Esileht Väikelaps Lasteaiaõpetaja ähvardab lapsi

Näitan 28 postitust - vahemik 1 kuni 28 (kokku 28 )

Teema: Lasteaiaõpetaja ähvardab lapsi

Postitas:
Kägu

Saatsin täna lapsed lasteaeda väga raske südamega ega tea, kuidas edasi. Lugu selline, et lastel on sügisest uus lasteaed ja nädalavahetusel tuli täiesti ootamatult välja, et lasteaias ähvardatakse lapsi. Mu 4a ütles 2a vennale, kui too keelt näitas, et õpetaja lõikab keele ära. Küsisin veel üle, et päriselt õpetja nii ütles? Jah. Olin tähelepanelikum ja kuulsin teist korda, et õpetaja “annab pepule peksa” mingi lollitamise kohta. Üle küsides olevat õpetaja öelnud nii ühele kolmandale lapsele. Kodus siis selliseid sõnu fraase ei kasutata, välistatud. Kuidas ma saaksin mitte uskuda oma last? Kas tõesti lasteaias niimoodi keegi õpetajatest suhtleb lapsega? Mis ma nüüd tegema peaks? Keegi veel sarnases olukorras olnud?

+6
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

<p style=”text-align: left;”>Pole sellises olukorras olnud, aga mina uuriksin kõigepealt teise vanemate kärst, kas nad ka midagi sarnast märganud on. Kui jah, siis räàgiksin õpetajatega. Täitsa rahulikult.</p>

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina uuriks ka esmalt teise vanema käest. Lapse käest veel võid küsida, et milline õpetaja seda ütles.

Aga ma pakun välja ka võimaliku variandi, mis tegelikult on juhtunud – mõne teise lapse kodus öeldakse “vaata, et sa lasteaias nii ei tee, muidu õpetaja …” ja loomulikult siis see laps ise teatab sama lasteaias ja lõpuks nagu ikka telefoni mängus, väidetavalt ütles seda õpetaja.

Meil väidetavalt käsivad õpetajad lastel kaka-peeru jutte rääkida … no andke andeks, aga isegi parima tahtmise juures ei suuda ma seda uskuda 😀

 

+24
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Sa päriselt arvad, et kasvataja ähvardab lapsel keele ära lõigata?

Huvitav, mida teha siis vanematega, kes ähvardavad päkapikkude ja jõuluvabaga?

Kui hea laps ei ole, siis päkapikud ei tule…

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Väga hea ütlus oli see, et kasvataja ütles vanematele: teeme nii, teie ei usu seda, mis lapsed lasteaiast räägivad ja meie ei usu seda, mida lapsed kodust räägivad.

 

+27
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma ei usu seda, et õpetaja nii ütles! 4a ei ole kuigi usaldusväärne juttude edastaja. Võta ühendust teiste vanematega, et kas nemad ka midagi imelikku on kuulnud lasteaiast, esialgu õpetajat mitte otsekohe asjasse segades.

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ära jama.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Laste fantaasia on piiritu ja igast sõnast ei maksa kinni võtta. Ise kaldun uskuma, et õpetajad teavad, mida neile tähendaks laste füüsiline karistamine ja ükski õpetaja ei riskiks sellega. Lapsele ütleksin, et pole ilus lugusid välja mõelda ega öelda asju, mis pole juhtunud. Selles eas lapsed väga tihti ei tee vahet fantaasial ja tegelikkusel ja kompavad piire. Kindlasti ei tormaks ma teisi lapsevanemaid alarmeerima ega õpetajat süüdistama. Kõige hullem olekski kui sa lähed tühja koha pealt nii tõsises asjas süüdistama, mõtle, mida õpetaja siis tunda võib.

Parem vaata üle, mis multikaid su lapsed vaatavad, seal võib seda enne ette tulla kui lasteaias.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Olen autor. Ma ei muretse mitte füüsilise vägivalla pärast ega arvagi, et seda see õpetaja kavatseb. Ei, on päevselge, et kellelgi ei lõigata keelt ära või anta peksa lasteaias. Aga jah, ma arvan, et see õpetaja võib kasutada ähvardusi, st vaimset vägivalda, et saada lapsed soovitud moel käituma. Ja see on vale ja ma olen mures, kuidas see lastele mõjub.  Siin valdav osa arvab, et pole tõsi, pole võimalik. Samas on ju palju inimesi, kes teevad tööd, millele nad ei sobi, valel ametikohal, olgu siis arst, muusik, poliitik, miks mitte lasteaiaõpetaja? See keele äralõikamise jutt jättis mul endalgi suu täiesti lahti, mina jälle ei suuda uskuda, et 4a laps suudab sellist asja välja mõelda.

Mul on küsimus kõigile, kes soovitavad teiste lastevanematega rääkida. Kus, kuidas, millal seda teha võiks? Ma ei tunne seal lasteaias kedagi ja elukoht ka uus.

+2
-9
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Olen autor. Ma ei muretse mitte füüsilise vägivalla pärast ega arvagi, et seda see õpetaja kavatseb. Ei, on päevselge, et kellelgi ei lõigata keelt ära või anta peksa lasteaias. Aga jah, ma arvan, et see õpetaja võib kasutada ähvardusi, st vaimset vägivalda, et saada lapsed soovitud moel käituma. Ja see on vale ja ma olen mures, kuidas see lastele mõjub. Siin valdav osa arvab, et pole tõsi, pole võimalik. Samas on ju palju inimesi, kes teevad tööd, millele nad ei sobi, valel ametikohal, olgu siis arst, muusik, poliitik, miks mitte lasteaiaõpetaja? See keele äralõikamise jutt jättis mul endalgi suu täiesti lahti, mina jälle ei suuda uskuda, et 4a laps suudab sellist asja välja mõelda.

Mul on küsimus kõigile, kes soovitavad teiste lastevanematega rääkida. Kus, kuidas, millal seda teha võiks? Ma ei tunne seal lasteaias kedagi ja elukoht ka uus.

Kui sa endas nii kindel oled, eks lao kõik ette nii nagu lapselt kuulsid. Mis siin enam serveerida või mõelda, millal ja kuidas. Juba see, et sa mõtled, millal ja kuidas, näitab, et sa ise ka kahtled tegelikkuses selles jutus ja kui ma kuuleksin teise lapsevanema käest sellist juttu siis ma vist kergitaksin vaikselt irvitades kulmu ja ohkaksin, et küllap alles noor ema.

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mul on küsimus kõigile, kes soovitavad teiste lastevanematega rääkida. Kus, kuidas, millal seda teha võiks? Ma ei tunne seal lasteaias kedagi ja elukoht ka uus.

FB gruppi pole rühmas? Sealt leiad teised vanemad. Mõnele, kelle nägu tuttavam, kirjutad siis kirja.
Teine võimalus. Lähed õhtul lapsele järgi, teine vanem on ka seal. Astud ligi, ütled, kelle ema oled, uurid maad. Kolmas võimalus. Küsid lapselt, kas on sõpru leidnud, kellega lähemalt läbi käib. Selgitad välja tema vanemad, astud jällegi ligi, viitad, et lapsed sõprust sobitanud, ajad edasi juttu.
Neljandaks. Kuna oled täiskasvanud inimene ja saad isegi aru, et keegi ei hakka kellelgi keelt ära lõikama, siis niikaua kuni on ebaselge, mida õpetaja täpsemalt ütles, selgita seda ka oma lastele, et täiskasvanud teevad vahel sellist nalja, et lastele jääks viisakusreeglid meelde (et ei näidata keelt) ja päriselt ei pea kartma selliseid asju.
Keele ära lõikamine käib vahel muinasjuttudestki läbi, on mõnel maal osa ajaloost, kultuurist. Ei tasu nii traagiliselt võtta kunstilisi väljendeid, vaid mõelda laiemalt ja selgitada ka lapsele.

+9
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina olen ise ka lasteaiaõpetaja ja mina TA asemel lähekski täiesti sõbralikult õpetaja juurde ja ütleks, et tead, mul laps rääkis nii uskumatut juttu, et lasteaias ähvardati tal keel ära lõigata – et kas õpetaja oskab aimata, kust see jutt alguse sai. Võib-olla oskab õpetaja sulle konteksti selgitada, et jutt sai alguse hoopis millestki muust vms, aga isegi kui ta tõepoolest ise kasutas nii kohutavat ähvardust, siis ta vähemalt saaks signaali, et see POLE OKEI, sest no see tõesti ju pole!

Minu meelest kõige hirmsam oleks juba ette last mitte uskuda – laps peab teadma, et tema oma vanemad siiski reageerivad tema jutule, aitavad, selgitavad. Ja isegi kui laps valetas/fantaseeris või sai lihtsalt millestki valesti aru, annab see, et vanem tema jutule reageerib, talle teadmise, et tema sõnad loevad ja et väljaöeldul on ka mingisugune tulemus või tagajärg. Igatepidi saab siis olukord selgemaks.

+14
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Arvan, et viimane, lasteaiaõpetaja nõuanne on väga mõistlik, otseallikast, ilma seljataga “andmeid kogumata”, info antakse tagasisidena õigele inimesele, aga ilma (tõenditeta) ründamata jne.

+11
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mind paneb imestama, kui paljud emad eeldavad, et nende lapsed valetavad või mõtlevad midagi sellist välja. Mul on lapsed juba suured, kuid valetamises pole küll kunagi pidanud kahtlustama.

Kunagi kooliajal (algklassides) rääkis laps uue õpetaja kohta üllatavaid jutte. Kuna mina last usaldasin, siis uurisin teiste lastevanemate käest, kellele tulid õpetaja käitumised ja ütlemised samuti suure üllatusena. Nad rääkisid oma lastega ja mõnda aega nii mõnigi laps ei julgenud oma vanematele rääkida, mis koolis tegelikult toimub. Õpetaja nimelt oli lastele kohe esimesest päevast alates rõhutanud, et teisi taga rääkida ei tohi, sh õpetajat.

+3
-8
Please wait...

Postitas:
Kägu

See eelmine näide ei päde lasteaias.

Seitsme- kuni kümneaastase algklassilapse ja nelja-aastase usaldusväärsusel on ikka suur vahe. Juba sellepärast, et 4a lapse aju lihtsalt vanuseliselt pole veel suutelinegi 100% vahet tegema fantaasial ja tegelikkusel, ta ei saa aru valetamise mõistest ja ei valeta meelega (3a on fantaseerimine, see pole sama mis valetamine), vahet tegema mälestusel ja kujutlusel, aega tajuma täpselt (millal kunagi mingi asi juhtus, kas päriselt või unes või telekas multikas, kas keegi rääkis või juhtus päriselt).

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina olen ise ka lasteaiaõpetaja ja mina TA asemel lähekski täiesti sõbralikult õpetaja juurde ja ütleks, et tead, mul laps rääkis nii uskumatut juttu, et lasteaias ähvardati tal keel ära lõigata – et kas õpetaja oskab aimata, kust see jutt alguse sai. Võib-olla oskab õpetaja sulle konteksti selgitada, et jutt sai alguse hoopis millestki muust vms, aga isegi kui ta tõepoolest ise kasutas nii kohutavat ähvardust, siis ta vähemalt saaks signaali, et see POLE OKEI, sest no see tõesti ju pole!

Minu meelest kõige hirmsam oleks juba ette last mitte uskuda – laps peab teadma, et tema oma vanemad siiski reageerivad tema jutule, aitavad, selgitavad. Ja isegi kui laps valetas/fantaseeris või sai lihtsalt millestki valesti aru, annab see, et vanem tema jutule reageerib, talle teadmise, et tema sõnad loevad ja et väljaöeldul on ka mingisugune tulemus või tagajärg. Igatepidi saab siis olukord selgemaks.

Ma ei soovita küll lapsevanemal minna õpetajale igasugu lapse fantaasiaid edasi rääkima. Esiteks on laps uues lasteaias ja pole veel nende õpetajatega harjunud, teiseks mida mõtleb õpetaja, kui talle nii rääkimas käiakse ja kolmandaks kui laps ära jagab, et ema tema fantaasiatele tähelepanu osutab, tuleb neid jutte nagu saekaatrist laudu juurde. Muuseas isad ei osuta sellistele juttudele üldse nii suurt tähelepanu. Vanem peaks mõistma, et see on selline iga lihtsalt.

+1
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minu meelest on samuti väga hea mõte minna küsima otse õpetaja käest, kui probleem on. Ma olen küll algklasside õpetaja, aga mulle ei meeldiks, kui mingi minu sõna üle hakkaks käima lapsevanemate vaheline uurimistöö, võimalikult ka üksteise üles kütmine, et mis inimene ma küll olen. Aastaid tagasi oli mul juhus, kus ühel lapsevanemal oli probleem ühe õppekäiguga, mille ma korraldasin. Ta ei pöördunud mitte minu poole, vaid otse direktori poole ja seejuures palus veel täielikku anonüümsust. Väga nõme oli sealt kaudu kuulda, mida ma kõike valesti teinud olen, selle asemel, et oleksin lapsevanemale endale selgitada saanud, miks ma sellise käigu korraldasin ja milliseid õpieesmärke see täidab. Ma ei saanudki kunagi teada, kes see lapsevanem oli. Ja ehk ongi parem.

Last mitte uskuda ja nähvata talle, et loll laps, ära mõtle asju välja, on ikka ülim tobedus. Ka minu enda laps on väga suure fantaasiaga ja rääkinud igasuguseid asju, mida õpetajad öelnud on. Mina olen alati kas eliisi kirja kirjutanud või õpetajalt otse küsinud: “Laps rääkis nii. Kas ta sai millestki valesti aru?” Ja iga kord on õpetajad väga suure rõõmuga selgitanud, millises kontekstis see jutt oli ja mida tegelikult mõeldi. Lapsed siiski ei mõtle enamasti suvalisi asju välja, aga kuulevad mingit asja, ei saa sellest aru ja siis panevad selle mingisse hoopis teise konteksti ja nii see jutt muutub. Ainuõige variant on rääkida õpetajaga, mitte ussitada selja taga teiste lapsevanematega.

+11
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu meelest on samuti väga hea mõte minna küsima otse õpetaja käest, kui probleem on. Ma olen küll algklasside õpetaja, aga mulle ei meeldiks, kui mingi minu sõna üle hakkaks käima lapsevanemate vaheline uurimistöö, võimalikult ka üksteise üles kütmine, et mis inimene ma küll olen. Aastaid tagasi oli mul juhus, kus ühel lapsevanemal oli probleem ühe õppekäiguga, mille ma korraldasin. Ta ei pöördunud mitte minu poole, vaid otse direktori poole ja seejuures palus veel täielikku anonüümsust. Väga nõme oli sealt kaudu kuulda, mida ma kõike valesti teinud olen, selle asemel, et oleksin lapsevanemale endale selgitada saanud, miks ma sellise käigu korraldasin ja milliseid õpieesmärke see täidab. Ma ei saanudki kunagi teada, kes see lapsevanem oli. Ja ehk ongi parem.

Ma arvan, et teie koolis on kõik hästi, kui on veel õpetajaid nagu sina, kes on hea meelega valmis lapsevanematega asju selgitama. Ja samas kui mõni vanem eelistab mitte otse suhtlust, siis on temale tagatud anonüümsus. Ära võta seda üht juhtumit nii südamesse, kõigile lihtsalt niimoodi päris otse näost-näkku arupärimine ei istu. Tundub, et juhtum lahenes teil ka rahumeelselt ja nagu ise ütlesid – ehk ongi parem, et sa ei saanud täpselt teada, kellega tegemist. Ilmselt said nii sina kui lapsevanem sellest õppida.
Palju edu sulle töös lastega!

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minu meelest on samuti väga hea mõte minna küsima otse õpetaja käest, kui probleem on. Ma olen küll algklasside õpetaja, aga mulle ei meeldiks, kui mingi minu sõna üle hakkaks käima lapsevanemate vaheline uurimistöö, võimalikult ka üksteise üles kütmine, et mis inimene ma küll olen. Aastaid tagasi oli mul juhus, kus ühel lapsevanemal oli probleem ühe õppekäiguga, mille ma korraldasin. Ta ei pöördunud mitte minu poole, vaid otse direktori poole ja seejuures palus veel täielikku anonüümsust. Väga nõme oli sealt kaudu kuulda, mida ma kõike valesti teinud olen, selle asemel, et oleksin lapsevanemale endale selgitada saanud, miks ma sellise käigu korraldasin ja milliseid õpieesmärke see täidab. Ma ei saanudki kunagi teada, kes see lapsevanem oli. Ja ehk ongi parem.

Ma arvan, et teie koolis on kõik hästi, kui on veel õpetajaid nagu sina, kes on hea meelega valmis lapsevanematega asju selgitama. Ja samas kui mõni vanem eelistab mitte otse suhtlust, siis on temale tagatud anonüümsus. Ära võta seda üht juhtumit nii südamesse, kõigile lihtsalt niimoodi päris otse näost-näkku arupärimine ei istu. Tundub, et juhtum lahenes teil ka rahumeelselt ja nagu ise ütlesid – ehk ongi parem, et sa ei saanud täpselt teada, kellega tegemist. Ilmselt said nii sina kui lapsevanem sellest õppida.

Palju edu sulle töös lastega!

No täpselt. Meeles on see tal senini, sest käis hingest läbi ja õigustatult solvus. Kuidas oleks olnud lood siis, kui oleks saanud teada nimeliselt? Hea küll, lapsevanemale selgitaks loo ära, see omakorda lapsele. Kuidas aga ise end pärast seda kõike tunneksid? Häiriks ju nii või naa, sest sina tegid head tööd ja teisele ei meeldinud ja käis kaebamas. Seda pole mõtet loota, et lapsevanem tuleks pärast ja vabandaks. Seega polegi mõtet minna kohe rääkima igasugu asju ja kirgi üles kütta täitsa tühjast kohast. Ma võin ju oma last kodus üdini uskuda, aga ma annan endale kui täiskasvanule aru, et igast valesti arusaadud sõnast pole mõtet minna õpetajalt küsima.

0
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mind paneb imestama, kui paljud emad eeldavad, et nende lapsed valetavad või mõtlevad midagi sellist välja. Mul on lapsed juba suured, kuid valetamises pole küll kunagi pidanud kahtlustama.

Kunagi kooliajal (algklassides) rääkis laps uue õpetaja kohta üllatavaid jutte. Kuna mina last usaldasin, siis uurisin teiste lastevanemate käest, kellele tulid õpetaja käitumised ja ütlemised samuti suure üllatusena. Nad rääkisid oma lastega ja mõnda aega nii mõnigi laps ei julgenud oma vanematele rääkida, mis koolis tegelikult toimub. Õpetaja nimelt oli lastele kohe esimesest päevast alates rõhutanud, et teisi taga rääkida ei tohi, sh õpetajat.

Asi pole mitte selles, et arvatakse, et lapsed valetavad – asi on selles, et lapse juttu tuleb suhtuda kriitiliselt. Sa ei saa võtta kõike puhta kullana. Näiteks 4-aastane laps satub lasteaias ühe lapsega konflikti – ta võib  sellest terve aasta rääkida, kuidas see konkreetne laps teda lööb – tegelikult aga juhtus see ühe korra, mis jättis lapsele kustumatu mälestuse. Lapsed näevad ja tajuvad asju teistmoodi, samuti ei oska nad asju nii konkreetselt ja otseselt edastada, seetõttu tuleb alati suhtuda kriitiliselt, mitte kohe tormata kedagi süüdistama ja eeldada, et kõik teised ongi pahad.

Kõige hullem lapsevanem on, kes võtab lapse juttu alati puhta kullana ja kaotab kriitikameele ning tormab mingit õiglust jalule seadma. Lapsega on võimalik rääkida neist asjust ka nii, et ei süüdista last valetamises. Näiteks kui väidetavalt õpetaja käsib rumalusi teha – siis pole vaja üldse anda mingit hinnangut jutu usutavusele, vaid lihtsalt saab vastata, et “Mina arvan ikka, et nii on inetu käituda ja ära sina nii tee”.

Ja alati saab ka seletada lapsele, mis on tagarääkimine .- tagarääkimine on ikka see, kui lihtsalt halvustad inimest, nt tema välimust või mõtled asju välja, nimetad teda “nimedega”. Kui aga rääkida sellest, mis juhtus või mida keegi tegi/rääkis ilma halvustamata, siis see ei ole tagarääkimine.

+4
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mu laste rühmades on vanemate vaheline jagamine täiesti toimiv ja ei võrdu tagaselja materdamisega, ma ei mõista, miks peaks seda eeldama. Keegi küsib, kas kellelgi on veel mingit kogemust olnud – siis kas on või ei ole ja kui tõesti mitmel on probleem, saab rahulikult ja konstruktiivselt personalilt edasi uurida. Lähtekoht ongi üldiselt selline, kuidas me saaks lapsevanematena õpetajaid toetada (muuhulgas seetõttu, et juhtkond on nagu ta on).

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mind paneb imestama, kui paljud emad eeldavad, et nende lapsed valetavad või mõtlevad midagi sellist välja. Mul on lapsed juba suured, kuid valetamises pole küll kunagi pidanud kahtlustama.

Väikelapsed ei tee veel tõe ja vale vahel vahet. Olen küll ja veel sattunud peale, kui nelja-aastane räägib ilmselgeid valesid.
Näiteks oli minu lapsel lasteiaias ühe teise poisiga väga halb läbisaamine, pidevalt nad kaklesid. Ühel päeval tulid hommikul garderoobis minu juurde kaks tüdrukut ja teatasid mulle mesimagusalt: Mati ema, kas sa tead, et Kusti eile lõi jälle Matit! Jah, kaks korda!

Nali oli selles, et Mati-poiss oli eelmisel päeval hoopis minuga kodus olnud ja Kusti oli teadaolevalt üldse terve nädala puudunud, nii et mingeid hiljutisi löömisi ei saanud ollagi. Küsisin poja käest ka, see kehitas õlgu, et mitte midagi pole olnud. Kui ma tüdrukutele seda ütlesin, ei osanud nad midagi vastata ja läksid minema.  Nii et ära tule mulle rääkima, et väikelapsed ei valeta. Valetavad ka siis, kui mingeid isiklikke huvisid pole mängus – neil tüdrukutel polnud Kusti ja Mati tülidega midagi pistmist, ikka oli vaja rääkida. Sina pole oma laste valedega lihtsalt kursis.

+2
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Keegi küsib, kas kellelgi on veel mingit kogemust olnud – siis kas on või ei ole ja kui tõesti mitmel on probleem, saab rahulikult ja konstruktiivselt personalilt edasi uurida.

Mul on kahjuks ka see kogemus olemas, kus lapsevanemate listis levitati ühe lapse kohta väga inetut kuulujuttu, mingist rahulikust ja konstruktiivsest arutelust oli asi kaugel. Taheti lausa allkirju koguda, et laps rühmast välja visata, aga kuulujutu aluseks oli ülespuhutud hüsteeriline vale. Pole need lapsevanemad kah sugugi paremad.

Kõige õigem on just minna kasvatajaga rääkima, siis võib tema reaktsiooni põhjal ka õigeid järeldusi teha, tõenäoliselt aga saab tema abiga selle rumala loo edukalt ära lahendada.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minu 5-aastane räägib küll sellist juttu, mida paraku väga tõsiselt võtta ei saa. Näiteks võib ta vanaema juurde minnes rääkida väga usutavalt, kuidas hommikul kodus haige oli. Ja tegelikult pole üldse haige olnud, kuid vanaema juba paaniliselt helistab minule. Selliseid näiteid on igasuguseid ja õnneks teame vanaemaga konsulteerida, mis on õige ja mis mitte. Samamoodi käib igasuguseid jutte ka lasteaia kohta. Paar päeva tagasi rääkis, kuidas õpetaja oli ähvardanud, et kes sõna ei kuula, siis need lapsed viib mingi mees kusagile maja alla. Jäin ka korraks mõtlema, et misasja ta räägib. Pärast mõningast uurimist sain aru, et see mees on lasteaia abitöötaja, kes peaks siis sõnakuulmatud lapsed viima allkorrusele direktori juurde. Isegi see tundub mulle veidi kahtlane aga mingist suvalisest mehest, kes viib lapsed keldrisse on asi ikka väga kaugel 🙂

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minul on üks kurb ja õõvastav lugu lasteaiast, kus kasvataja oligi minu lapse rühmas vägivaldne ja enamus tema suhtlemisviisist oli karjumine. Vanemad kuulsid tihti karjumist, kui lastele järele tulid ja kui juhatajale rääkisime, siis tema ei uskunud. Juhataja lasi hoopis selle kasvataja paarilise lahti ja seesama kasvataja rääkis, milliseid õudusi kasvataja korda saatis. Pimedasse koristajaruumi kinni panemine oli üks leebemaid, ma nägin oma silmaga vägivalda (ilmselt mõned inimesed ei pea lapse jõuga tõukamist või riideid pidi vedamist ja mööda põrandat lohistamist vägivallaks) aga sellised asjad juhtusid. Teine kasvataja rääkis, et kui laps kunstitunnis või mõnes muus lasteaiatunnis midagi ei osanud, siis läks ta lapse juurde, sakutas kogu jõust ja karjus lapse peale, teine kasvataja käis neid hirmunuid lapsi lohutamas ja aitamas. Juhatajale rääkimisest ei olnud mingit kasu, ta rääkis ka teistele kasvatajatele, kuid ühel hetkel oli lasteaias nii suur kaadrivoolavus, et seda käidi lausa haridusjuhtide poolt uurimas. Mis seal seinte vahel toimus, võis ainult oletada, ilmselgelt ei tahtnud kasvatajad enam sellises õhkkonnas töötada ja lahkusid omal soovil või survestati lahkuma.

Kui rääkisime omavahel ja juhatajaga, siis me ei teadnud, et kasvataja on juhataja sugulane ja meie jutust ei olnud midagi kasu. Sugulus tuli alles siis välja, kui kasvataja lahkus raske haiguse tõttu ja kui vanemad sellest kuulsid, siis ma ei näinud ühegi vanema pilgust, et neil oleks lahkuvast kasvatajast kahju olnud. Meie ilmselt teadsime jäämäe tipu osa, sest hiljem on laps mulle selliseid asju rääkinud, et kohutav tunne on olnud, et miks ma varem jõuliselt asju ei ajanud. Olen ainult lootnud, et laps unustab, aga laps on ikkagi aeg-ajalt sealseid olukordi meelde tuletanud.

Uskuge oma lapsi rohkem.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma loodan, et see pole tõsi…

 

Minu 4aastane rääkis peale üht vihmast päeva, kui ta ise oli vihmariiete ja kummikutega õues möllanud, et teised lapsed olid aluspesus olnud ja õpetajad üldse paljalt porilombis hüpanud. Seda ma ei jäänud uskuma 😁

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Töötan ise ka lasteaias, aga mu enda laps teises rühmas. Mingil ajal hakkasin kodus kuulma mingit kummalist “peade maha võtmise” mängu. Et muudkui pea maha ja pea maha! Küsin mina siis, et kust sa ometi sellise väljendi selgeks õppisid? No lasteaias loomulikult – õpetaja olla magamistoas nõnda öelnud neile, kes magama ei tahtnud jääda 🙂 Mul endal oli päris lõbus, aga vaene kolleeg läks esmalt näost valgeks kui seda talle rääkisin: ta olla nimelt sosistanud nõnda mittemagajatele, kelle pead visa järjekindlusega üle voodiserva tõusid: “Kati, pea maha!” Inimene ei mõelnud mitte midagi muud kui et palun pane pea padjale… ja küllap ta ütles loendamatuid kordi enne sedagi, kuni viimaks jõudis lakoonilise “pea maha”ni 🙂 Küsisin lapselt, et kas sa päriselt arvasid, et õpetaja tahab teil pead maha võtta kui te magama ei jää? Ei arvanud millegipärast, aga väljend kõlas põnevalt 😉 Tegu koolieelikute rühmaga siis.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Saan aru, et teemaalgataja laps ei kurda, et ta seda õpetajat kardab või et talle lasteaias ei meeldi? Lihtsalt mängu sees kasutab neid väljendeid ning siis ema uurimise peale väidab, et kasvataja räägib nii? Sel juhul arvan ma ka, et see on pigem mingi lapse jaoks arusaamatu väljend (võimalik, et teiselt lapselt kuuldud, võimalik, et misiganes kontekstis kasvatajalt kuuldud) koos lapse fantaasiaga. Kui õpetaja päriselt laps nii ähvardaks, siis laps kardaks teda ka.

0
0
Please wait...

Näitan 28 postitust - vahemik 1 kuni 28 (kokku 28 )


Esileht Väikelaps Lasteaiaõpetaja ähvardab lapsi