Teema: Lasteaias hüsteerias

Arvan, et seal lasteaias on suur rõõmupäev, kui teemaalgataja otsustab mõne teise lasteaia otsida oma printsessile või printsile.

#3032433:

#3032408:

Ohjahh…… Lasteaiaõpetajana on mul seda väga kurb lugeda. See, et õpetaja last käest tiris oli ilmselt sinu nägemus. Muidugi, kui laps kohe ei tule, võtad ju veidi tugevamalt, laps osutub vastupanu ja sulle tundub, et õpetaja tirib last. Kahjuks on see ka meie majas tuttav, et mõni vanem kaebab, et talle tundus, et tema last tiritakse, ehkki seda pole juhtunud. Mina ei julge ausõna mõne lapse puhul vanema nähes lapsele esikus kätt anda, kui ta tõesti pahuras tujus ja tõesti rühma tulla ei taha. Olen õppinud aastate jooksul seda, et pigem on parem jätta laps esikusse rahunema, las nutab paar minutit. Peale lapse rahule jätmist täiskasvanu poolt tuleb ta enamasti ise rühma. (Loomulikult pole laps üksi ja hoiame tal silma peal)

Miks õpetaja last sülle ei võta? Sa näed kõike vaid enda vaatevinklist. Kas sa sellele oled mõelnud, et päevast päeva lapsi ukse pealt sülle võttes saab tugeva koormuse õpetaja selg. Kahjuks on see paljude õpetajate kutsehaigus. Pidev kummardamine, kiigele tõstmine, sülle võtmine- kõik see jätab oma jälje. Me võtame lapsi sülle küll, aga siis kui ise istume.

Kas sa tõesti arvad, et lasteaia juhtkond tähendab midagi õpetaja jaoks väga hirmsat? Et kui vanem kaebab, siis direktor tuleb ja nahutab õpetajat? Juhtkond on pigem see, kes kaitseb pedagooge sinusuguste vanemate eest. Jah, direktor kuulab sind viisakalt ära. Lubab uurida ja selgitada ja annab sulle tagasisidet. Nad kuulavad sind ära, aga tegelikult nad tunnevad jõuetust sinusuguste vanemate ees. Ja sa peale niisugust käitumist veel oled hämmeldunud, et õpetaja oli nördinud? Ma oleks ka olnud. Sellised vanemad on iga õpetaja õudusunenägu, kes teevad igast pisiasjast probleemi. Lastega me saame alati hakkama, vanematega aga mõnikord

( õnneks küll väga harva, enamus vanemad on väga mõistlikud)

Minu jutu mõte on see, et ära vaata kõike oma vaatevinklist. Võta hommikul aega, et laps varem lasteaeda viia. Minul on mõni vanem, kes võtab jalanõud jalast ja saadab lapse ise rühma- see pole ju väga keeruline. Palun austa lasteaia päevarütmi, vii laps kohale enne tegevuste algust. Kui kõik ilmuvad suvalisel ajal on rikutud mõnus õhkkond- laste tähelepanu hajub, õpetaja ei saa keskenduda lastele. Võin sulle öelda, et eraldumispaanika võib tulla täiesti ootamatult ka lapse puhul, kes on juba aasta või paar lasteaias käinud. Minul on selliseid lapsi olnud küll.

No ükskõik, mida arvad sina ja lasteaed kus sa töötad. Minu seisukoht on, et last tirida ei tohi ja veenmiseks on sõnad. Kui see jura kestab juba mitu nädalat, pea kuu, oleks pidanud minuga enne rääkima. Muidugi ma saan aru, et ongi teatud liik kasvatajaid, kes mingisuguste ainult neile arusaadavate parameetrite alusel otsustavad, kuidas erinevate vanemate lastega käituda tuleks. Kes on tiritav ja kellele tehakse sõbralikku nägu.

Mina kui lapsevanem “tirin” iga päev last lasteaia rühmaruumist koju!

Kui ma vaid sõnade peale jääks, vaidleks ta minuga seal uksel tund kindlasti.

Käib teist aastat-
Novot meil teisel aastal see jala küljes rippumine ja hüsteeria pihta hakkaski!

#3032478:

Kui sul on probleem õpetajaga, siis räägi temaga, mitte ära jookse kaebama. Juhataja poole pöördutakse siis kui omavahel pole õnnestunud asja selgeks rääkida.

Oh, tema eelmisi postitusi lugedes on ammu selge, et õpetajad vaatavad iga kord teda imeliku pilguga ja ei tee tast väljagi. Mõnikord keegi ütleb midagi, siis tuleb perekooli küsima, mida õpetaja sellega mõtles ometi…

#3032478:

lapse ema ei oska otse suhelda. Hommikul on keeruline olukord

Milline keeruline olukord seal siis oli lõppude lõpuks? Mitte olukord, vaid see emme on keeruline.

#3031717:

Nägin lasteaias pealt, kuidas õpetaja minu last käest tiris kuna laps ei tahtnud minna rühma sisse. Polnud küll tugev tõmme, kuid siiski- kas see on lubatud? Laps hakkas nutma selle peale rohkemgi kui enne ja keeldus üldse sisse minemast ja habises mul jala küljes, et kardab. Lutsus pöialt ja keeldus kaasa mängimast. Läksin lapsega koos rühma sisse ja laps oli rahulik kuni mina seal olin, kui ära tulin, keeldus jäämast rühma. Õpetaja vedas ta sisse ja laps jäigi kiljudes nutma sinna. Helistasin ka juhtkonnale, kes arvas tegu olevat emast eraldumise paanikaga ja ütles lapse rõõmsa oleva paar tundi hiljem. Minul süda ei anna rahu, miks ikkagi lapsele ei meeldi enam rühma minna ja miks õpetaja tirib käest sõime rühmas käivat last? Õpetajaga rääkisin ka, ütles kõik korras olevat. Samas laps kardab juba kuu aega sisse minna uksest. Pole oma last lasteaias kunagi nii paanikas näinud. Juhtkond isegi ei kuulanud mind kui ütlesin, et õpetaja tiris last käest. Milles asi? Kas on õpetaja laste ees ühte moodi ja juhtkonna ees teist moodi, tehes head nägu? Või ongi paanika kuna ema läheb ära? Kusjuures olen ise seda õpetajat sõbralikuks pidanud algusest peale. Kas on võimalik, et on konflikt lapsega või mis?

Mina ja minu laps, mina ja minu maailm…… aga ülejäänud lapsed??? Võta enda lapsele erahoidja ja ta tegeleb ainult sinu lapsega, kõik võidavad .

#3033260:

Mina ja minu laps, mina ja minu maailm…… aga ülejäänud lapsed??? Võta enda lapsele erahoidja ja ta tegeleb ainult sinu lapsega, kõik võidavad .

Arvesta sellega, et mitte keegi siin maailmas peale sind sinu lapsest ei hooli (ja iga õpetaja jaoks on see vaid töö, mis alati ei pruugi talle meeldida või sobida). Kui ka sina ei oska oma lapse eest seista, siis sinu pisike on siin maailmas üksi..

#3033354:

#3033170:

Kui sa jõuad lasteaeda hetkel, kui ülejäänud rühmal on mingi tegevus pooleli, mida õpetaja juhendab peaks olema sul niipalju viisakust, et viid oma lapse ise rühmaruumi teiste juurde. Kõik ülejäänud lapsed ja õpetaja ei pea katkestama oma tegevust, et tegeleda ühe hüsteeritseva ja jonniva lapsega.

Sel juhul ei saagi lasteaias ühtegi mõtestatud tegevust läbi viia, sest kogu hommikupooliku tilgub ükshaaval uksest sisse lapsi, kelle emad tahavad, et õpetaja oleks ainult nende lapse päralt 15 minutit ja õhtupooliku tahavad kõik emad, et õpetajad annaksid neile põhjaliku tagasiside lapse päevast.

Lapsi on rühmas umbes 18.

Lugupeetud, jutt käib sõimerühmast! Sõimerühmas ei tohi olla rohkem kui 15-20 last, kusjuures iga 5 lapse kohta peab olema õpetaja/kasvataja. Sõimerühma lapsi, palun, ärge võrrelge lasteaia lastega. Enamus sõimerühma lapsi ei oska ennast verbaalselt väljendada. On neid kes rohkem nutavad, kes rohkem kaklevad, hammustavad, sülitavad, jonnivad, ei oska väljendada oma soovi, teevad püksi jnejne. Selle kõigega peavad tegelema kasvatajad, kui vanemaid kohal pole. Nad peavadki olema mitte lihtsalt õpetajad, kes neile luuletust õpetavad ja söögitaldrikud ette tõstavad, vaid nad on vaikestele lastele tugiisikuks (ema eest). Kontakt lapsega ja oskus last traumeerimata erinevad olukorrad lahedada on selle töö juures väga oluline, siis ei teki hiljem lapsel kõne probleeme, enureese, kõhukinnisusi, agressiivsust, hirmu oma arvamust avaldada jnejne.

Mitte üheski munitsipaallasteaia rühmas pole kohal korraga 3 õpetajat/kasvatajat. Korraga on õpetaja ja abiõpetaja või ainult üks nendest: õpetajad vahetuvad päeval ja abiõpetaja on terve päeva, st 8 tundi. Reeglina on hommikul õpetaja üksi, abiõpetaja tuleb enne hommikusööki ja hakkab tegelema söögi organiseerimisega – katab laua, toob köögist toidu jne, vajadusel vaatab, kas riietusruum liiga korrast ära pole.
Õhtul samamoodi – abiõpetaja läheb peale õhtuoote söömist ära – kella viie paiku ja edasi on õpetaja lastega üksi.

#3033383:

#3033354:

#3033170:

Kui sa jõuad lasteaeda hetkel, kui ülejäänud rühmal on mingi tegevus pooleli, mida õpetaja juhendab peaks olema sul niipalju viisakust, et viid oma lapse ise rühmaruumi teiste juurde. Kõik ülejäänud lapsed ja õpetaja ei pea katkestama oma tegevust, et tegeleda ühe hüsteeritseva ja jonniva lapsega.

Sel juhul ei saagi lasteaias ühtegi mõtestatud tegevust läbi viia, sest kogu hommikupooliku tilgub ükshaaval uksest sisse lapsi, kelle emad tahavad, et õpetaja oleks ainult nende lapse päralt 15 minutit ja õhtupooliku tahavad kõik emad, et õpetajad annaksid neile põhjaliku tagasiside lapse päevast.

Lapsi on rühmas umbes 18.

Lugupeetud, jutt käib sõimerühmast! Sõimerühmas ei tohi olla rohkem kui 15-20 last, kusjuures iga 5 lapse kohta peab olema õpetaja/kasvataja. Sõimerühma lapsi, palun, ärge võrrelge lasteaia lastega. Enamus sõimerühma lapsi ei oska ennast verbaalselt väljendada. On neid kes rohkem nutavad, kes rohkem kaklevad, hammustavad, sülitavad, jonnivad, ei oska väljendada oma soovi, teevad püksi jnejne. Selle kõigega peavad tegelema kasvatajad, kui vanemaid kohal pole. Nad peavadki olema mitte lihtsalt õpetajad, kes neile luuletust õpetavad ja söögitaldrikud ette tõstavad, vaid nad on vaikestele lastele tugiisikuks (ema eest). Kontakt lapsega ja oskus last traumeerimata erinevad olukorrad lahedada on selle töö juures väga oluline, siis ei teki hiljem lapsel kõne probleeme, enureese, kõhukinnisusi, agressiivsust, hirmu oma arvamust avaldada jnejne.

Mitte üheski munitsipaallasteaia rühmas pole kohal korraga 3 õpetajat/kasvatajat. Korraga on õpetaja ja abiõpetaja või ainult üks nendest: õpetajad vahetuvad päeval ja abiõpetaja on terve päeva, st 8 tundi. Reeglina on hommikul õpetaja üksi, abiõpetaja tuleb enne hommikusööki ja hakkab tegelema söögi organiseerimisega – katab laua, toob köögist toidu jne, vajadusel vaatab, kas riietusruum liiga korrast ära pole.

Õhtul samamoodi – abiõpetaja läheb peale õhtuoote söömist ära – kella viie paiku ja edasi on õpetaja lastega üksi.

Palun, andke teada, mitmes lasteaias olete teinud kontrolli ja mis lasteaiad need on? Võiks sellest kuhugi teada anda. Seaduse järgi sõimerühmas võib olla maksimaalselt 14 last (2 kasvataja kohta) ja liitrühmas 18 last (kolme kasvataja kohta). Kui rühmas on 18 last korraga kohal ja ainult 2 kasvatajat, siis sellest tuleks küll kuhugi teada anda, sest see seab ohtu laste turvalisust ning emotsionaalset heaolu.

Meie lastehoius kui vähemalt 15 last korraga kohal – on alati 3 hoidjat kohal.

Ülemäärane väsimus, suutmatus lastega tegeleda, agressiivsus, ükskõiksus laste suhtes ning rahulolematus oma eluga ongi seotud töötajate ülekoormusega.

#3033341:

Tundub et siiski ei oska, või pole teie elus olnud (veel) olukordi, kus te oleks pidanud oma lapse eest seisma.

Ka minu lapsel oli teatud perioodidel probleeme emmest ja issist lahti laskmisega (ilmselt põhjusega), ja kui üks kasvataja arvas nagu teie et kõigiga ei jõua tegeleda, siis teine tuli alati vastu ja leidis alati võimaluse mu lapse tähelepanu saamiseks endale. Ta võttis sülle, rääkis midagi huvitavat ja tema juuresolekul lasi laps alati minust lahti. Nüüd on nii, et seda esimest ei ole, ja ei ole ka probleemi. Mõni lihtsalt ei sobigi lastega tegelemiseks ja kõik. Ja mina olen isiklikult veendunud et probleemid lasteaeda minekuga saavad alguse just lasteaias. Iga laps on erinev ja kuigi suhtun oma lastesse ühtemoodi, on ka nemad mul emotsionaalselt väga erinevad. Lasteaia töötaja PEAB sellega arvestama, mitte joondama kõiki lapsi “tublimate” ja “lihtsamate” järgi.

Usun, et mul on rohkem kogemusi, kui teil. Mul on 2 täiskasvanut last, üks teismeline ja kaks eelkooliealist 🙂 Ja kohe kindlasti ei ole ma oma lastest mittehooliv vanem.
Oma esimest poega kiskusin jõuga enda küljest ära, et ta sõimerühma jääks, ei olnud õpetaja süüdi, et laps minna ei tahtnud. Õues nutsin, et oma nutva lapse sinna jätsin, aga ei süüdistanud kedagi. Emapalka ei saanud, korter vajas maksmist ja tuli tööle minna. Praegune teismeline jalutas esimesel päeval rühma, ei mingit kisa. Ülejäänud 3 on sellised keskmised harjujad, natuke nuttu aga ei midagi äärmuslikku. Lapsed pole muidugi kunagi olnud 5 päeva järjest lasteaias, alati on olnud vähemalt üks vaba päev lisaks nädala sees. Mul on kokkupuude 3 lasteaiaga ja mul pole probleeme olnud.

See on ju nii tavaline, et lapsele meeldib üks kasvataja rohkem ja teine vähem. Aga seda ei pea võimendama vaid lahendusi leidma. Kus on teemaalgataja koostöövalmidus lapse muret lahendada peale kaebamajooksmise?

#3034213:

Mina kaitsen oma last ja selge on see, et probleem on õpetajas. Laps kardab teda ja õpetaja on selles ise süüdi. Hommikul lasteaeda viies on õpetajal lapsele esimene küsimus, “mis sul täna seljas on? Millega sa tulid, kas jalgsi või autoga?” Kui kõik teised mängivad rühmas mängu siis minu lapsele öeldakse “mängi sina põrandal puslega kuna SINA ju ei taha laua taga mängida!” ja muud sellised märkused. Samas ma ikkagi jätsin lapse laua taga mängima küll teist mängu, kuid teistega koos ja laps kartis, kuid leppis minu plaaniga. Seetõttu ongi asi õpetajas ja kolmene saab aru jutust ja käitumisest küll, ja hüsteeria on alati millegi muu tagajärg, mitte põhjus. Loomulikult tulebki esimese asjana teavitada juhtkonda ja seda tegin samuti. Probleemi lahendus pole selle maha vaikimine. Ei peagi olema õpetaja lemmik ega midagi, kuid lapsevanemana ootan, et minu lapsel poleks erikohtlemist ja teeb seda, mida teevad kõik. Kui lapsed mängivad laua taga mängu, miks peaks minu laps põrandal omaette mängima? Kas see juba pole erikohtlemine? Oh sinul on seljas dressipluus või tulid hommikul jalgsi, teavitame sellest ka tervet rühma?! Kas see õpetaja on enda arvates vaimukas või on juba ette ühe lapse välja valinud ja salamisi kiusab, ka minu kui lapsevanema ees muideks julgeb öelda taolisi asju u nagu 3a laps valiks endale ise riideid või sõidaks ise autoga? Isegi kui õpetaja on omaarvates väga vaimukas ja terav kriit, mõelgu ka selle peale, et lapsed ju panevad KÕIKE öeldut ja tehtut tähele! Õpetaja on ometi eeskuju ja sellele võiks mõelda enne kui tööle tulla. Muideks, kas tuli ikka autoga tööle või?!

Muideks, miks karta juhtkonda? Juhtkond aitab leida lahenduse, et õpetaja suudaks ebaolulise juurest nagu lapse lasteaeda tulemise viis või riideesemed, tagasi olulise, ehk õpetamise juurde tulla. Kui õpetaja soovib vaimukas olla siis on tal selleks aega küllalt nädalavahetusel.

Appppiiiiiiii!!!
Sul tõsiselt midagi logiseb ikka kuskil.

#3034213:

Mina kaitsen oma last ja selge on see, et probleem on õpetajas. Laps kardab teda ja õpetaja on selles ise süüdi. Hommikul lasteaeda viies on õpetajal lapsele esimene küsimus, “mis sul täna seljas on? Millega sa tulid, kas jalgsi või autoga?” Kui kõik teised mängivad rühmas mängu siis minu lapsele öeldakse “mängi sina põrandal puslega kuna SINA ju ei taha laua taga mängida!” ja muud sellised märkused. Samas ma ikkagi jätsin lapse laua taga mängima küll teist mängu, kuid teistega koos ja laps kartis, kuid leppis minu plaaniga. Seetõttu ongi asi õpetajas ja kolmene saab aru jutust ja käitumisest küll, ja hüsteeria on alati millegi muu tagajärg, mitte põhjus. Loomulikult tulebki esimese asjana teavitada juhtkonda ja seda tegin samuti. Probleemi lahendus pole selle maha vaikimine. Ei peagi olema õpetaja lemmik ega midagi, kuid lapsevanemana ootan, et minu lapsel poleks erikohtlemist ja teeb seda, mida teevad kõik. Kui lapsed mängivad laua taga mängu, miks peaks minu laps põrandal omaette mängima? Kas see juba pole erikohtlemine? Oh sinul on seljas dressipluus või tulid hommikul jalgsi, teavitame sellest ka tervet rühma?! Kas see õpetaja on enda arvates vaimukas või on juba ette ühe lapse välja valinud ja salamisi kiusab, ka minu kui lapsevanema ees muideks julgeb öelda taolisi asju u nagu 3a laps valiks endale ise riideid või sõidaks ise autoga? Isegi kui õpetaja on omaarvates väga vaimukas ja terav kriit, mõelgu ka selle peale, et lapsed ju panevad KÕIKE öeldut ja tehtut tähele! Õpetaja on ometi eeskuju ja sellele võiks mõelda enne kui tööle tulla. Muideks, kas tuli ikka autoga tööle või?!

Muideks, miks karta juhtkonda? Juhtkond aitab leida lahenduse, et õpetaja suudaks ebaolulise juurest nagu lapse lasteaeda tulemise viis või riideesemed, tagasi olulise, ehk õpetamise juurde tulla. Kui õpetaja soovib vaimukas olla siis on tal selleks aega küllalt nädalavahetusel.

Meil oli hommikul lasteaias juturing, kus siis samuti neid küsimusi küsiti, anti üksteisele mingi kaisukas edasi ja siis igaüks rääkis vastavalt teemale. Kõik istusid ringis patjadel maas. Vanemates rühmades mõtlesid lapsed ka teemad välja.
Eesmärgiks oli vist see, et osad lapsed õpiksid kuulama ja teised teeksid üldse suu lahti (minu oma kuulus sinna teise gruppi).
Sa ei hakka ju lastega igal hommikul sõimelastega päevapoliitikast rääkima, ikka on põhilised teemad ilm, millega tulid, mis seljas täna, kellega tulid, mis teepeal huvitavat juhtus jne

Mina ei soovi mingit õpetajat halvast küljest näidata, vaid ise ka imestan miks nii räägib lapsega kuna koguaeg on mulle tundunud sõbralik ja lapsele alguses hirmsasti meeldis see õpetaja. Kolmene saab juba aru ju mida öeldakse

Mida halba on küsimuse “Räägi, mis sul täna seljas on?” esitamises 3-aastasele? See on täiesti normaalne, eakohane küsimus talle. Täiesti JABUR, mida sa vahvast sõbralikust küsimusest välja üritad imeda.