Ja veel kainet mõistust säilitada. Eriti, kui tugivõrgustikku pole.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina esialgu arvasin ka, et 2-3a vahe oleks okei, varem ei hakanud proovima just enda heaolu pärast. Tulemus on see, et esimene laps saab paari nädala pärast 4a ning uusi triipe oleme püüdnud tänaseks 2a3k 🙂 Kuna elul olid teised plaanid ning suvel kolisime välismaale, siis jäi Eestis kunstlik viljastamine pooleli. Loodan, et löpuks saame siiski oma kauaoodatud triibud ka. Hea meel on selle üle, et tegelikult oleme noored, mina 29a ning mees 31a, aega veel on.

kelle juures tegite Eestis IVF? Kas esimene laps tuli loomulikult? Kas sul on hormoonid korras ja päevad käivad?

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minul on vedanud, mingeid magamata öid ei ole lastega olnud.

Huvi pärast küsin, kuidas see sul õnnestus? Imik vajab süüa tihti, vähemalt paar korda öö jooksul peab üles ärkama, et toita. Kui mõtlesid, et magasid pärast söötmist kohe edasi, siis jah, mõnikord see toimib, aga uni on ikkagi katkendlik. Teinekord võivad lapsed ka öösel korraks häält teha, mis äratab enamasti üles. Tavaliselt peab üks pereliige ka tööl käima ja väljapuhkamiseks on vaja tööülesandeid peres jagada.

Vanem laps magas väga pikki unesid, mäletan, et olin lausa mures, üritasin üles ajagagi (noh, et jääb nälga), näiteks magas ta vahest 6-7 tundi järjest. Teiselgi lapsel olid pikad söögipausid – – laps magas minu juures – tiss suhu ja magasin edasi. Mees magas nagu nott minu kõrval. Hommikul võttis lapse endaga kööki kaasa, tegin endale süüa ja tutiplutitas last. Päeval magasid mõlemad vankris oma 4 tundi jutti, panin akna alla magama. Kõige rohkem on lastega siis tegemist – kui jalad on all, aga mõistust ei ole, siis pead hoidma pidevalt last oma silma all, see on väsitav (sellises vanuses juhtubki lastega kõige rohkem õnnetusi). Teiseks on suurema vanuse vahe hea ses mõttes, kui vanem laps pubekana turtsuma hakkab, siis väiksem on lihtsalt armas ning kui tema pubeka ikka jõuab – on vanem eeskujuks. Ja kindlasti tahavad lapsed üks-ühele aega, et kui pisem on isaga kodus, siis vanemaga saad kahekesi välja minna.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

meie lastel on vanusevahe ka 4a, ja ütleks et see on natuke suur vanusevahe. omavahel nad veel ei mängi, suurem juba koolis ja tal on samad huvid kui koolikaaslastel (sport, roblox, minecraft, jms), noorem on veel suht tita ja suurema mängudes kaasa lüüa ei saa. omavahel ainult kaklevad. 2-3 aastat oleks ideaalne ma pakun

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

2,5 aastat oli väga hea vanusevahe – pisema beebieas oli suurem juba asjalik tüüp, riietus, käis potil, sai banaani vms ise kätte, ei pidanud tema iga sammu enam nii kullipilgul jälgima kui allakahesel oleks tulnud. Samas on vanusevahe nii väike, et mängud jm tegemised (kinod, spaad, mänguväljakud jne) on neil suuresti ühised. Ei pea mõtlema ja nuputama, et kui ühele on huvitav, siis titele igav või vastupidi.

Nüüd on mõlemad lapsed juba teismelised ja samuti enam-vähem sarnases eluetapis siiski. Peagi sünnib kolmas laps (vahe suurematega 11 ja 13 aastat) – tema saab küll kahjuks siis pigem nagu üksik laps vist üles kasvama, sest suuremad jõuavad enne kohe päris suurteks saada, kui pesamuna natuke asjalikumaks muutub.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mu laste vanusevahe 2 aastat. Lapsi 3. Ütleks, et 1lt lapselt 2-le üleminek oli lihtsam kui 2-lt 3-le, sest need kaks “suuremat” olid ka veel päris pisikesed, kui kolmas sündis ja “suuremad” paraku said veidi vähem tähelepanu. Pärast teist last teadsin, et tahan veel vähemalt ühte. Aga tundsin ka, et kui, siis väikse vahega, sest kunagi hiljem uuesti kogu beebindusega tegeleda näis palju keerulisem, kui nl ühe soojaga ära tegemine.

Raskeid aegu jagub, aga ei kahetse ka midagi, sest mängukaaslase on nad üksteisele väga head. Suurema vahega ei oleks neil vist nii palju koos toimetamist. Eks oleneb lastest.

 

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Teadsin, et väga väikese vahega lapsi ei taha. Poiss oli 4,5 kui olin valmis. Reaalsus oli lõpuks see, et kuna otseselt kiiret polnud proovisime ise umbes 2 aastat. Midagi ei juhtunud. Seejärel lugematud IVF-id. Lõpuks õnnestus ja laste vanusevahe 12,5 aastat. Hetkel väga rahul. Mõlemad lapsed on saanud väga palju tähelepanu ja koosolemist.
Minuarust on kaks varianti. Kas väga väikese vahega, et saavad koos kasvada või siis juba nii suur vahe, et koos niikuinii mängimist pole ja on kui kaks üksikut last.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu laste vanusevahe on 1 aasta ja 11 kuud, minu arust väga hea vahe. Vähemalt minu vanem laps oli sellel ajal juba natuke mõistlik ja polnud hullu kahe lapsega kodus olla. Praegu lapsed 3 ja 1 ja minu arust raskeid aegu ei olegi olnud ja olen väga rahul, et nad nii väikese vahega on. Ja ma võin öelda, et kumbki mu laps pole hea magaja olnud, esimese päevauned olid kuni 1 aastaseks saamiseni punkt 30 minutit. Teise lapsega õnneks läks paremini ja üks päevauni oli pikem ja ma magasin iga päev mõlema lapsega koos lõunaund, mis muutis kindlasti olukorra lihtsamaks.  Praegu mõtlen juba kolmanda peale, aga pole ka suutnud täiuslikku vanusevahet välja mõelda. Tahaks vahepeal tööle tagasi minna, aga teist last enne kui ta 2 ja poole aastane on lasteaeda panna ei taha ja siis kui tahaks paar aastat töötada peale seda siis oleks ma ise liiga vana kolmanda jaoks.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu lastel 1a3k vahet. Teine laps tuli üllatusena. On erinevast soost. Algul ikka oli raske..beebiaeg on nii või naa raske. On sul 1 või rohkem lapsi. Sai see periood üle elatud ja praegu on väga hästi. Saavad ilusti läbi ja hoiavad kokku. Kooliasjades toetavad üksteist, mida on nii armas vaadata. Kuna vanusevahe nii väike, siis pigem saangi neid võrdselt kasvatatud. Ei ole tekkinud olukordi et keegi rohkem/vähem tähelepanu või ninnunännut saab. Lapsed on tegelikult nii tundlikud selles osas.

+3
0
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 35 )


Esileht Rasestumine ja lapse ootamine Laste vanusevahe