Esileht Väikelaps Lasteaiaõpetaja kõne

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 32 )

Teema: Lasteaiaõpetaja kõne

Postitas:
Kägu

Kas teie laste õpetajad räägivad ka valesti? Meie rühmas üks õpetaja kasutab sõnu ennem (mõeldud enne), kelleGile, ära puudu. Mu laps juba räägib ka ära puudu. Kuidas juhtida õpetaja tähelepanu õigele keelekasutusele? Või on see tühine asi ja pole mõtet mainida?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kas teie laste õpetajad räägivad ka valesti? Meie rühmas üks õpetaja kasutab sõnu ennem (mõeldud enne), kelleGile, ära puudu. Mu laps juba räägib ka ära puudu. Kuidas juhtida õpetaja tähelepanu õigele keelekasutusele? Või on see tühine asi ja pole mõtet mainida?

Kui ta ei ole eriti haritud inimene, kuidas sa siis märkust tehes paned ta õigesti rääkima? Mõnel räägib vanaema kodus valesti või naabrinaine. Sina saad oma lapse kõnet parandada ja õpetada, kuidas on õige. Meie õpetajatest rääkisid paljud valesti, ega kunagi ei olnudki lasteaiakasvataja amet mingi kõrgharidust nõudev amet. Nad on õppinud kuskil Rakvere kutsekoolis kasvatajaks, mis ei tee nendest mingeid haritlasi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Jah, mina tean palju valesti rääkivaid lasteaiakasvatajaid, kahjuks ka õpetajaid (sh emakeeleõpetajaid), arste, juriste ja üleüldse tavakodanikke. Valesti rääkimine on põhjustatud eelkõige kahest asjast: teadmatus reeglitest ja/või suulise kõne eripärast. Vabalt võib olla, et inimesed ei tea kõiki keelereegeleid. Jah, saan aru, et gi-liite asukohta võiks põhikooli lõpetanud inimene siiski teada, paraku on kuidagi suupärasem seda kasutada vales kohas. Seda tehakse massiliselt. Minu isiklik arvamus on aga, et kui on soov, et laps oleks keelekasutuses perfektne, siis tulebki endal teda õpetada ja valesti rääkimisele tähelepanu juhtida. Tavakontekstis ja suulises kõnes kasutatakse väga harva ülikorrektset kirjakeelt ja hakata siin vihjama teemal, et lasteaiaõpetaja ei ole seetõttu kuidagi pädev… Kui ei sobi, kasvata oma lapsi ise.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kuidas juhtida õpetaja tähelepanu õigele keelekasutusele?

Juhi lapse tähelepanu õigele keelekasutusele.
Meie laps käib üldse vene õppekeelega lasteaias ja korrektne eesti keel on ainult vanemate rida.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Suuline keel ei käi reeglite alusel ja seega pole mitte kunagi vale. Ainuke asi, mis on normeeritud ja reeglipõhine, on standardiseeritud kirjakeel. Suuline keel on aga nö loodusnähtus, mis areneb omasoodu ja mis on õige täpselt sellisel kujul, nagu ta oma loomulikus keskkonnas esineb. Seega, need lasteaiaõpetajad, kui nad on emakeele poolest eestlased, räägivad kõik perfektset ja puhast eesti keelt.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Räägivad eesti keelt küll, aga kindlasti mitte perfektset. Kui keegi viitsib, siis lugegu seda päris asjalikku ariklit Sirbist.

https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/keelekorralduse-pohimotted/

Please wait...
Postitas:
Kägu

Vaata kõigepealt oma keel üle ja siis kritiseeri teisi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Automatiseeritud liigutusi on väga väga raske ümber õppida. Emakeeles rääkimine on suures osas automatiseeritud tegevus. Hariduse ja haritusega pole siin midagi tegemist, inimene omandab automatiseeritud kõne juba varases lapsepõlves oma vanematelt ja teistelt teda ümbritsevalt inimestelt. Nii et selles mõttes jah tuleb oma last kodus luku taga hoida, et ta ei puutuks kokku nende harimatute täiskasvanute ja rumalate tittedega (-lapsed omandavad väga palju sõnavara ka endavanustelt, kes ilmselt ei räägi väga perfektselt).

Please wait...
Postitas:
Kägu

Räägivad eesti keelt küll, aga kindlasti mitte perfektset. Kui keegi viitsib, siis lugegu seda päris asjalikku ariklit Sirbist.

https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/keelekorralduse-pohimotted/

Ka see artikkel räägib kirjakeelest, sest kirjakeel on ainuke, mis on normeerimise objektiks. Suuline keel on perfektne ja õige täpselt sellisel viisil nagu seda räägitakse – seda ei normeeri ükski instants.

On absurd väita, et keegi räägib oma emakeelt valesti. Emakeel on selline asi, mida iga inimene definitsiooni kohaselt räägib õigesti. See, kuidas inimesed antud keelt emakeelena räägivad, defineeribki selle, milline see keel nähtusena parasjagu on.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina kolisin Virumaale elama ja olen lõpuks sunnitud alla vanduma. Ka kõrgharitud inimesed siin räägivad “pluuse”, mitte “pluus”. Lihtsalt parandan aastaid ja aastaid järjekindlalt oma lapsi, ehk vähemalt jääb nii palju meelde, et kui kirjutavad kirjakeelset teksti, siis kasutavad õiget varianti.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minul lapsel oli abiõpetaja, kes kirjutas kirjavigadega.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Enne, kui teed märkust, ole 100% veendunud, et sa ka ise räägid õigesti, igas olukorras. Näiteks su oma teksti teises lauses on sõnade järjekord vigane. Mitte: “Meie rühmas üks õpetaja kasutab…” vaid “Meie rühmas kasutab üks õpetaja …”. Eesti keeles on sõnadel kindel järjekord lauses.

Samuti tuleb arvestada, et keel on ajas muutuv.

Tegelikult on nii, et keegi meist ei räägi alati õigesti. Kõige lihtsam näide on, et aetakse segi küsisõnad – mis? ja mida? – ehk küsitakse “Mis sa teed?” selmet küsida “Mida sa teed?”. Just lugesin ka Karu-Aabitsast oma lapsele, kuidas Mõmmi küsis “Mis sa teed?” ja olin ka hämmingus.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mind ka häirivad teatud sõnade valesti ütlemised ja kirjutamised. Suure hämminguga vaatan mõne koduõppe lapsevanema kirjaoskust – a la “millist varjantti kasutate”.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Õpetajat õpetama minna ei ole hea mõte, kui pole just väga osav diplomaat.

Küsimust mõistan. Muidugi on lapsel näiteks häälima õppida seda lihtsam, mida vähem on erandeid, kus kirjutatakse hääldusest erinevalt. Samas nt minu lapsepõlves rääkisid vanemad sugulased murdes ja see kindlasti rikastas mu emakeeleoskust, mitte ei rikkunud seda.

(Mul vanema lapse õpetaja kõne kohta pole midagi öelda, aga kirjavahemärgid ja kokku-lahkukirjutamise põhimõtted küll tema sõbrad ei ole.)

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Või on see tühine asi ja pole mõtet mainida?

See, kas on tühine asi ja see, kas on mõtet mainida, on erinevad asjad.
Kui su laps räägib valesti, ei ole tühine asi. Õpetaja kõnet kommenteerida pole mõtet.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

On absurd väita, et keegi räägib oma emakeelt valesti. Emakeel on selline asi, mida iga inimene definitsiooni kohaselt räägib õigesti. See, kuidas inimesed antud keelt emakeelena räägivad, defineeribki selle, milline see keel nähtusena parasjagu on.

Sinu väide on täiesti absurd.
“Valesti ei räägi sugugi ainult noored, leidubkatäiskasvanuid, kes ei oska korrektselt kasutada sõnu õigesti, õieti, vahel, vahest, järgi jajärel. Selliseid lihtsaid, kuid ometi olulisi eksimusi saab nimetada veel kümneid, kuid need on peamised, mis hoolikamale kuulajale argikõnes kõrva jäävad. Minu kodus mängib tihti Elmari raadio ning seal on üheks olulisemaks saateks soovitund, kus õnnitletakse eetri kaudu sünnipäevalisi ja palutakse lugusid. Tihti tervitatakse ka oma emat ja isat. Paneb pead vangutama küll, kui neljakümneaastane inimene seda õigeks peab, aga õnneks on raadios nii hakkajad saatejuhid,et parandavad alati valed vormid ära.”
Milleks meile puhas emakeel? Ükskõiksest suhtumisest igapäevasesse keelekasutusseMis kõik võiks olla, kui ilusasti rääkida? Laura Evisalu, Korp! Sakala 2014. aasta esseekonkursi I koht

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Valesti ei räägi sugugi ainult noored, leidub ka täiskasvanuid, kes ei oska korrektselt kasutada sõnu

Ohh, minu poolest rääkigu või valesti, aga eesti keeles.
See on kohutav, mida on kuulda uues Kanal2 tõsielusarjas “Rööparalli”. Noored inimesed räägivad konkreetselt eesti-inglise segakeelt. 1-2 sõna igas lauses inglise keeles, sekka terve lause inglise keeles. Ise nii uhked, iseseisvad, eneseteadlikud. Miks ometi, kallid noored?….

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

On absurd väita, et keegi räägib oma emakeelt valesti. Emakeel on selline asi, mida iga inimene definitsiooni kohaselt räägib õigesti. See, kuidas inimesed antud keelt emakeelena räägivad, defineeribki selle, milline see keel nähtusena parasjagu on.

Sinu väide on täiesti absurd.

“Valesti ei räägi sugugi ainult noored, leidubkatäiskasvanuid, kes ei oska korrektselt kasutada sõnu õigesti, õieti, vahel, vahest, järgi jajärel. Selliseid lihtsaid, kuid ometi olulisi eksimusi saab nimetada veel kümneid, kuid need on peamised, mis hoolikamale kuulajale argikõnes kõrva jäävad. Minu kodus mängib tihti Elmari raadio ning seal on üheks olulisemaks saateks soovitund, kus õnnitletakse eetri kaudu sünnipäevalisi ja palutakse lugusid. Tihti tervitatakse ka oma emat ja isat. Paneb pead vangutama küll, kui neljakümneaastane inimene seda õigeks peab, aga õnneks on raadios nii hakkajad saatejuhid,et parandavad alati valed vormid ära.”

Milleks meile puhas emakeel? Ükskõiksest suhtumisest igapäevasesse keelekasutusseMis kõik võiks olla, kui ilusasti rääkida? Laura Evisalu, Korp! Sakala 2014. aasta esseekonkursi I koht

Vabandust, aga toetumine kooliõpilase arvamusele pole just eriline argument. Pigem tõendabki seda, et inimestel pole aimugi, mis asi see keel on. Kui õpilasele koolis seda ei õpetata (ja meil ilmselt ei õpetata), siis jääbki kooliõpilasel ekslik arvamus, et keel on see, mis on grammatikareeglitega kirjeldatud ja õige keel järgib norme ja grammatikareegleid. See on osaliselt õige ja osaliselt vale. Õige on see normeeritud kirjakeele puhul. Vale on see mitteformaalse suulise keele puhul.

Mitteformaalne suuline keel ongi see päris keel, see nähtus, mida nimetatakse eesti keeleks. Keeleteadlased ühelt poolt üritavad seda formaliseerida kirjutades keelenorme ning teiselt poolt uurida, et aru saada, milline see eesti keel siis ikkagi on. Kui inimesed kasutavad näiteks väljendit “ära puudu”, siis see on üks keelevariatsioone, mis keeles eksisteerib. Kui kirjakeelenorm seda ei sätesta, siis pole korrektne sellist vormi formaalses kirjakeeletekstis kasutada, suulises keeles on see aga täiesti ok ja õige.

Eesti keeles oli kunagi väga palju murdeid ja variatsioone, mis on sisuliselt hävinud, kuna Põhja-Eesti murde alusel loodud normeeritud kirjakeelt hakati promoma nagu üht ja ainuvõimalikku ning seda mitte ainult kirjutamiseks vaid ka rääkimiseks. Nagu näha, see protsess jätkub sama suure hooga. Samal ajal üritavad mingid teised inimesed kusagil murdeid elus hoida. Samas murre ei pea olema midagi nii totaalselt erinevat nagu näiteks Setu või Võro, vaid kajastuda ka väiksemates variatsioonides a la “ära puutu” vs “ära puudu”.

Lihtsalt kahju on vaadata, kuidas inimesed süstemaatiliselt tegelevad oma emakeele vaesestamisega ilma ise aru saamata, mida nad teevad.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Suuline keel ei käi reeglite alusel ja seega pole mitte kunagi vale. Ainuke asi, mis on normeeritud ja reeglipõhine, on standardiseeritud kirjakeel. Suuline keel on aga nö loodusnähtus, mis areneb omasoodu ja mis on õige täpselt sellisel kujul, nagu ta oma loomulikus keskkonnas esineb. Seega, need lasteaiaõpetajad, kui nad on emakeele poolest eestlased, räägivad kõik perfektset ja puhast eesti keelt.

Lasteaias on õpetaja, saad aru! Ta peab lapsi õpetama õigesti rääkima ja kirjutama, see on tema tööülesanne.
Kui läheb külapoodi, rääkigu, kuidas tahab.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Suuline keel ei käi reeglite alusel ja seega pole mitte kunagi vale. Ainuke asi, mis on normeeritud ja reeglipõhine, on standardiseeritud kirjakeel. Suuline keel on aga nö loodusnähtus, mis areneb omasoodu ja mis on õige täpselt sellisel kujul, nagu ta oma loomulikus keskkonnas esineb. Seega, need lasteaiaõpetajad, kui nad on emakeele poolest eestlased, räägivad kõik perfektset ja puhast eesti keelt.

Lasteaias on õpetaja, saad aru! Ta peab lapsi õpetama õigesti rääkima ja kirjutama, see on tema tööülesanne.

Kui läheb külapoodi, rääkigu, kuidas tahab.

Oled sa kindel, et see nii on sätestatud? Kas on kusagil riiklikul tasandil otsustatud ja sätestatud, et lasteaiaõpetaja peab rääkima normikohases kirjakeeles? Ma küll ei tea ja väga ka ei usu, et see nii oleks. Aga kui sa väidad, et selline reegel tõesti on, siis tahaks küll selle alusdokumenti hea meelega näha. Äkki oskad viite panna?

Ja kui palju kordi peab kordama – emakeelses kõnekeeles ei ole õiget ega valet. Seega pole võimalik õpetada inimest emakeelt valesti rääkima, sest sellist asja nagu “vale emakeel” pole olemas.

Need on lasteaialapsed. Normikohane kirjutamiseõpetus tuleb koolis. Suuline keel ei pea ühtima kirjakeelega ja on riike, kus see ei ühtigi ning selles pole midagi eriskummalist. Võta kasvõi inglise keel, mille erinevad suulise keele variatsioonid erinevad kirjakeelest märkimisväärselt. Samuti norra keel, mille puhul kirjalikku keelt ainult kirjutatakse – seda ei räägi mitte keegi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Niiet emat, peret, autosi, laovärvid ja muud toredused on perfektne ja sinu jaoks toimub keelerikastamine, kui keegi nii räägib? Need on ju väärvormid nii suuliselt kui kirjalikult. Me ei räägi siin murdesõnadest, unarvormidest ja muudest haruldustest, vaid kindlalt ja üheselt VALESTI rääkimisest.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga kui sa väidad, et selline reegel tõesti on, siis tahaks küll selle alusdokumenti hea meelega näha. Äkki oskad viite panna?

Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava
https://www.riigiteataja.ee/akt/12970917

§ 18. Valdkond Keel ja kõne
(1) Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps:
1) tuleb toime igapäevases suhtlemises;
2) kasutab kõnes õiget hääldust, sobivaid grammatilisi vorme ja mitmekesist lauseehitust;
3) tunneb huvi lugemise, kirjutamise ja lastekirjanduse vastu, on omandanud lugemise ja kirjutamise esmased oskused.

(2) Valdkonna Keel ja kõne sisu:
1) keelekasutus: hääldamine, sõnavara, grammatika;
2) suhtlemine, jutustamine ja kuulamine;
3) lugemine ja kirjutamine, lastekirjandus.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Niiet emat, peret, autosi, laovärvid ja muud toredused on sinu jaoks keelerikastamine, kui keegi nii räägib? Need on ju väärvormid nii suuliselt kui kirjalikult. Me ei räägi siin murdesõnadest, unarvormidest ja muudest haruldustest, vaid kindlalt ja üheselt VALEST keelekasutusest.

Mis mõttes need on väärvormid suuliselt? Kui suulisel keelel pole normi, siis kui inimesed selliseid vorme kasutavad, siis selline keel lihtsalt ongi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga kui sa väidad, et selline reegel tõesti on, siis tahaks küll selle alusdokumenti hea meelega näha. Äkki oskad viite panna?

Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava

https://www.riigiteataja.ee/akt/12970917

§ 18. Valdkond Keel ja kõne

(1) Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps:

1) tuleb toime igapäevases suhtlemises;

2) kasutab kõnes õiget hääldust, sobivaid grammatilisi vorme ja mitmekesist lauseehitust;

3) tunneb huvi lugemise, kirjutamise ja lastekirjanduse vastu, on omandanud lugemise ja kirjutamise esmased oskused.

(2) Valdkonna Keel ja kõne sisu:

1) keelekasutus: hääldamine, sõnavara, grammatika;

2) suhtlemine, jutustamine ja kuulamine;

3) lugemine ja kirjutamine, lastekirjandus.

Kas kusagil on ka lahti kirjutatud, mida tähendab õige hääldus ja sobiv grammatika? Sest sellises sõnastuses võib seda küll tõlgendada täpselt nii nagu igaüks ise soovib.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga ega õppekava ju ei ütle, et laps õppe- ja kasvatustegevus peab toimuma korrektses eesti keeles, lihtsalt laps peab selle tulemusena “õigesti” ja “sobivalt” rääkima 🙂

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga ega õppekava ju ei ütle, et laps õppe- ja kasvatustegevus peab toimuma korrektses eesti keeles, lihtsalt laps peab selle tulemusena “õigesti” ja “sobivalt” rääkima 🙂

“Õigesti” ja “sobivalt” kelle kriteeriumi alusel? 😀

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ah mis te jaurate, niikuinii tuleb ju lapsevanemal suurem osa kasvatustööst kodus ise ära teha, ei saa kõiges lasteaiale/koolile lootma jääda. Ja oma emakeele omandab laps siiski kodus.

Me kõik teeme vahel rääkides/kirjutades vigu, aga see pole kuritegu.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Niiet emat, peret, autosi, laovärvid ja muud toredused on sinu jaoks keelerikastamine, kui keegi nii räägib? Need on ju väärvormid nii suuliselt kui kirjalikult. Me ei räägi siin murdesõnadest, unarvormidest ja muudest haruldustest, vaid kindlalt ja üheselt VALEST keelekasutusest.

Mis mõttes need on väärvormid suuliselt? Kui suulisel keelel pole normi, siis kui inimesed selliseid vorme kasutavad, siis selline keel lihtsalt ongi.

Peret on täiesti õige! Nt. Armastan oma peret, mitte armastan oma pere!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Peret on täiesti õige! Nt. Armastan oma peret, mitte armastan oma pere!

Täiesti õige. Ma tegelikult tahtsingi kirjutada pere (ei saa oma pere jätta nt), aga kirjutasin ise valesti.

https://arvamus.postimees.ee/6140548/eki-keelekool-uks-kaandtuup-kipub-nihkuma:
Meenutan, et sõna pesa käändub pesa: pesa: pesa, aga sõna pere käänatakse pere: pere: peret. Milleks see meeldetuletus? Aina rohkem käänatakse I-vältelisi pere-tüüpi sõnu ainsuse osastavas pesa-tüübi järgi – ilma t-lõputa. Ka lugeja võib oma keeletaju testida. Kas te külastate oma pere või oma peret? Kas kuulate igavat kõne või igavat kõnet? Kas tahate näha suurt ime või suurt imet? Kas sööte head lõhe või head lõhet? Kas kohtasite Mare ja Ene või Maret ja Enet? Kui küsitud sõnade osastav kääne peaks lugeja arvates lõppema t-ga, siis suudab ta veel pere-tüüpi pesa-tüübist eristada. Kui osa sõnu tundub käänduvat t-ga ja osa ilma, siis on need tüübid lugeja peas segunemas. Kui aga õiged tunduvad ainult ilma t-lõputa vormid, siis on selle lugeja keeles osa pere-tüübi sõnu läinud üle pesa-tüüpi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

“Ära puudu” on laialt levinud ka televiisoris – nii kõnes kui tõlgetes.

Please wait...
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 32 )


Esileht Väikelaps Lasteaiaõpetaja kõne