Ma nõustun selle inimesega, kes kirjutas, et mis imeriideid õpetajad ootavad, kui tegelikult lastega õues vihmase ilmaga ei käidagi. Minu lastel oli nende rühmades sama asi, et väga märg, ei mindud, väike vihmasabin, heal juhul korraks jalutama, hommikupoole mingi tähtis tegevus, jälle ei jõutud. Nii et tegelikult otseselt mänguväljakul, liivakastis, ronimas jne olid nad peamiselt kuiva ilmaga.
Samas mingit sellist asja, et viimseni äratrööbatud riided oleks olnud lastel rühmas või üldse sobimatud, ma küll ei märganud. Nooremates rühmades olid vanematel enamasti ostetud need kummipüksid või olid korralikud vettpidavad kombed toodud lasteaeda õueriieteks. Suuremates rühmades ka ilmastikukindlad õueriided. Jalanõude puhul küll oli näha, et mõni vanem vist ei taibanud, et augustis-septembris on kella 11 ajal veel mõnikord rohi kastest märg ja riidest suvised tossud pole parim valik. Suuremal osal lastest oli lasteaeda toodud eraldi kummikupaar, et oleks märja ilmaga võtta. Ühe lapse rühmas oli lausa nõue, et peavad lasteaias olema kummikud rühmas olemas.
Nii et mulle tundub, et selline jutt, et vanemad ei arvesta laste riietumisel tegelike tingimustega on liialdatud. Enda laste lasteaiaski, lasteaias hoovis ju näen lapsi mängimas, ei ole küll näha, et keegi väga “valesti” riides oleks, et liivakasti ei kannata minna. Suurema osa, ka odavamaid üleriideid, peab ikkagi mõningal määral vett ja tuult. Mulle endale need päris kummised vihmariided üldse ei meeldi, laps higistab end sees ligamärjaks ja siis on ebamugav olla. Pigem siis mingid tavalised kevad-sügisriided, mis ka vett peavad ja on lapsel vähemalt mugav liikuda ja mängida.