Esileht Väikelaps lasteaiakasvatajad

Näitan 11 postitust - vahemik 1 kuni 11 (kokku 11 )

Teema: lasteaiakasvatajad

Postitas:
Kägu

mulle üldse ei meeldi see, et mõned kasvatajad tegelevad lasteaias ainult oma lemmikute lastega! kuda nii saab olla- lemmikud ja mitte lemmikud! kõik lapsed on ühesugused ja kõik nad vajavad sama tähelepanu, suhtlemist,paitamist jne. miks mõni laps istub 1 nurgas,nuttab, kutsub emmet ja temast keegi välja ei tee!!! muidugi ta ei hakkagi tahtma enam lasteaeda tulla, st teab ,et nö ta jääb sinna 1! ja selle eest teine laps saan 10000% tähelepanu!!! ebaõiglane kõik see asi on! mida võttaks ette selliste kasvatajatega!?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

RE: lasteaiakasvatajad

Mine appi või kaeba, kui miski ei meeldi.

Siin nüüd vaevalt probleemi lahendad.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

RE: lasteaiakasvatajad

ma ei räägi nüüd oma lapsest! aga üldiselt!

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

RE: lasteaiakasvatajad

Jah, teoorias peakski see niimoodi olema, et õpetaja kohtleb kõiki võrdselt. Olin kunagi lasteaias praktikal ja arvasin sama, et \”pai tegemine\” peaks olema võrdne ja suhtumine samamoodi…
Samas oli mul endal kogemus, kus laps toodi esmaspäeva hommikul ühtede riietega lasteaeda ja reedeks olid nad väga rokased ja räpased. Igal õhtul läks ta koju ja hommikul tuli kodust…i
See võib olla üks subjektiivne põhjus.

Põhjuseid on veel, nt laps on kinnisema iseloomuga ja kasvatajal ei ole füüsilist aega temani jõudmiseks. Ja mida vähem õpetaja last tunneb, seda vähem on nende vahel ka soojust. See paraneb ajaga, kuid ei pruugi.

Meil üks kaksikutest ei suhelnud ka õpetajatega esimesel aastal. Ütles, et kardab õpetajat. Muidugi hea õpetaja suudab lapse südamesse jõuda…aga palju neid häid õpetajaid ikka on?! Eks neid muidugi on:)

0
0
Please wait...

Postitas:
kohalik

RE: lasteaiakasvatajad

Küll oleks lihtne, kui kõik lapsed sooviksid üht ja sama st kõik rahunevad süles ja kõik lubavad end paitada jne.

Minul on endal 5 erinevat last: üks rahuneb ainult siis kui ta rahule jätta, nii kui kas või tema poole vaatad on kisa uuesti taevani, teine rahuneb süles, kolmas soovib end tühjaks karjuda ja patja peksta…

Pakun, et see üksik nurgas nutja on see, keda on juba nädal proovitud lohutada aga see ei mõju ega kiirenda rahunemist karvavõrdki, selliseid lapsi on meil lasteaias igal sügisel mõni…mida rohkem aidata püüan, seda suuremaks hüsteeria muutub(õige ka, ta vajab ema mitte võõrast tädi).

On neid, kellel tuleb näiteks konkreetselt nutmine ära keelata. Jah, ütledki, et nüüd on sööma minek ja keegi enam ei nuta, sina, Rasmus, jääd ka tasa. Mõjub.Kuigi ei usuks.

Mõnega saab pidada läbirääkimisi, et kui nüüd sööme, siis muusikasaalis käime, õues käime ja sööme ning kui voodist tuled on ema siin.

Mõni ei kuula nädalaid kedagi ega midagi, on nõus tasa olema vaid tooliga akna all väravat jälgides ja iga sealt tema äratoomine(sööma, õue) lõpeb nutuga. Ilmselt ongi siis lapselegi parem lasta tal seal tihkuda kui ära tuua ja siis nutab metsikult.

Usu mind, enamus lasteaiaõpetajaid teab mis teeb ja mis antud hetkel õige on. Neil on enamusel kordades rohkem kogemusi sadade erinevate lastega.

Jälgi asja. Kas see 1 nutab alati? V-o vaid hommikul? V-o on nädala pärast asi teine?

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

RE: lasteaiakasvatajad

kui käisin harjutamas oma last lastehoidu,jälgisin koguaeg ühe silmaga kasvatajaid!ohh jumal!mida ma olen näinud. on oma lemmikud,kellega tegeldakse terve päev,mõnele lastele isegi ei vaatagi otsa, rääkimata paitamisest! jube käitumine,suhtumine!!! minu lapse juurde sama moodi eriti keegi ei tulnud. aga kuidas nii???? uus laps, kasvataja peab ju kuidagi temaga ühele joonele saama,et laps hakkaks tasapisi harjuma kasvatajatega!kuidas siis veel turvatunnet looma??? muidugi, on ka häid kasvatajaid, AGA neid on niiiiii vähe! saan aru,et amet on raske, aga….jube mis toimub lasteaedades!!!

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

RE: lasteaiakasvatajad

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]muidugi, on ka häid kasvatajaid, AGA neid on niiiiii vähe! saan aru,et amet on raske, aga….jube mis toimub lasteaedades!!![/tsitaat]

mis sa hüsteeritsed? kui paljudes lasteaedades sa oled siis kohal olnud, et niimoodi üldistad?
minu arvates väga inetu sinust. mul on 2 erinevatel aegadel erinevates lasteaedades käinud last, kokkupuude päris mitme kasvatajaga ja ainult head mälestused on mul neist.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

RE: lasteaiakasvatajad

KOhalik ütles põhilise ära. Lisaksin juurde, et mul on rühmas näiteks üks laps, kes ei kannata füüsilist kontakti, tema jaoks on pai tõeline karistus, hoidku jumal selle eest, et keegi teda kallistada püüaks. Alles nüüd, kolmandat aastat lasteaias on ta nõus enamikel teistel lastel käest kinni võtma ilma suure protestita jne. Ja siis on veel kaks last, kes tahavadki aegajalt nutta, suured lapsed, aga jonnivad. Ise ütlevad, et nad lähevad nüüd jonnima, nel on selle jaoks magamistoas selline veidike varjatud nurgake, kus nad siis istuvad, üksi nutta joristavad ja lõpuks sealt rõõmsalt ära tulevad, keegi neid ei sega, sest kui kasvõi mõni laps peaks nende silma alt mööda minema, siis on kisa taevani ja nuttu jätkub kauemaks. Võite ise ette kujutada, mis saaks, kui üritaks neid sülle võtta ja rahustada. Seda nimekirja võiks aastate lõikes veel pikal täeindada. No ja siis on veel need \”kleepeka\” tüüpi lapsed. Lapsed kes pidevalt sülle ronivad ja igal võimalikul moel tähelepanu nõuavad. Hoidku jumal selle eest, kui mõni uus täiskasvanu rühma satub, siis sellised lapsed sõna otseses mõttes ripuvad küljes (viimane praktikant tundis end ahistatuna suisa nende laste poolt). Kõrvalt vaatajale võib ju mulje jääda, et need on kasvataja lemmikud. Ning viimaks need head ja korralikud lapsed, kes endale ise tegevust leiavad, kes kunagi neist \”kleepekatest\” mööda ei ürita trügida, sest see lõppeks tüliga jne. Võõrale võib jääda mulje, et nende vaesekstega kohe üldse ei tegeleta. Kõige selle tõttu peabki õpetaja oma rühma lapsi tundma, teadma, kui palju kellega tegeleb, mitte kedagi ära unustama ja samas mitte end liialt peale suruma lapsele kes parema meelega hoopis üksi/sõbraga mängiks jne.

Ja see, et õpetaja ei tegele lapsega, kui ema on last harjutamas. Ma pole kunagi sõimes olnud, kui suuremate laste puhul on küll nii, et enamikega ei saa mingit usalduslikku suhet hakata looma ajal, mil ema juures on. Lastel lihtsalt on nende usaldusisik kaasas ja nad ei vaja teisi. Lasteaed võib esialgu niigi hirmutav olla ja siis veel mingi tädi ka isiklikku ruumi tungimas.

Minul on rühmas muideks oma lemmikud olemas, kuid kindlasti mitte need lapsed, kelle puhul seda välise vaatluse põhjal järeldada võiks. Aga kuna ma teadustan endale, et need lapsed meeldivad mulle veidi rohkem, siis suudan ka jälgida, et ei tekiks mingit erikohtlemist. Minu arvates on täiesti normaalne, et ka õpetajatele meeldivad mõned lapsed rohkem, teised vähem, isiksuste ja nende sobimise värk. Seni kuni õpetaja seda endale teadustab ja end jälgib pole ju mingit probleemi.

0
0
Please wait...

Postitas:
kohalik

RE: lasteaiakasvatajad

Tahtsin sama kinnitada, mis eelmine vastaja-
enamus lasteaeda tulnud lapsi, kui nad on alles koos emaga, ei taha sugugi mingi tädiga kontakti võtta, mängima minna, tegelusi kaasa teha jne.

Sel ajal on väga vale intensiivselt seda kontakti otsida ja peale suruda vaid pigem lasta lapsel lihtsalt olla ja otsusele jõuda, millal on tal turvaline emast eemalduda, et koos õpetaja ja teiste lastega vaibal ringis lugu kuulata või laua taga joonistada vms.

Jah, loomulikult kutsume ja pakume aga kui selle tagajärg on hoopis nutt või emasse rohkem klammerdumine, siis on selle jätkamine vale.

Seega tark õpetaja või lapsehoidja kohe kindlasti ei lähe esimestel lasteaia või lastehoiupäevadel ema ja lapse vahele, ammugi kui tegu on väikse lapsega (üle 4a saab juba läbirääkimisi pidada)
ja
need päevad on hoopis ema see, kes turvaisikuna lapsele kindlust süstib, temaga koos asju teeb, julgustab uusi mänguasju võtma, teiste laste juurde minema, tädi käest pliiatsit või pilli võtma…hea õpetaja just nii tegutseda lasebki.

See loobki turvatunde, et ema on siin, ema aitab, ema ka lubab, ema näitab mis kus on ja et kõik on tore ja ohutu…kui mulle hakkab siin meeldima siis ma olen nõus siia jääma ja siis võib ema korraks ära minna-kui ma olen 101% kindel, et ta alati tagasi tuleb.

Õpetaja suhe lapsega saab hakata korrastuma siis kui laps on oma nutud ära nutnud ja valmis emast lahti laskma ja ema on juba (kas või ajutiselt) eemal st teises ruumis või lausa majast väljas.

Kallid emad, ärge tehke kohe järeldusi, kui olete näinud rühma elu mõnekümne minuti või paari tunni jooksul, või ainult laste harjumisperioodil.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

RE: lasteaiakasvatajad

See, kas laps meeldib või on ebameeldiv on suuresti kinni just vanemates. Mõnel lapsel on lihtsalt nii ebameeldivad ja ebaviisakd emad, et rikuvad mulje ka kõige toredamast lapsest.
Leian, et väga ebaviisakas on siia niimoodi anonüümelt laimama tulla. Uskumatu, millised on emad tänapäeval. Minu lapsel olnud siiani superkasvatajad.
Rühmas on 24+3 last. Füüsiliselt ei olegi ju võimalik neile kõigile individuaalselt läheneda, neile kõigile pidevalt pai teha, neid ükshaaval KÕIKI!!! sülle võtta. Ja igale vanemale 10 min.päevast ülevaadet anda.
Kui hoida 24 last igaüht kasvõi 5 minutit päevas süles kulub sellele ei vähem ega rohkem kui 2 tundi. Kui vestelda iga vanemaga kõigest 5 minutit siis kulub selleks ei rohkem ega vähem kui 2 tundi. Kallid emad, kes te siin anonüümselt haukumas käite, katsuge näha oma lapsest kaugemale, ta ei ole lasteaias ainuke.
Olge ise rohkem oma lastega ja nende jaoks olemas. Laps on eelkõige teie oma ja teie kasvatada, Loota, et lasteaed kodused puudujäägid korvab on väga küüniline.

0
0
Please wait...

Postitas:
hiline

RE: lasteaiakasvatajad

et ebavõrdset käitumist pole lubatud?…..

Ähh, vastupidi, kullake, lausa keelatud on kõiki ühtemoodi kohelda!
Individuaalne kohtlemine on lausa ette nähtud. Nii kasvatuses kui õpetuses. Pigem just kasvatajad kurdavad, et ei jaksa kõiki erinevalt kohelda, sest lapsi nii palju.
Mul oli kord sõimes üks last \”harjutav\” issi, kes proovis päeva jooksul umbes 50 korda teise tuppa hiilida, kuhu lapsekene talle siis kisades järele tormas. Ükskõik mis katsed tüdrukule midagi näidata või pakkuda lõppesid väga kurja näo ja pearaputusega: mkmm! Samal ajal hoidis ennast närviliselt issi küljes kinni. Ja siis see issi nõudis: hakake temaga juba mängima! Ja: miks teil rühmas raadiot ei ole, see rahustaks minu last!
Samal ajal oli harjutamas veel mitu emmega last, samuti 3-4 last, kes kohe üksi rühma olid jäetud ja mõni ema, kes ka oli korraks ära läinud ja lapsed esimesi minuteid üksipäini. Ma ei saa ju sellises olukorras teha nukuteatri monoetendust ühe tüdruku ja issi ees, vaid valin ebavõrdsuse ja lohutan neid, kellele lohutamine hetkel kõige rohkem peale läheb.
Muide, kahe nädala pärast oli kogu see trall läbitud, tibud tatsasid hommikul nagu üks mees mulle sülle ja mängunurka. See issi rahunes ka maha ja 2 kuu pärast tõi meile lilli, nii otsatult armas temast. Tüdrukust aga on kasvanud tark ja tubli koolilaps, kellele siiski meeldib teisi kamandada ja kurjustada ja jonnida ja domineerida. Noh selles mõttes natuke agressiivne või närviline joon on näha alates sellest kõige esimesest päevast. Mõnikord on see esimeste päevade suur kisa ka lihtsalt tugeva isiksuse väljendus.

0
0
Please wait...

Näitan 11 postitust - vahemik 1 kuni 11 (kokku 11 )


Esileht Väikelaps lasteaiakasvatajad

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.