Nimelt teadsin varem, et kui laste vanusevahe on väiksema sünnihetkel vähem kui 2,6aastat, säilib õigus saada vanemahüvitist suurema lapse järgi (kui see on saajale soodsam). Samuti oli teada, et dekreeti tasuks jääda 30 päeva enne sünnitustähtaega, siis hiljem saab lapsega kauem kodus olla ning ka suuremas mahus st 110 päeva eest on võimalik taodelda dekreedirahade vahe hüvitamist (minul on see vahe võrreldes eelmiste dekreedirahadega väga suur).
Käisin eile loengu, kus rääkijaks oli pensioniameti spetsialist ning seal selgus hoopis selline tõsiasi, et selleks,et säiliks eelmine vanemapalk, ei tohi laste vanusevahe dekreedi lõpuks olla üle 2,6a, ei olegi oluline laste sünniaja vahe. Samuti tuleb arvestada, et peale sündi jäävad dekreedipäevad arvestatakse vanemahüvitise saamise ajast maha.
Ma ei tea ,kas oskasin õieti arvutada dekreedirahade hüvitamise vahet (jagasin eelmise saadud dekr.raha 140 päevaga, samuti praegu teada olevalt saadava dekr.raha 140 päevaga. Summad korrutasin 110 päeva (mis jäävad peale lapse sündi) ja saadud summade vahe siis oleks nähtavasti see,mis mulle hüvitatakse).
Seega tegin mitu erinevat arvestust, ning rahalise poole pealt selgub ikkagi, et kõige kasulikum on jääda dekr.70 päeva enne sün.tähtaega,saada 70 päeva eest peale sünnitust dekr.vahe hüvitist ning siis säilib ka endine emapalk.
Teine variant mida spetsialist soovitas oli see, et vormistada ennast enne dekr.jäämise aega uuesti lapsehoolduspuhkusele,siis dekr.rahasid ei saa, aga emapalk hakkab jooksma kohe lapse sünnist. Ka see oleks kasulikum, kui minu esialgu mõeldud variant,et jääda 30 päeva enne sünnistust dekr.
Kas olen lõpuks õieti aru saanud ja arvutanud?