Olen lasteaiaõpetaja ja võin öelda, et enamik koolieelikuid ei ole küpsed olema päevade viisi 8-10 tundi üksi kodus, sh ennast toitlustama. Nad võiksid võimalusel suvel kodus olla küll (nagu ka kõik muud maailma inimesed, õpetajad, emad-isad ja kõik muud ka), me vajaksime pikka puhkust ja rohket õueshulkumist ja suvist muretut vabadust muidugi rohkem, kui elu seda enamikule meist võimaldab, aga kui vanemate ja ülejäänud turvavõrgustiku ajal seda organiseerida ei õnnestu, siis on siiski 100 x parem, kui (peatne) koolilaps on lasteaias, kui et täitsa isepäi. Mida nad üksi olles teevad? No mõne tunni sisustavad asjalikult ära, aga ülejäänud aja a) lollusi b) passivad ekraanis c) otsivad kontakti vanemate jt-ga (helistavad ja messivad, mis segab väga töötegemist).
Kui oleks minu teha, ma võimaldaksin lasteaias käia kuni 31. augustini nendel lastel, kelle vanemad käivad kodust väljaspool tööl ja kellel muu tugivõrgustik puudub. Koolieelikutel võiks olla eraldi väike hoiurühm/valverühm, kus käidaks vajadus-, mitte mugavuspõhiselt, seal ei peaks nt magama, lasteaia lähedal elavatel lastel võiks ka olla luba vanema avalduse peale kokkulepitud ajal ise koju minna (nt kell 15-16.00, st peale õhtuoodet), aga enamiku päevast oleks laps hoitud. Seda vajaduse olemasolu aga lasteaial kontrollida pole võimalik, seega jätkub praegune süsteem, kus sageli tuuakse suvel, puhkuse ajal, aeda ka neid lapsi, kellel tegelikult hoiuvajadus puudub.