Esileht Väikelaps Lasteaiaga harjutamine

Näitan 12 postitust - vahemik 1 kuni 12 (kokku 12 )

Teema: Lasteaiaga harjutamine

Postitas:
Kägu

Palun soovitusi kuidas laps võimalikult hästi lasteaiaga harjuks 🙂

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Varu aega ja kannatust!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Lapsed on erinevad ja imenippi pole. Kõige tähtsam on olla positiivne – kui laps nutab, jumala eest, ära nuta koos lapsega! Võitl eoma pisaratega, hoia näol naeratust ja nuta siis, kui oled uksest välja jõudnud 🙂 Kõik me oleme nutnud alguses, peaasi on seda teha nii, et laps ei näe.

Palju on olnud jutte ka, et pikalt kummi venitamine ei aita. St on vanemaid, kes käivad päevade kaupa koo slapsega lasteaia smängimas. Tegelikult ei aita see kohaneda. vastupidi, võib hoopis tekitada probleeme lastes, kelle emasid ei ole kõrval – et miks teisel on emme, hakkavad nutma. Arvates, et teised lapsed pole sinu probleem, eksid – kui teised nutavad, tekitab see ka sinu lapses negatiivseid emotsioone, et lasteaed on midagi hirmsat.

Samas jälle, ära kiirsuta. Võta hommikuit aega, et ei peaks last tagant kiirustama. ET saaksin rahulikutl ta lahti riietada, võibolla paar sõna õpetajaga vahetada, lapsele selgitada, kuhu sina lähed ja millal järgi tuled. Võimalusel tee alguses lühemaid päevi või poolikuid nädalaid.

Ja räägi lapsega – ütle talle, millal sa järgi tuled, nt peale lõunasööki, peale uneaega jne. Kui tuleb teine vanem järgi, siis ütle ka seda – mul oli esimene laps alguses minu peale õhtuti solvunud, sest mina viisin ja isa tõi 😀 Kui ma ise käisin õhtul järel, siis probleemi polnud.

Ja ole valmis, et kohanemine ei pruugi saabuda 2 nädalaga, mõnel läheb 2 kuud. Mõnel on igal sügisel raske.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Soovitan samuti varuda aega ja kannatlikkust.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Võitl eoma pisaratega, hoia näol naeratust ja nuta siis, kui oled uksest välja jõudnud 🙂 Kõik me oleme nutnud alguses, peaasi on seda teha nii, et laps ei näe

Päriselt? Miks peaks olema lasteaeda minek põhjus vanemale nutmiseks?
Tegelikult peab lasteaeda minek olema elu loomulik osa. Hommikul läheme kodust ära, laps lasteaeda mängima, vanem tööle, õhtul saame jälle kokku. On tehtud otsus, et laps hakkab käima lasteaias ja selle juurde jäädakse. Paraku tajuvad lapsed ära ka sageli selle, kui vanem püüab teha rõõmsat nägu, kuid ise on mures ja hirmul. Kindlasti peab olema välistatud lasteaiast rääkimine kui kohast, kuhu tuleb minna, päev ära kannatada, kuidagimoodi hakkama saada, vaadata, kuidas läheb jne. Kindlasti ei tohi ära hiilida, mitte kinni pidada lubadusest nt kui on lubatud, et järele tullakse peale õhtusööki, siis tulebki kohal olla enamvähem kohe, kui õhtusöök lõpeb (mitte kl 18.00, mis täiskasvanu jaoks on ju ka sisuliselt “peale õhtusööki”.
Oluline on ka eelnev reklaamitöö, rääkida, mida lasteaias tehakse, mis on päevakava, kui põnev seal on jne
Kindlasti on vajalik sõbralik ja viisakas suhtlus rühmapersonaliga, kui laps näeb, et vanem rühma töötajaid usaldab, usaldab tema neid ka.

Puhtpraktilise poole pealt tasub hommikul ajada laps üles pigem varem kui viimasel minutil, teha riietumine lapse jaoks võimalikult lihtsaks ja selliseks, et ta saab kogeda eduelamust, õhtul järele minnes võiks olla kaasas mõni kiire amps lapsele koduteele (ma ei tea miks, aga lapsed on õhtuti alati lasteaiast tulles juba näljased) samuti võiks olla lasteaiast lahkumine mitte kiire ja järsk vaid sujuv, miks mitte mõne väikse traditsiooniga (mul laps alati soovis teha teda ära saatnud rühmaõpetajale kalli, rühmakaaslane alati kiikus veel õuel mõne minuti).

Please wait...
Postitas:
Kägu

Lasteaiaõpetajana nüüd.
Ma saan aru, et lapsevanemana raske jätta kurba või nutvat last maha.
Päriselt päriselt ka tugev enamik lapsi kui jäävad uksele nutma, rahunevad minutiga ja kõik korras ning lähevad mängima. Eriti kui laps vanem kui 1,5.
Kui endale aitab, siis võite ju rühma helistada ja küsida, kuidas lapsel on. Ma olen ka ise saatnud vanematele smsi, kui laps rahunenud on ja juba tavapäraseid asju teeb, kui tundub, et vanemal jäi süda veidi valutama sellest nutust.

Valmis tuleb olla ka selleks, et mõni laps harjub ära ja kõik on juba hästi aga siis mingi hetk tuleb tagasilöök.

Mis leevendab – ühel lapsel oli kapis paberil perepilt. Kui tahtis, käis vahepeal seda vaatamas. Magama jäi ka perepilt näpuvahel. Ning kusjuures ei nutnud seda pilti vaadates. Mänguajal ka vahepeal käis vaatamas ja siis läks mängis edasi.
Paar last veel seda perepildi asja kasutanud.

Oma kindel turvaline kaisukas on aidanud mitmeid. Kui mu rühmas olid 1,5-aastased, siis esimesel aastal sügisest rühmapilti tehes olid ka mitmel kaisukad käes just seepärast, et see oli nende turvaese.

Ning jah kindlasti päevakava läbirääkimine. Stiilis, et mängid veidi, käid õues ära, magad ära ja siis ma tulen. Mul rühmas mitmeid lapsi, kes selles stiilis räägivad millestki, mida ootavad. Või ka kui vanem lubanud varem järgi tulla, siis käivad suht päev otsa ringi ja räägivad, et “issi ütles, et teen selle ja selle ja selle ära ja siis ta tuleb”

Ning jah kindlasti peab oma sõnavara jälgima. Üks ema kippus oma lapsele ütlema, et “Katsu siis vapper olla” – see on lapsele sõnum, et ahah, järelikult ikka on raske ja hull koht, kus olla.

Samamoodi igati õige jutt siin ülevalpool sel teemal, et kui laps näeb, et suhtud sõbralikult ja heatahtlikult õpetajatesse, võtab ta seda hoiakut üle. Soovitaks isegi ekstra alguses igal õhtul korra suhelda sõbralikult õpetajatega, et laps näeks, et kõik hästi ja on turvalised inimesed.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Võitl eoma pisaratega, hoia näol naeratust ja nuta siis, kui oled uksest välja jõudnud 🙂 Kõik me oleme nutnud alguses, peaasi on seda teha nii, et laps ei näe

Päriselt? Miks peaks olema lasteaeda minek põhjus vanemale nutmiseks?

.

Ilmselgelt sa ei ole ise kordagi viinud lapsi esimest päeva lasteaeda. Ega lapsevanemale polegi lapse lasteaeda minek kurb sündmus, vaid hirmust nuttev laps on see, mis pisarad silma toob, mitte lasteaed ise. Kui sa tead, et laps ei jonni, vaid nutab hirmust. Või lihtsalt puudub sul igasugune empaatiavõime ja laste emotsioonid jätavadki sind külmaks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Väikelapsed lepivad kiiremini.
Olen ise aastaid erinevates sõimedes ja aias nn töövarjuks ja kui tundub, et korraga nutab mitu väikest silmapaari, siis vanemate lahkudes on personalil aega hakata neid järjest rahustama ja vaikus saabub peagi.

Lapsed on erinevad- ühed kes soovivad lähikontakti (sülle) ja rahunevad peagi, teised, kes ei soovi, et neile “selga elama” tullakse, vaid nutavad eemal oma ahastuses mõne minuti ja näevad- kuulevad midagi ja ongi vaikus.

Sõimekad leiavad peagi selle “oma inimese”, kes neile sisemise rahutunde annab aga vanemad lapsed on jälle osavamad vanematega trikitama ja teavad täpselt milliseid kurbi silmi teha või milline on just see õige kisa, mis vanemal hingest tükke rebib.

Eks see nutt ja ahastus muudab ka personali enda ärevamaks. Keegi neist ei soovi, et kõik korraga joriseks, lisaks vanemaid vaja rahustada, seletada ja naeratades lubada, et minutitega on vaikus ja siis vaadata, kuidas lapsevanem ümber maja ringe jalutab ja kontrollib, kas lubatud vaikus ikka saabus 2 minuti pärast.

Vanemad lapsed mõistavad lihtsat tõde- sa lähed ja varsti tuled. Isegi kui see neile kohe ei koida, siis iga kordusega saavad kinnitust juurde.
Väiksematel sellist selgepiirilist ajataju pole ja kõik see järgnevuste jada (sööd-mängid-käid õues- …) jutt on lihtsalt teie rahustuseks aga kui tal on tädidega tore ja vahva, siis on kogu päev tore ja vahva.

No ja andke lapsele mürast ka puhkust! Mingi massiline usk on, et ikka tuleb suruda, 7-19ni,m muidu ei harju kuidagi kohe ja hoobilt on tugevad tagasilöögid… Hingele teeb haiget, kui vaatad sõimekaid ja vanemad aina räägivad, kuidas nad lugesid/said soovitusi, et kindel viis kohanemiseks on ikka kohe pikalt ja iga jumala päev ja mis siis, et rühmas on 10 last- mis ei tapa teeb tugevaks.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kas see on mingi üldine kasvatajate vandenõu jahuda vanematele, et minutiga on vaikus ja nutud läbi? Või te ise püüate endid selles veenda, et süda ei valutaks? Ma olin oma lapsega kaasas mitmeid päevi ja nutt käis nii, et vahepeal oli mõnedel jah veits rahu, siis hakkas jälle. Mis siis teha, kui ikka ei ole 5 minutiga nutt läbi, soovitage ikka realistliku olukorra kohta midagi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kui juba harjutamisperiood käib, siis mõneks asjaks on veidi hilja. Aga ikkagi:
* Räägid kodus lasteaiast, loed temaatilisi raamatuid (Sinivant läheb lasteaeda, Minu esimesed kogemused jms)
* Käid lasteaeda vaatamas, mänguväljakul mängimas
* Jätad lapse mõneks ajaks (kasvõi 30 minutit) kellegi teisega mängima-olema, et harjuks põhimõtteliselt kodust eemal ja ilma ema-isata olema + kinnitus, et emme/issi tuleb tagasi
* Võimalusel lepid kokku kohtumise õpetajatega ja rühmaruumidega nt mõni õhtu, kui lapsi vähem on – käite seal, räägite, vaatate olud üle ja tutvustate lapsele.
* Võimalusel esimeseks harjutusnädalaks töölt puhkus
* Kui pidulik harjutamisperiood on kätte jõudnud, siis esimene päev oled juures seni, kuni on nõus sinust lahti laskma. Ise mängule vahele ei sega, sekkud võimalikult vähe. Ära ei hiili. Kui laps on mänguhoos, ütled, et emme käib poes/tööl jms ja siis tuleb järgi. Või et lähete õue ja siis tuled järgi. Eemaloleku periood u 1h
* Teine päev pisut pikem eemalolek, aga sama süsteem
* Siis juba sööma ka jms hommikused tegevused
* Kui laps on juba oma jope, st ei võõrast kohta ja inimesi, siis võib magama jätta, aga siis kohe pärast magamist järgi jne jne.
Kõigi lastega asi kindlasti ei toimi, aga nii põhimõtteliselt. Ehk oled juures nii kaua kui vaja, nii vähe kui võimalik. Räägid ette, millal ära lähed, millal tuled. Ja issiga ollakse tavaliselt rahulikumad.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Niimoodi lugedes käiks kõik nagu 1-2-3, väga lihtne ikka. Enamasti on reaalsus ikka midagi muud. On lapsi, kes ehk rahunevadki mõne minutiga, aga on ka lapsi, kes jäävad väga pikaks ajaks nutma.
Minu sotsiaalne, avatud loomuga ja julge kutt nuttis lasteaias järjest tund kuni oksendamiseni. Ei midagi minuti-paari pärast rahunemist.
Mida teha sellisel juhul?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kõige olulisem on minu meelest olla ise positiivne ja seda koos emmega harjutamist mitte venitada. 1 päev koos ja siis juba üksi, alguses lühikest aega ja siis järjest pikemalt.

Please wait...
Näitan 12 postitust - vahemik 1 kuni 12 (kokku 12 )


Esileht Väikelaps Lasteaiaga harjutamine