Laps käis nädala lõunani lasteaias ja kohanes imehästi. Ei mingit nuttu, kui hakkasin mienma siis korraks klammerdus küll ka jala külge aga sii kasvataj võttis sülle ja mitte üks piiks tema poolt. Kasvatja rääkis et nii hästi kohanev laps, sööb hästi jne. Nüüd paar päeva aga äkki ei taha laps lasteaeda enam minna. Enne muudkui seletas tähtsalt et käib lasteaias nüüd ja et tal seal sõbrad. Esimene päev lihtsalt seal nuttis, teine päeva ei lasknud riideid selajast võttagi ja täna ei lubanud end kodus riidessegi panna. Muudkui meelitasin siis korra juba unustas aga kui lasteaia teele keerasime oli kohe kisa lahti. Õnneks külla rahuneb kiirelt, hiljem olen helistanud ja kasvataja ütles et max 5 min nutab ja siis on rõõmus. Täna kui järgi läksin siis ütles et ei taha ära tulla.
Samas on nii masendav ja raske last viia kui ta ei lase end riidesse panna ega riidest lahti võtta. Kisab seal mis hullu. Õnneks küll jah mitte pikalt, hullem oleks kui jäksi nutma. Mäletan sügisel kui käisime lihtsalt õues mängimas siis osad lapsed ikka nutsid vahetpidamata kasvataja sõnul ja hõikasid emmesid.
Teema: lasteaiaga harjutamisel tagasilöök
See on loomulik. Selle tagasilöögi läbib enamik lapsi, ka minu laps, kes läks aeda 3a6k-selt. Nädala käis minuga, mõned päevad rõõmsasti üksi ja siis nädal aega kisaga. Pärast seda on kõik ok. Anna lapsel aega veel kohaneda oma uue olukorraga, küll laabub.
Meil laps käib alates sügisest (noh õigemini käib nii et 3-4 päeva aias siis 2-3 nädalat tattis kodus) ja pole siiani harjunud. Samamoodi juba kodus hommikul äratades hakkab rääkima, et ta sinna laeda minna ei taha. Mina ise ka selline, et võtan lapse muret hirmsasti südamesse ja jube raske tundega viin ja jätan ta sinna. Õnneks hetkel käll ei jää karjudes maha, aga silmad pisarates ja jääb üksi toanurka seisma õnnetult 🙁
See küll pole nö. tagasilöök, meil lihtsalt ongi selline memmekas. Jube kurb. Tahaks, et laps ikka ise sooviks lasteaeda minna… teevad ju toredaid asju seal ja lapsed vahvad.. samuti on meil suurepärased õpetajad ja söögitädi.
Salamisi ikka loodan, et läheb üle see õnnetu olemine… lihtsalt liiga pikalt see meil 🙁
Teemaalgataja kirjeldatud \”tagasilöök\” on mumeelest lihtsalt lapseni jõudnud teadmine, et nüüd hakkabki nõnda olema, et tema on lasteaias ja ei saagi enam koguaeg emmega koos olla. Enamik lapsi on sellel äratundmisehetkel kurvad.
Endalgi lapsed läksid 2,5-aastaselt sõime. Üks kaksikutest kohanes tõesti ilma ühegi kurva hetketa, kuid teisel oli täpselt samasugune \”tagasilöök\” umbes nädal aega pärast lasteaias käimise harjutamise algust. Jäi kolmel hommikul nutvana lasteaeda, kuid pärast seda ei ole enam probleeme olnud. Ütleb et väga meeldib lasteaias ning õhtul saan sealt tagasi alati rõõmsad ja rahulolevad lapsed.
Võtsin vahepeal lapsi tööle kaasa ja näitasin neile oma töökohta koos selgitustega, et ajal kui nemad on lasteaias \”tööl\”, töötab emme siin.
Mulle rääkis lasteaiajuhataja juba enne harjutama hakkamist, et harjutamisperiood kestab tegelikult pikemalt, kui see, et laps on näiliselt harjunud. Ikka mitu kuud on uue olukorraga kohanemine. Lisaks on tüüpiline, et kui laps on nädal-paar käinud, siis talle nö jõuab kohale, et nüüd hakkabki nii olema. Algul on lasteaed nagu uus põnev mängutuba, kus käiaks korra-paar. Hiljem jõuab kohale, et koduse rutiini koos emmega on nüüdseks asendanud lasteaias käimine. Ja selle peale tekib natukeseks protest.
Minu lapsel avaldus see õnneks vaid nii, et lasteaiateel ja kodus ütles paar korda, et ta ei teha lasteaeda minna. Aga sinna jäi õnneks probleemideta.
See on täiesti loomulik aga laps ju harjub pea kõigega. Peaasi, et sa nüüd alla ei hakka andma ja ta ikka kindlasti järjepidevalt aeda viid.
Minul oli sama asi, jätsin nädal aega järjest röökiva lapse aeda. Natuke kurb oli aga ega muudmoodi nad ei harjugi…
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
