Esileht Pereelu ja suhted Laste võõrutamine isast

Näitan 2 postitust - vahemik 31 kuni 32 (kokku 32 )

Teema: Laste võõrutamine isast

Postitas:
Kägu

Esiteks. Palun defineeri “jobu”.

Teiseks. Raha on number üks?

Kolmandaks. Mis oleks lahendus? Mis oleks lahendus kui isa tahab olla isa, armastab oma lapsi, võtta osa nende elust nagu perekonnaski aga ema ei salli seda inimest, sest too on “jobu”?

Lahendus on ANDA oma lapsele seda, mida ta vajab. Et tekiks side lapsega. Mitte jaurata OMA armastusest ja OMA soovist lapse elust osa võtta.

Vanema kohus on anda, mitte jutlustada lastele oma vajadustest ja last tarbida.

Lapse elust osa võtmine on ka sideme loomiseks ja hoidmiseks vajalik. Võib isegi öelda, et hädavajalik. Alimendid seda sidet ju ei loo või kuidas?

Elementaarne ju, et lapse vajadused on ka vanema vajadused,ehk vanem peaks korraldama oma elu laste vajaduste järgi eelkõige. Elementaarne on, et lapsevanem on selleks saades kõigepealt lapsevanem, annab selleks teisele vanemale igakülgse võimaluse ka siis kui neil omavahel kõik kõige paremini ei laabu seni, kuni lapsed on üles kasvatatud. Ükski ihuvajadus, ükski karjäärivõimalus, ükski mis tahes muu ambitsioon ei tohi tulla ettepoole lapsevanemaks olemisele kuni need on ellu saadetud. Igasugused lahingud hooldusõiguste ja muu seesuguse pärast on juba vastutustundetus laste suhtes- kes oma laste elus ei osale, on oma õigustest juba ju loobunud!

Minu lapse näite puhul osa võtmisest ei piisa. Osa on võetud kuni lapse täisealiseks saamiseni, tehtud on seda vastu lapse ja seetõttu ka vastu minu tahtmist. Ja tagajärjeks on tülgastus isaga koos veedetud aastatest.

Minu lapse isa on ka see, kes ennastunustavalt võib rääkida OMA armastusest lapse vastu ja OMA vajadusest olla kursis lapse eluga. Kui sellelt mehelt küsida, et mida sina oled lõppkokkuvõttes oma lapsele andnud, jääb ta vastuse võlgu.

Nii et normaalne lapsevanem paneb rõhu sõnale “ANDMA”, mitte sõnadele “osa VÕTMA”.

Ja selliste vanematega leiavad lapsed ise varem või hiljem võimaluse suhtlemiseks.

Mis selle vastumeelsuse küll tingis? Kas alimente tampiv tundmatu meeskodanik on isana parem, sest ta ju “andis”?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Esiteks. Palun defineeri “jobu”.

Teiseks. Raha on number üks?

Kolmandaks. Mis oleks lahendus? Mis oleks lahendus kui isa tahab olla isa, armastab oma lapsi, võtta osa nende elust nagu perekonnaski aga ema ei salli seda inimest, sest too on “jobu”?

Lahendus on ANDA oma lapsele seda, mida ta vajab. Et tekiks side lapsega. Mitte jaurata OMA armastusest ja OMA soovist lapse elust osa võtta.

Vanema kohus on anda, mitte jutlustada lastele oma vajadustest ja last tarbida.

Lapse elust osa võtmine on ka sideme loomiseks ja hoidmiseks vajalik. Võib isegi öelda, et hädavajalik. Alimendid seda sidet ju ei loo või kuidas?

Elementaarne ju, et lapse vajadused on ka vanema vajadused,ehk vanem peaks korraldama oma elu laste vajaduste järgi eelkõige. Elementaarne on, et lapsevanem on selleks saades kõigepealt lapsevanem, annab selleks teisele vanemale igakülgse võimaluse ka siis kui neil omavahel kõik kõige paremini ei laabu seni, kuni lapsed on üles kasvatatud. Ükski ihuvajadus, ükski karjäärivõimalus, ükski mis tahes muu ambitsioon ei tohi tulla ettepoole lapsevanemaks olemisele kuni need on ellu saadetud. Igasugused lahingud hooldusõiguste ja muu seesuguse pärast on juba vastutustundetus laste suhtes- kes oma laste elus ei osale, on oma õigustest juba ju loobunud!

Minu lapse näite puhul osa võtmisest ei piisa. Osa on võetud kuni lapse täisealiseks saamiseni, tehtud on seda vastu lapse ja seetõttu ka vastu minu tahtmist. Ja tagajärjeks on tülgastus isaga koos veedetud aastatest.

Minu lapse isa on ka see, kes ennastunustavalt võib rääkida OMA armastusest lapse vastu ja OMA vajadusest olla kursis lapse eluga. Kui sellelt mehelt küsida, et mida sina oled lõppkokkuvõttes oma lapsele andnud, jääb ta vastuse võlgu.

Nii et normaalne lapsevanem paneb rõhu sõnale “ANDMA”, mitte sõnadele “osa VÕTMA”.

Ja selliste vanematega leiavad lapsed ise varem või hiljem võimaluse suhtlemiseks.

Mis selle vastumeelsuse küll tingis? Kas alimente tampiv tundmatu meeskodanik on isana parem, sest ta ju “andis”?

Alimedid näitavad lihtsalt inimese täiskasvanulikkust, vastutusvõimelisust, väärikust. Et kui tahtsid lapsevanemaks saada, siis ka vastuta, mida iganes elu võib ette tuua.
Lapsel on elus olnud palju kulukohti, kus ta oleks olnud väga tänulik, kui isa oleks ka omalt poolt panustanud. Aga isa eelistas kulutada sellele, mis lapsele üldse oluline ei olnud.
Ega isa ei olegi iial viitsinud süveneda sellesse, mida lapsel vaja on olnud. Ta pole tõesti iialgi ei minult ega lapselt küsinudki, et kuule, mida sul vaja on?
Isa on “andnud” ainult seda, mida tema oleks tahtnud, et talle lapsena oleks antud. Paraku puudub ta enda lapsel igasugune soov ja vajadus selle järele, mida isal pakkuda on.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Näitan 2 postitust - vahemik 31 kuni 32 (kokku 32 )


Esileht Pereelu ja suhted Laste võõrutamine isast