Teema: Lasteaed vs uni

Ja nii vara ei ole mul mitte ükski laps magama läinud. 19 on ju ilgelt vara. Päris paljud käivad oma lastega kl 18 veel mänguväljakul.

Olen TA.

Toon nii varakult kuna harjutame alles. Ega ei jäta last ju kohe esimesel päeval terveks pikaks päevaks sinna. Ta on seal heameelega ja vaikselt pikendame seal oleku aega.

Kella 19ks on ta juba väsinud ja viriseb iga asja peale. Seega ei näe pointi teda piinata kui tahab magada. Olenemata magama mineku ajast on laps üleval ikka  samal ajal. Mida hiljem magama minna seda raskem on tal järgmisel päeval.

Olen selgeks saanud(katsetades), et ta tahab öösel saada 11h und. Siis järgmisel hommikul välja puhanud.

Olen TA.

Aeda läheb just sellel ajal kuna siis on kõigile sobivam. Tulevikus kui tööle lähen hakkab üldse 7:30 minema, siis on väiksem muutus.

Päevakava on olnud sama juba mitu kuud. Ainuke asi, et enne lasteaeda minekut läks lõunaunne 30-60min varem ja magas ka lühemat aega, lihtsalt polnud und tal tundus.

Nüüd on nõks kauem üleval ja magab pikemalt

olen TA.

Ei lükka ettepanekuid tagasi vaid lihtsalt seletan miks on asjad just nii nagu nad on. Selleks, et kui hiljem tööle minema pean(hiljemalt maist) siis oleks vähem suuremaid muudatusi ja üleminek oleks kergem.

Mina just arvangi, et närvidest ja emotsioonidest on see. Olen sama kirjeldust kahe tuttava käest kuulnud, laps alustas lasteaias ja hakkas öösiti möll pihta. Kas ta muidu on hommikul välja puhanud, kui kohe uuesti magama jääb?

Teine asi on, et äkki tal ongi külm või ebamugav, kui teki minema sipleb? Minu 6a laps nt hakkab unes mõmisema, kui tekk pealt ära on ja kui ma talle seda kähku tagasi peale ei korralda, ärkab lõpuks üles ja siis on kööga, 2h ei jää magama enam. Ma olen nagu valvekoer treenitud selle mõmina peale ärkama ja tema tekki kohendama. Muidu on rikutud terve öö ja järgmine päev.

Pane talle paksem pidžaama äkki või suurem tekk, mida ta ei suuda minema siputada. Või magamiskott üldse, ta on ju nii pisike veel.

Arvan ikkagi, et see hommikune 6-12.30 ülevalolek, millest suurem osa lasteaias, on põhimure, veab, et laps üldse pärast kergesti lõunaunne jääb. Väheke nõrgema närvikavaga laps röögiks ennast ilmselt magama selle peale.

Nii väike laps lasteaias, kõigile lastele ei sobi nii vara sinna minna. Minu laps läks 1,8 selt ja ka oli liiga vara panna sinna, tundub mulle, jälgides teda praegu. Ootaksin kuni saab 3, soovin, et oleksin samuti oodanud kolmeseni lasteaiaga. Võimalik, et ei sobi ka eriti see lasteaed.

Olen lasteaiaõpetaja.

Ära hakka režiimi muutma ja rapsima.

Lapse muutunud käitumine on 99,9% tõenäosusega lasteaeda minekust tingitud ja mida vähem muutusi tal muus elus samal ajal on, seda kiiremini ta harjub.

Pooleteistaastane on alles täitsa tita tegelikult ja vajabki väga palju üks-ühele aega oma ema, isa või muu turvalise täiskasvanuga. Loodan, et TA lapse rühmas on sellised toredad õpetajad, kellest saavad sellele pisikesele lapsele turvalised täiskasvanud 🙂 See võtab lihtsalt natuke aega. Seni ongi laps ärevam – klammerdub rohkem ema-isa külge, elab puhkeolukordades välja oma emotsioone ja pingeid.

Väga õige on algul lühikeste päevadega harjutada, kuid seda perioodi, kui tead, et tuleb juba peagi tööle minna ja laps hakkab aias olema pikemalt, ei tasuks ka liiga pikaks venitada, peagi võiksid lapse ka magama jätta ja esialgu minna järele kohe peale lõunaund. Kuni sa veel tööl ei käi, soovitan väga teha lapsele ka 1-2 vaba päeva nädalas, kus ta saab ennast emmest n-ö täis tankida jälle. Isegi harjunud lastel, kellele rühmas meeldib, tekib tagasilööke ja väsimust, sest lasteaiakeskkond lihtsalt on täiesti erinev kodusest kulgemisest, see on ülistimuleeriv, kahjuks juba laste suurest hulgast tulenevalt ka lärmakas, kirju, tegevused vahelduvad kiiremas rütmis, kui kodus, laste hulgas on ka sõbralike suhete korral ikkagi konkurents täiskasvanute tähelepanu, rühmakaaslaste seas läbilöömise ja mänguasjade nimel, kogu aeg peab olema pisut kaitses. See kõik on harjutav, aga lapsele väga-väga suur muutus ja minu meelest vanemana ainus asi, kuidas last aidata, ongi pakkuda talle peale lasteaiapäeva võimalikult palju jagamatut tähelepanu, lähedust, turvatunnet.

#4156687:

Ise arvan, et aitada võiks hilisem ärkamine aga no ei saa teda kuidagi ärkama nt kell 7. Ükskõik, mis kell magama panen, ikka on kell 6 üleval.

Kohe keeratakse kella, võibolla see on hea hetk, sest siis ärkaks ta justkui kell 7, mis oleks juba ju natuke parem?

#4156785:

Olen lasteaiaõpetaja.

Ära hakka režiimi muutma ja rapsima.

Lapse muutunud käitumine on 99,9% tõenäosusega lasteaeda minekust tingitud ja mida vähem muutusi tal muus elus samal ajal on, seda kiiremini ta harjub.

Pooleteistaastane on alles täitsa tita tegelikult ja vajabki väga palju üks-ühele aega oma ema, isa või muu turvalise täiskasvanuga. Loodan, et TA lapse rühmas on sellised toredad õpetajad, kellest saavad sellele pisikesele lapsele turvalised täiskasvanud 🙂 See võtab lihtsalt natuke aega. Seni ongi laps ärevam – klammerdub rohkem ema-isa külge, elab puhkeolukordades välja oma emotsioone ja pingeid.

Väga õige on algul lühikeste päevadega harjutada, kuid seda perioodi, kui tead, et tuleb juba peagi tööle minna ja laps hakkab aias olema pikemalt, ei tasuks ka liiga pikaks venitada, peagi võiksid lapse ka magama jätta ja esialgu minna järele kohe peale lõunaund. Kuni sa veel tööl ei käi, soovitan väga teha lapsele ka 1-2 vaba päeva nädalas, kus ta saab ennast emmest n-ö täis tankida jälle. Isegi harjunud lastel, kellele rühmas meeldib, tekib tagasilööke ja väsimust, sest lasteaiakeskkond lihtsalt on täiesti erinev kodusest kulgemisest, see on ülistimuleeriv, kahjuks juba laste suurest hulgast tulenevalt ka lärmakas, kirju, tegevused vahelduvad kiiremas rütmis, kui kodus, laste hulgas on ka sõbralike suhete korral ikkagi konkurents täiskasvanute tähelepanu, rühmakaaslaste seas läbilöömise ja mänguasjade nimel, kogu aeg peab olema pisut kaitses. See kõik on harjutav, aga lapsele väga-väga suur muutus ja minu meelest vanemana ainus asi, kuidas last aidata, ongi pakkuda talle peale lasteaiapäeva võimalikult palju jagamatut tähelepanu, lähedust, turvatunnet.

Lapsele ei sobi ju see lasteaed, on selgelt liiga vara sinna minna selles vanuses. Praegu paneb ema lapse lasteaeda, aga on näha, et need lapsed, kes tulevad hiljem lasteaeda, on edukamad seal. Ema on see, kes tahab last lasteaeda panna.

#4156647:

Olen TA.

Toon nii varakult kuna harjutame alles. Ega ei jäta last ju kohe esimesel päeval terveks pikaks päevaks sinna. Ta on seal heameelega ja vaikselt pikendame seal oleku aega.

Mina jätsin, sest mulle tundub, et selline mängimine poole päeva kaupa , ei ole ka ok. Vanem laps jäi esimesest päevast alates lasteaeda hea meelega, probleeme polnud. Oleks tekkinud, siis loomulikult oleks teistmoodi lähenenud. Kavatsen ka nüüd teise lapsega samamoodi teha.

Teemasse: minu sama vana laps magab ka öösiti rahutumalt kui on päeval rohkem emotsioone olnud- oleme käinud külas, teistes linnades jne.

Mul läheb ka magama kell 19, no mingi hinnaga ei venita pikemalt. Nüüd kevadise kellakeeramisega loodame saada magamamineku ajaks 20.

#4156816:

#4156785:

Olen lasteaiaõpetaja.

Ära hakka režiimi muutma ja rapsima.

Lapse muutunud käitumine on 99,9% tõenäosusega lasteaeda minekust tingitud ja mida vähem muutusi tal muus elus samal ajal on, seda kiiremini ta harjub.

Pooleteistaastane on alles täitsa tita tegelikult ja vajabki väga palju üks-ühele aega oma ema, isa või muu turvalise täiskasvanuga. Loodan, et TA lapse rühmas on sellised toredad õpetajad, kellest saavad sellele pisikesele lapsele turvalised täiskasvanud 🙂 See võtab lihtsalt natuke aega. Seni ongi laps ärevam – klammerdub rohkem ema-isa külge, elab puhkeolukordades välja oma emotsioone ja pingeid.

Väga õige on algul lühikeste päevadega harjutada, kuid seda perioodi, kui tead, et tuleb juba peagi tööle minna ja laps hakkab aias olema pikemalt, ei tasuks ka liiga pikaks venitada, peagi võiksid lapse ka magama jätta ja esialgu minna järele kohe peale lõunaund. Kuni sa veel tööl ei käi, soovitan väga teha lapsele ka 1-2 vaba päeva nädalas, kus ta saab ennast emmest n-ö täis tankida jälle. Isegi harjunud lastel, kellele rühmas meeldib, tekib tagasilööke ja väsimust, sest lasteaiakeskkond lihtsalt on täiesti erinev kodusest kulgemisest, see on ülistimuleeriv, kahjuks juba laste suurest hulgast tulenevalt ka lärmakas, kirju, tegevused vahelduvad kiiremas rütmis, kui kodus, laste hulgas on ka sõbralike suhete korral ikkagi konkurents täiskasvanute tähelepanu, rühmakaaslaste seas läbilöömise ja mänguasjade nimel, kogu aeg peab olema pisut kaitses. See kõik on harjutav, aga lapsele väga-väga suur muutus ja minu meelest vanemana ainus asi, kuidas last aidata, ongi pakkuda talle peale lasteaiapäeva võimalikult palju jagamatut tähelepanu, lähedust, turvatunnet.

Lapsele ei sobi ju see lasteaed, on selgelt liiga vara sinna minna selles vanuses. Praegu paneb ema lapse lasteaeda, aga on näha, et need lapsed, kes tulevad hiljem lasteaeda, on edukamad seal. Ema on see, kes tahab last lasteaeda panna.

Olen TA.

Jah, tahan panna last lasteaeda kuna näen, et kodus lapsel igav ja kuna laps on sotsiaalse loomuga siis käibki lasteaias hea meelega. Rühmas on vähe lapsi ja kõik saavad seal tähelepanu piisavalt/nii palju kui soovivad.

#4156819:

Rühmas on käitumisprobleemidega lapsed, mis selles vanuses veel välja ei paista. Need lapsed suudavad tavalisele lapsele palju peavalu teha. Minu lapse rühmas oli väike tüdruk, kes kõiki lõi ja arvati, et tavaline käitumine selles eas. Ei ole see tavaline käitumine! See lööjast tüdruk on tänaseks juba nii kaugel, et käib Rajaleidjas, ei tunne ära juurvilju ja saab koolipikenduse.

Olen TA.

See, et teie lapse rühmas oli, ei tähenda, et igalpool neid on. Ei tasu eeldata asju kui ei tea kuidas meil on rühmas. Nagu eelpool olen öelnud siis probleem ei ole lapsel lasteaias olla vaid mureks on ööuni ja päevakava.

Kuna oleme maakohas, siis on vähe lapsi rühmas ja kõikidega tegeletakse ning õpetajad on super toredad.

#4156896:

Selge. Kui on hea lasteaed ja sellega probleemi pole, siis järelikult ajavad lapse närvi ta vanemad.

Mingi täielik kaitsepositsioon ja totaalne põikpäisus TA poolt.

Lapse käitumises on ju märke, mis viitavad rahulolematusele. Rahutu uni, ema ära minnes nutma jäämine. 1,5a ei suuda ka veel rääkida.