Teema: Lasteaia lapse areng kriisi ajal

Kui väga soov sihilikult arendada, siis poed on nuputamisraamatuid täis. Olemas vihikud kirjutamise ettevalmistamiseks (st ei harjuta tähti, vaid niisama punktiiri mööda kujundeid joonistama, lillekesi jne). Olemas on mingid kaardid, kuhu saab vildikaga punktiiri järgi sõnu kirjutada ja siis ära pühkida, et uuesti proovida (ma ei mäleta, kuidas nimetati, aga analoogseid kirjuta-kustuta raamatuid on palju).

Igasugused kleepsu-teemad.

Niisama värvimine, joonistamine, värviraamatud. Minu 5-aastane värvib ka uuesti huviga veemaagia raamatuid (olen ka ise just otsinud neile huvitavaid tegevusi üksi toimetamiseks, et terve päeva ei peaks neid multikate abil endast eemal hoidma)

Lisaks puzzledele mingid mosaiigi mängud jne

Mina ei panusta otseselt arendamisele, vaid olen lihtsalt vaadanud, et mis võiks lastele huvi pakkuda. Tellisin just 40 euri eest Rahva Raamatust värvimis- ja nuputamisraamatuid kahele lapsele 🙂 Kuigi 4-aastasele peab võibolla nuputamisraamatus ülesandeid ise veel seletama ja päris iseseisvalt ei oska lahendada, sest ei oska ju lugeda.

Minu omadele sobivad omaette nokitsemiseks hästi nuputamismängud (ühe-mängija-mängudest lemmikud Rush Hour, 4×4 sudoku, Ubongot saab üksi mängida).

#3417871:

Tere

Kriisivälisel ajal toimuks lasteaedades õppetöö, praegu valitseb meie lasteaias aga arusaadavalt tühjus ja ei suuda õpetajad ka piisavalt igapäevaseid koduseid ülesandeid ette valmistada, et laste areng eriolukorras lihtsalt pausil poleks.

Praegu seis selline, et ise toimetan kodukontorist (8h päevas arvutis) ja laps (4a) leiab omale ise päevad läbi tegevust. Vahepeal saame muidugi koos UNO kaarte mängida, või puzzlesid panna aga vaheldust sooviks sisse tuua. Tahaks leida lapsele põnevat tegevust, kus ta peaks ka veidi aju ragistama.

Palun soovitusi põnevatele materjalidele, mida 4-5 aastane saaks iseseisvalt lahendada. Näiteks hiljuti leidsime ühe Spidermani koomiksi vanast ajast, kus sees oli põnevaid harjutusi loogika arendamiseks.

Tänan! Diivi

Areng pausil?! Hoiad sa last siis ikkagi mingis pimedas toas kinniseotuna? Ma ei saa aru. Saa oma lapsega lihtsalt tuttavaks. Tööandjale ütledki, et pead lapsega tegelema, ei saa 8h arvuti ees istuda, sorry. Kas sul paberit ja pliiatseid ka kodus pole? Lapsel mänguasju? Või misasju sa ootad, õpetajatelt töölehti?

Hunnik valget ja värvilist paberit, pliiatsid, käärid ja liim lapsele kättesaadavale kohale ja laps areneb täitsa ise. Lisaks plastiliin nt. Koristamist muidugi rohkem. Kaasa last majapidamistöödesse, samal ajal nt laulge koos, tehke koos süüa, arvutage mitu tomatit kokku läks salatisse…õhtujutt. Nii see laps ju arenebki.

Vabandust, ei soovi teemaalgatajat kuidagi solvata, aga mulle on jäänud mulje, et väikelapse arengu pärast muretsevad enim ühe lapsega vanemad. Mida rohkem lapsi, seda rohkem mõistad, et laps areneb täiesti normaalselt ka sinu kõrval sinuga toimetades, talle eakohaseid ülesandeid andes, selgitusi jagades ja mängides. Vahel küsid mõne täha, palud siit-sealt mõne sõna kokku lugeda, teed lapsega sugulasele mõne kaardi jne.

Väikelaste kleepsuraamatud ja töövihikud lähevad muidugi ka paljudele hästi peale.

Lapse areng ei ole kunagi pausil. 4-aastasega ei juhtu praegu midagi, kui suunatud õppetööd praegu pole. Las mängib niisama, mäng on väga arendav. Lapsel areneb fantaasia, loomingulisus, erinevad tajud. Seegi on tegelikult väga oluline oskus, et laps leiab endale ise tegevust ja kui see vaheldub sellega, et sina temaga tegeled (loed raamatut, mängite lauamänge, teete kunsti koos), siis on juba super.

Eelmist võin lohutada, et tõenäoliselt neid vanemaid, kes tõesti pidevalt lapsega tegelevad ja mängivad koos lapsega, on ikka vähemuses. Selleks peab see vanem lihtsal tolema sellise iseloomuga, et talle tõesti meeldib, on koguaeg meeldinud lastega koos aega veeta (ka enne lastesaamist) ja talle endale pakuvad need tegevused huvi.

Minu 2 jõnglast on hetkel teleka ees ja vaatavad multikaid 😀 Ma ise aegajalt joonistan koos nendega või värvin raamatuid – kui nad ise paluvad mind mängu. Samuti mängime koos peitust või mõnda eakohast lauamängu – jälle siis, kui nad ise paluvad. Aga ma ei algata nendega ise mänge, kui ma just otseselt ei näe, et nende energia on vaja kusagile suunata (nt hakkavad üksteist kiusama ja siis olukorra lahendamiseks kutsun nad palli mängima endaga).

Aga vabatahtlikult ma ise omal initsiatiivil ei mõtle neile reeglina midagi välja, loon ainult tingimused (vahendid), mõnikord näitan mõnda oma lapsepõlvemängu eesmärgiga, et nad hiljem ikka omaette mängiksid (nt keks). Nende tingimuste loomise hulka kuulub siis ka teleka kinnipanemine, kui aeg täis 😀

Loetlen, mida meie teeme kodus, kui minu töökoormus vähegi võimaldab – laps 3,5a. Suurem “arenemine” käib siiski nädalavahetustel, kui vaba aega rohkem. Kõiki suunatud tegevusi maksimaalselt 15-20 minutit järjest, muidu väaib ja tüdineb.

Vaatame Youtube videoid – numbrilaul, tähelaul, värvilaul jne. Kuna lapsel ka muusikakool, siis laulame neid laule samuti.

Täheklotsid ja liikuv aabits – mõlemad väga head tähtede, numbrite ja sõnade õppimiseks.

Töölehed – printisin välja ja koos lapsega üritan punktiiri mööda kirjutada. See on muidugi raske tema jaoks praegu.

Puzzled ja legod – korjasin kokku kõik duplod ja nüüd on ainult pisikesed legod, palju sõrmelist osavust vaja ja lapsele meeldib ka oma Hot Wheelsidele graaazhi ehitada või muid asju. Puslesid annan ka järjest raskemaid kätte (täna saab juba peaaegu iseseisvalt 50tk hakkama, kui ei ole palju ühevärvilisi tükke), 12 tk puslet ei viitsi enam üldse laduda.

Liim, käärid, värvilised paberid – lõikamine ja kleepimine, pliiatsitega joonistamine.

Luuletused – loed lapsele ette ja palud järgi korrata kuni jääb pähe. Meil praegu emadepäevaks ema ja vanaema luuletused. Ka Heljo Mänd on palju vahvat kirjutanud lastele.

Unejutud – olen nende osakaalu praegusel ajal teadlikult suurendanud, loen 2 juttu või ühe pikema, mida varasemal ajal oleks ehk poole kaupa ette lugenud.

#3419757:

Kadedus tuleb peale, kui tublilt arendatavad teiste lapsed on:)

Ehk kedagi veel lohutab, et minu omad ei tee käelisteks tegevusteks MITTE KUNAGI päris seda, mis ma ette panen ega video järgi vms. Aga praktikat on palju, nii et tehnikas on tugevad. Ei teeks nad elus kodus töölehti (allumisega muidu probleeme pole), aga ise teevad igasuguseid asju, millega arendavad samu oskusi vähemalt sama efektiivselt.

(Olen enda jaoks läbi mõelnud, et võimaldamine ongi parem kui arendamine, aga küllap arvaksin teistmoodi, kui oleks paindlikumad lapsed:))

vataa Youtubes on kõiksugu videod, miski hakkab kindlasti silma ja sööbib mällu ning tekib soov järgi teha:

https://www.youtube.com/watch?v=6CwFlhHZ97A
https://www.youtube.com/watch?v=xSsdnC896pU

#3419988:

#3419781:

#3419757:

Kadedus tuleb peale, kui tublilt arendatavad teiste lapsed on:)

Ehk kedagi veel lohutab, et minu omad ei tee käelisteks tegevusteks MITTE KUNAGI päris seda, mis ma ette panen ega video järgi vms. Aga praktikat on palju, nii et tehnikas on tugevad. Ei teeks nad elus kodus töölehti (allumisega muidu probleeme pole), aga ise teevad igasuguseid asju, millega arendavad samu oskusi vähemalt sama efektiivselt.

(Olen enda jaoks läbi mõelnud, et võimaldamine ongi parem kui arendamine, aga küllap arvaksin teistmoodi, kui oleks paindlikumad lapsed:))

vataa Youtubes on kõiksugu videod, miski hakkab kindlasti silma ja sööbib mällu ning tekib soov järgi teha:

https://www.youtube.com/watch?v=6CwFlhHZ97A

https://www.youtube.com/watch?v=xSsdnC896pU

Mul on siin ka üks selline, et me võime ju alustada mingi suunatud tegevusega, aga lõppeb ikka vabakavaga. Nt paberi peal munade värvimine – printisin mingi šablooni järgi. 1,5 väikest munakest värvis, siis tahtis juba valgusfoori värvida ja lõpuks joonistas hoopis midagi suvalist. ????

Aga see on ju just tore, see näitab, et lastel on loovust ja fantaasiat. Kui probleem ei ole selles, et laps ei tuleks õhinaga lõikama, kleepima ja värvima, siis probleemi polegi. Eks meil on ka õige tihti ringi õppimisest ja joonistamisest saanud kass ja kolmnurgast laev 🙂 Minu viga on see, et võtan vahel liiga pikalt ette – nagu ütlesin, siis 15 minutit sama tegevust jäejest on piisav. Muidu tüdineb ja siis hakkabki pihta a) omalooming või b) muidu lolluste tegemine.

Minul on praegu vabad päevad, aga ikka ei leia ma kuigivõrd aega laste (6 a, 3,5 a) teadlikuks arendamiseks. Mingit töövihikut teen kummagagi umbes 20 minutit päevas – väiksemaga ainult sellepärast, et suuremaga teen ja siis ta ju tahab ka. Ja jälgin, et koolieelik natuke loeks. Ja õues käin nendega. Vahel, kui lunivad, siis mängin mõnd lauamängu natuke. Unejutte loeme ka kaks korda päevas hästi pikalt. Ja suhteliselt palju maailmaasju arutame olmetegevuste kõrvale – mulle endale meeldib lastele keerukaid asju selgitada nii, et nad aru saavad, ja neid huvitab ka kõik. Aga see on siiski suuresti kõik. Söögitegemine ja toitude planeerimine (toidukraami tellimine) ning köögi koristamine võtab aega, kodu korrashoid võtab aega, õueskäimine võtab aega, laste uneaeg sööb suure tüki keskpäevast, ise tahaks ka vahel tunnikese raamatut lugeda, uudiseid vaadata või telefonis istuda – päevad lendavad käest ülehelikiirusel. Ja ausalt öeldes lastel endal pole ka aega – neil on kogu aeg mingid oma mängud ja ideed ja mõtted, kogu aeg on üks häda, et päev jälle läbi, juba ei jõudnud nad seda mängida, juba ei jõudnud nad toda mängida ja juba jäi kolmas asi ette võtmata. Meil ka lasteaiaõpetajad saadavad igasugu tegevusi, aga kui me 10% neist ära jõuame teha, on isegi hästi, sest kogu aeg on nii palju muud, mille peale meil kõigil aeg ära kulub.

Samas ma ei ütleks küll, et lapsed halvasti arenenud oleksid. 🙂 Suurem on igati asjalik tegelane, loeb, joonistab, kirjutab, arvutab (minu rõõmuks mitte nagu tuupurpapagoi, vaid pigem loogiliselt arutades, teeb nt juba tähelepanekuid, nagu “2 x 8 on ju peaaegu sama mis 4 x 4”), seostab väga loovalt igasugu fakte, mis ta maailma kohta teada saab, jookseb-turnib-võimleb, sõnavara on suur, no mis sa veel tahad. Ta ei ole isegi tänavu koolimineja veel. Ah jaa, super hästi oskab ka väiksemale õele igasuguseid uusi oskusi ja teadmisi õpetada, tal näib nagu õpetamisannet kohe olevat.

Väiksem ka tunneb tähti, veerib 2-3-tähelisi sõnu, liidab-lahutab 10 piires (osalt kasutab näppude abi), puslesid paneb kokku 70-80 tükki nagu ludinal, Legosid paneb ilusti nii loovmänguna kui ka juhendi järgi (tal küll peamiselt Duplod veel, aga suurema õe väikeste Legodega mängivad ka), värvib oma ea kohta väga hästi, joonistab, lõikab, jookseb, ronib jne.

Mis nad siis veel peaksid tegema, millest nad minusuguse laisa emaga siin kodus ilma jäävad? Mina küll hästi ei usu, et see suur arendamine või arendamata jätmine pikas perspektiivis mingit mõju avaldaks. Ma pole kunagi midagi erilist arendada jaksanud, ainult räägin lastega ja loen neile. Aga minu meelest arenevad, nii mis mühiseb.