laste vanusevaheks tuleb natuke üle 6a. erisoost lapsed. kas teie sama vanusevahega lapsed, ehk siis suurem on koolieelik kui pisem sünnib, mängivad tulevikus üldse koos või vahe ikka liiga suur? kas soos on vahe, et poisid pigem poisiga mängiks ja tüdrukud tüdrukuga aga erisooga pole midgai ühist nii suure vahega?
Miks peaks koos mängima? Suhtlema hakkavad vast ikka…
Mul oli üks õdedest 7 aastat vanem ja talle meeldis mingi hetk väga meie noorematega (meid oli kaks, 1,5 aastat vahet) kooli mängida või olid need hoopis meie vanemad, kes palusid et vanemad lapsed meid passiksid ning tal ei jäänud muud üle. Vend, kes 9 aastat vanem, pigem kasutas meid lollitamiseks ja targutamiseks – eks see ka omamoodi mäng. Nüüd, kui oleme täiskasvanud ka kõik nii 40-tuuri, saame küll väga hästi läbi ning vahel isegi mängime (mõne lauamängu).
See oleneb vägagi laste iseloomust. Minu kaks poega olid 5 ja 7 aastat vanad, kui väike õde sündis. Vanem poeg mängib praegu heal meelel oma kaheaastase õega, laulab ja loeb talle, aitab teda riietumisel ja söömisel jne. (täiesti vabatahtlikult kusjuures toimetab). Noorem poeg seevastu käib ja kiusab, segab mängimist ja utsitab rumalusi tegema.
Hetkel tütar 14 ja poeg 7 (vanusevahe 6,5 aastat).
Tüdruk kipub vahel poja norima ja kiusama (mitte pahatahtlikult). Loomulikult on nägelemist ja kraaklemist, aga kui hästi läbi saavad, siis mängivad lauamänge, panevad legosid kokku, lennutavad trooni, mängivad peitust, suvel teevad võidujooksu ja mängivad palli ja kulli jne.
Vahel peab poja päris kaua nuruma, et õde temaga mängiks 🙂
Saavad tegelikult väga hästi läbi ja hoiavad üksteist.
Minul on kahe noorima lapse vanusevahe 6 aastat. Praegu on nad 8 ja 6. Vaatavad koos multikaid ja mängivad mänguköögis. Koos koristavad ja joonistavad ja mängivad liivakastis. Vanema ja keskmise lapse vahe on 9 aastat. Nemad pole kunagi koos mänginud, küll aga vanem laps hoiab väga nooremaid.
Mul oli vennaga 6 aastat vahet. Alguses hoidis väga, mingiaeg läksin putukana ilmselt tüütuks, näppisin tema asju jne. Suure pundi mänge sai koos mängitud – nt tänava lastega pallikooli, peitust jms.
Mul on 6,5 aastat noorem vend. Temaga mängimist ei mäleta üldse ja ei mäleta ka, et ta oleks mulle kuidagi “ette jäänud”. Üldse mäletan venda väikesena ülivähe. Mul tuli 15-aastasena raju pubekaiga peale, nii et elasin ja hingasin mujale. Vennaga leidsime üksteist, kui mina juba rahulikku pereelu elasin ja tema ülikoolis käies öömaja vajas. Praegu suhtleme palju, pole küll mingid südamesõbrad, aga jagame igapäeva rõõme-muresid messengeris.
Enda erisoolistel lastel 5 aastat vahet. Kui noorim oli 3-5, mängisid tõesti üllatavalt palju. Siis tuli periood, kus ainult miski kiun käis, edasi aga suht hääletu periood, kus peaaegu ei suheldudki. Nüüd on nad 11 ja 16 ning mingid omad jutud-tegemised neil tekkinud. Istuvadki koos emma-kumma toas ja jutustavad pikalt millestki või vaatavad arvutist miskit. Hästi lahe aeg.
Mulle sobib:) ei plaaninud sünnitada mängikaaslaseid. Tüdrukuyel vanusevahe 6,5 aastat, ideaalne.
Ei kujutaks ette kohutavat kahest, kes ikka veel ei maga normaalselt, jonnib ja nõuab tähelepanu ning siis rinna otsas gaasivaludes vastsündinut. Ok, mul on tugivõrgustik, aga no öösiti ju ikka pole????mõnele perele sobib nii, lausa kolm last jutti…
Me algul plaanisime laste vaheks 4 aastat, tundus igas mõttes ideaalne, et saan vahe peal tööl käia ning suurem laps juba piisavalt asjalik kui väiksem sünnib. Paraku läks rasestumisega nii kaua aega, et väiksem sündis samal suvel kui vanem sügisel kooli läks. Tagant järele olen väga rahul, kõige parem oli see, et olin kodus olemas kui vanem laps koolist tuli. Vanem on siis tüdruk ning noorem poiss, vanem laps väga hoidis pisikest ning nüüd poiss juba varsti neljane ning pole seni probleeme olnud. Mängivad ilusti koos, vanem laps võib-olla veidi lapsemeelsem kui enamuses temavanused, igal juhul hea meelega aitab väiksemal puzzlesid kokku panna ning legodega mängida. Eks kõik sõltub lastest ning nende iseloomudest, et kas mängivad koos või mitte. Meie perele igatahes selline vanusevahe sobib 🙂
Poistel vanusevahe 7 aastat, peaaegu 8. Kõik sujub hästi: suurema lapse esimestel kooliaastatel olin kodune; väiksema jaoks oli piisavalt aega ja tähelepanu kuna suurem koolis päeval; ei mingit armukadedust (suurem lausa rõõmustas, et saab iseseivustada nüüd). Koos mängivad küll, ehitavad/meisterdavad/joonistavad/müravad/on koos õues. Samas mingit rivaalitsemist peaaegu pole, sest üks on juba päris mõistlik.
Tahaks kolmandat ka, aga ootan, et noorem veidi suuremaks saaks. Hetkel kolmene ja kogu tähelepanu läheb talle – ei kujuta hästi ette, et oleks veel beebi majas lisaks sellele. Kaks last on ülinõudlikud beebid ja väikelapsed olnud, oleks naiivne oodata, et kolmas on midagi muud 🙂
Vennaga on 6 aasta vahet – eriti me koos ei mänginud, vahest võeti kampa, aga enamasti mitte. Kui olin 14, siis vend läks vene kroonu ja siis hakkasime kirjutama, eks tal ka igav. tagasi tulles olin 16, siis juba tekkisid minul peikad ja hakkasime rohkem suhtlema. Nüüd oleme 42 ja 48 – parim vend, kes üldse olla võiks. Käime koos peredega reisimas jne.
Ei, koos mängimiseks on vahe liiga suur. Minul on kolm last kahe aastaste vahedega. Need kaks last, kelle vahe 4 aastat, mängivad vahel küll koos, aga kõige enam mängitakse keskmise lapsega, sest tema klapib nii noorema kui vanemaga. Aga tore pereelu ei peagi tingimata koos mängimist tähendama, Koos mängid naabrilastega, vend-õde aga õpetab endast vanematest või noorematest iniviididest aru saama.
Me algul plaanisime laste vaheks 4 aastat, tundus igas mõttes ideaalne, et saan vahe peal tööl käia ning suurem laps juba piisavalt asjalik kui väiksem sünnib. Paraku läks rasestumisega nii kaua aega, et väiksem sündis samal suvel kui vanem sügisel kooli läks. Tagant järele olen väga rahul, kõige parem oli see, et olin kodus olemas kui vanem laps koolist tuli. Vanem on siis tüdruk ning noorem poiss, vanem laps väga hoidis pisikest ning nüüd poiss juba varsti neljane ning pole seni probleeme olnud. Mängivad ilusti koos, vanem laps võib-olla veidi lapsemeelsem kui enamuses temavanused, igal juhul hea meelega aitab väiksemal puzzlesid kokku panna ning legodega mängida. Eks kõik sõltub lastest ning nende iseloomudest, et kas mängivad koos või mitte. Meie perele igatahes selline vanusevahe sobib ????
Sõna-sõnalt nagu minu kirjutatud oleks :))
Hetkel on näiteks kahekesi kodus ja mängivad peitust.
Ega sellise vanusevahega eriti ei mängi enam koos, kui on sedatüüpi laps, kes armastab noorematega asjatada, siis muidugi kõik toimib, aga kõik ei ole sellised. Mul on 6 a noorem vend, kuna tol ajal oli kombeks, et vanemad lapsed vaatavad nooremate järele, siis vennaga sünniga mu enda lapsepõlv lõppeski. Ma ei olnud lapsena ega ole ka praegu selline ninnu-nännu-küll-on-armas-tita-tüüp, nii et minu jaoks oli see paras katsumus. Pidin teda valvama, temaga põrandal autosid veeretama, õues temaga käima, hiljem ka lasteaeda viima ja sealt tooma. Ja nii vihaseks tegi, kui meisterdasin ja ehitasin midagi ja ta tuli ja lihtsalt lõhkus ja loopis asju laiali. Minule kui lapsele sel ajal ikka väga suur frustratsioon. Oleksin tahtnud oma asjadega tegeleda, aga kogu aeg tuli venna sabas passida. Normaalselt hakkasime läbi saama, kui olime mõlemad juba täiskasvanud ja vanematekodust välja kolinud, sinnamaani oli ta minu jaoks lihtsalt segaja. Paar aastat endast vanema õega saima juba lapsena hästi läbi, riide oli ka muidugi, aga palju oli ühist mängimist ja tegutsemist, nii et enda lapsed plaanisin väikese vanusevahega (praegu 6 a ja 7,5 a, väga mõnus on olnud, kuna tegevused ja huvid on neil sarnased, lihtne perereise jmt asju planeerida, kodus ka neil palju tegemist ja kui midagi teeme, siis on mõlemad ninapidi juures ja huvitav).
Nii suure vanusevahega on vanema lapse jaoks juba tegemist väikese eest hoolitsemisega, mitte ehtsa koosmängimisega. Kui suuremal lapsel seda hoolitsemissoolikat eriti ei ole, siis ta ka ei mängi, kui just ei sunnita väikse järele vaatama. Meil on peresõbrad, kelle laps on meie lastest vastavalt 7 ja 9 aastat noorem. Vanem laps mängib ja hoolitseb selle mudilase eest suure rõõmuga, tema meelest on põnev, kuidas väike tegutseb ja mõtleb. Võivad kahekesi pool päeva mingeid kaheaastasele eakohaseid mänge mängida. Väiksem laps leiab, et see on surmigav, ei lähe ligi ka.
Meil tuli väga suur armukadedus. See keeras kõik suhteid väga keeruliseks kuna lastel esineb lausa vihkamine jne.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
