Teema: Laste vanusevahe

Minu laste vanusevahe 2a4k. Väiksem nüüd juba pea pooleaastane ja ütleks, et kartsin palju hullemat. Tegelikult suurem laps majandab tõesti ise niipalju, et käib potil, saab miskit süüa võtta, magab koos meiega päeval jne. Mees on väga suureks abiks – kui poleks olnud esimese lapsega nii, siis ma ei oleks teinud väikese vahega last, aga kuna mees võtab väga palju osa laste kasvatamisest ja annab minule ka piisavalt puhkust, siis leidsin, et ei ole hullu, kui teha kaks last järjest. Siiani ei ole hullunud, unevõlga ei tähelda, sest pisem sööb ja magab öösel edasi, keegi öösiti siiani üleval pole pidanud istuma. Ehk on ka lihtsalt vedanud lapse temperamendi näol jne..

#4153679:

ma ei olnud tegelikult üldse uueks lapseks valmis ja teadsin seda. Rasedus oli pisikese kõrvalt samuti keeruline taluda. vaimne seisund oli ikka õudne. Suhe kannatas samuti meeletult. Vaba aega polnud kunagi (kumbki vanem ei tahtnud kahega üksi olla, seega jagunesime erinevat pidi kahekaupa nendega pidevalt). Väga raske aeg, ütlen ausalt.

Enamasti tuuakse välja, et väikese vanusevahega lastel on hea koos mängida. Kui lapsed on samast soost või sarnaste huvide, mängusoovidega, siis leiavad rohkem ühiseid tegevusi, aga seda ei tea keegi ette. Nõustun, et teise lapse planeerimisel tuleb korralikult läbi mõelda, kuidas kahe väikese vanusevahega last mõjutab kogu pereelu, milline on inimeste pingetaluvus, vaimne ja füüsiline võimekus ja närvikava. Väikese vanusevahega peres peavad olema kaasatud mõlemad vanemad ja ei saa nii, et kui üks magab, siis teine tegeleb lapsega, sest lapsed ei söö, ei maga ja ei mängi samaaegselt. Magamatus võib omakorda tekitada pingeid ja lõpuks on kõik närvilised ja tigedad.

Eks väikese vanusevahega lastega on ikka raskem, kui ühega või kui vanusevahe on juba suurem. Jaksu ja energiat peab olema rohkem ja suuremast väsimusest, kisast muututakse kergemini ka ise närviliseks või loiuks ja hajameelseks. Isegi ühe väikese lapsega on tunduvalt kergem, kui tööülesandeid, toitmisi, mähkmete vahetamisi, lapsega tegelemisi, uinutamisi saab omavahel päeva peale ära jagada. Lapsele on kõige parem rahulik, rõõmus ja keskendunud lapsevanem.

#4153761:

#4153679:

ma ei olnud tegelikult üldse uueks lapseks valmis ja teadsin seda. Rasedus oli pisikese kõrvalt samuti keeruline taluda. vaimne seisund oli ikka õudne. Suhe kannatas samuti meeletult. Vaba aega polnud kunagi (kumbki vanem ei tahtnud kahega üksi olla, seega jagunesime erinevat pidi kahekaupa nendega pidevalt). Väga raske aeg, ütlen ausalt.

Enamasti tuuakse välja, et väikese vanusevahega lastel on hea koos mängida. Kui lapsed on samast soost või sarnaste huvide, mängusoovidega, siis leiavad rohkem ühiseid tegevusi, aga seda ei tea keegi ette. Nõustun, et teise lapse planeerimisel tuleb korralikult läbi mõelda, kuidas kahe väikese vanusevahega last mõjutab kogu pereelu, milline on inimeste pingetaluvus, vaimne ja füüsiline võimekus ja närvikava. Väikese vanusevahega peres peavad olema kaasatud mõlemad vanemad ja ei saa nii, et kui üks magab, siis teine tegeleb lapsega, sest lapsed ei söö, ei maga ja ei mängi samaaegselt. Magamatus võib omakorda tekitada pingeid ja lõpuks on kõik närvilised ja tigedad.

Meil oli sellel perioodil lapsehoidja. Magasime mehega mõlemad nagu kotid. Miks peab ilmtingimata kas mees v naine olema see, kes end lolliks rapsib?

#4194296:

#4153761:

#4153679:

ma ei olnud tegelikult üldse uueks lapseks valmis ja teadsin seda. Rasedus oli pisikese kõrvalt samuti keeruline taluda. vaimne seisund oli ikka õudne. Suhe kannatas samuti meeletult. Vaba aega polnud kunagi (kumbki vanem ei tahtnud kahega üksi olla, seega jagunesime erinevat pidi kahekaupa nendega pidevalt). Väga raske aeg, ütlen ausalt.

Enamasti tuuakse välja, et väikese vanusevahega lastel on hea koos mängida. Kui lapsed on samast soost või sarnaste huvide, mängusoovidega, siis leiavad rohkem ühiseid tegevusi, aga seda ei tea keegi ette. Nõustun, et teise lapse planeerimisel tuleb korralikult läbi mõelda, kuidas kahe väikese vanusevahega last mõjutab kogu pereelu, milline on inimeste pingetaluvus, vaimne ja füüsiline võimekus ja närvikava. Väikese vanusevahega peres peavad olema kaasatud mõlemad vanemad ja ei saa nii, et kui üks magab, siis teine tegeleb lapsega, sest lapsed ei söö, ei maga ja ei mängi samaaegselt. Magamatus võib omakorda tekitada pingeid ja lõpuks on kõik närvilised ja tigedad.

Meil oli sellel perioodil lapsehoidja. Magasime mehega mõlemad nagu kotid. Miks peab ilmtingimata kas mees v naine olema see, kes end lolliks rapsib?

Ja laps kutsub lapsehpidjat emmeks?

#4208337:

Minu lastel on vanusevahe 7 aastat ja ei ole olnud probleemi, et koos ei mängiks.

See on okei vanusevahe selles mõttes, et 7-aastane juba oskab midagi ka ise teha ja teda ei pea valvama, nagu 2-aastast. Kui laste vanusevahe on liiga väike, siis puhtalt füüsiliselt ei jõua üksi kahe järel joosta ja valvata, kui pole teist abilist. Laste unerežiim ja vajadused võivad samuti erineda. Kui üks  tahab magama jääda ja vajab vaikust, tahab teine mängida, õue minna või süüa. Mitut tegevust tehes, joostakse kiiresti ummikusse ja muututakse närviliseks või hajameelseks. Mõni lapsevanem suudab teha mitut tegevust stoilise rahuga, aga paljud mitte. Rahulikuma koduse õhkkonna nimel on lihtsam, kui vanusevahe pole liiga väike.

#4219218:

Magamatus oli võibolla teemaks esimese lapsega esimesel kolmel kuul.

Kolm kuud pole eriti pikk aeg. Kui laps ärkab iga öö 1-2 korda üles vähemalt aastaseks saamiseni ja kauemgi, siis võib magamatusest saada probleem ja ainuke lahendus on jagada toitmisi, äiutamisi nt elukaaslasega. Vastasel juhul muutub peamine lapsega tegeleja, kas kergesti ärrituvaks, närviliseks või hajameelseks ja sellest pole kellelegi kasu, pigem kahju. Mõni inimene on kerge unega, ärkab korra üles ja 10 min pärast jääb uuesti magama, teine vähkreb paar tundi, enne kui uuesti magama jääb. Kahe, kolme lapse puhul võiks olla keegi, kes vajadusel aitab, sest iial ei tea, milliseks kujuneb järgmise lapse uni, isegi kui esimene laps on rahulik ja hea magaja.