Esileht Koolilaps Lastega maalt linna kolimine

Näitan 30 postitust - vahemik 61 kuni 90 (kokku 104 )

Teema: Lastega maalt linna kolimine

Postitas:
Kägu

Kulla teemaalgataja, kuidas sa seda õeks õppimist oma laste kõrvalt ette kujutad ? Saan aru, et sul on umbes pooleaastane beebi, lasteaialaps ja teismelised. Mees töötab Soomes. Mis variandid sul oleks haigete lastega kodusolemiseks või lihtsalt pikemateks koolipäevadeks ? 1,5 aastasele sõimekohta saada on suht keeruline ja igapäevaste pikkade päevadega on ta vähemalt pool aega haigena kodus.Õeõppe läbimine nii,et pooled praktikad oled lastega hoolduslehel,ei ole võimalik.

Ega ei kujutagi ette. Lihtsalt, pole ka väga vahet, kas lähen järgmine talv või sellest veel järgmine õppima. Ikka on probleem. Ega ma seda beebit sinna sõime panna ei tahaks. Lihtsalt, kui me laenu ei võta, siis mees ei pea ja ega ta ei tahagi 12 kuud aastast tööl olla Soomes. Kui mul praktika, siis on ta näiteks kodus. Mul puudub igasugune tugivõrgustik. Hetkel ainus tugivõrgustik on suuremad lapsed. Nemad ajutiselt saavad nooremad lasteaeda viia ja ära tuua paar-kolm korda nädalas. Me peame veel neid asju läbi mõtlema.

+2
-9
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu arust ka see plaan veel toorevõitu teil. Mul kolm last, üks kohe 18, teine 10 ja kolmas kohe 6.  Läksin sel aastal Tartu Ülikooli, õpin päevases õppes, mis tähendab, et Tartus pean keskeltläbi kolm päeva nädalas olema. Võimalik on see ainult tänu sellele, et mu abikaasa saab ise vaadata, millal tööd teeb. Kui pisem haige, saab tema kodus olla. Kui mul on palju õppida, siis käib toidupoes, teeb ise söögid, tegeleb lastega, et ma saaksin kodus õppida. Ega ülikool pole ainult koolis käimise päevad, kodutöid on ikka palju, osad ained ainult iseseisvaks õppimiseks, loed ise raamatuid, kuulad e-loenguid. On üksjagu päevi, kus olen küll kodus, aga õpin hommikul 9-st õhtul 9-ni ja nii mitu päeva järjest, sest on suure töö esitamise tähtaeg või suur kontrolltöö tulemas. Kui pole kodus kedagi, kes lastega tegeleks ja majapidamisega tegeleb, siis ikka üsna võimatu on on sul ülikoolis käia, vahet pole kus elad.

+10
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kulla teemaalgataja, kuidas sa seda õeks õppimist oma laste kõrvalt ette kujutad ? Saan aru, et sul on umbes pooleaastane beebi, lasteaialaps ja teismelised. Mees töötab Soomes. Mis variandid sul oleks haigete lastega kodusolemiseks või lihtsalt pikemateks koolipäevadeks ? 1,5 aastasele sõimekohta saada on suht keeruline ja igapäevaste pikkade päevadega on ta vähemalt pool aega haigena kodus.Õeõppe läbimine nii,et pooled praktikad oled lastega hoolduslehel,ei ole võimalik.

Ega ei kujutagi ette. Lihtsalt, pole ka väga vahet, kas lähen järgmine talv või sellest veel järgmine õppima. Ikka on probleem. Ega ma seda beebit sinna sõime panna ei tahaks. Lihtsalt, kui me laenu ei võta, siis mees ei pea ja ega ta ei tahagi 12 kuud aastast tööl olla Soomes. Kui mul praktika, siis on ta näiteks kodus. Mul puudub igasugune tugivõrgustik. Hetkel ainus tugivõrgustik on suuremad lapsed. Nemad ajutiselt saavad nooremad lasteaeda viia ja ära tuua paar-kolm korda nädalas. Me peame veel neid asju läbi mõtlema.

Mina pidin ka oma väikest õde väga tihti viima-tooma. Ja eeldades, et suuremal lapsel endal on ka sotsiaalne elu või huviringid, on see suht raske. Mina olin küll oma vanemate peale pahane, et nad ise väikest õde toidud ja viidud ei saanud. Nende õnneks mul sotsiaalne elu suht puudus ja ma sain lasteaias siiski igapäevaselt last toomas käia.

+9
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Jah üks võimalus on kolida linna, mis ei ole Tallinn. Mitmekesisem töökohtade valik on ju peale Tallinna ka teistes linnades. Elamispind odavam, koolides ja lasteaedades alati kohti saadaval.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma saan aru, et praegusest kohast ärakolimise mõte tagasi suuremase linna oleks puhtalt sinu hariduse ja töökoha pärast. Pereliikmete kätemerd ei paista. Aga kas need aleviku-elu hüved, mida te kahtlemata väga põhjalikult kaalusite ja mille pärast te kunagi Tallinnast sinna kolisite, enam üldse ei päde? Või oli Tallinnast väikekohta kolimisel mõni spetsiifiline põhjus, mida enam pole?

+8
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kulla teemaalgataja, kuidas sa seda õeks õppimist oma laste kõrvalt ette kujutad ? Saan aru, et sul on umbes pooleaastane beebi, lasteaialaps ja teismelised. Mees töötab Soomes. Mis variandid sul oleks haigete lastega kodusolemiseks või lihtsalt pikemateks koolipäevadeks ? 1,5 aastasele sõimekohta saada on suht keeruline ja igapäevaste pikkade päevadega on ta vähemalt pool aega haigena kodus.Õeõppe läbimine nii,et pooled praktikad oled lastega hoolduslehel,ei ole võimalik.

Ega ei kujutagi ette. Lihtsalt, pole ka väga vahet, kas lähen järgmine talv või sellest veel järgmine õppima. Ikka on probleem. Ega ma seda beebit sinna sõime panna ei tahaks. Lihtsalt, kui me laenu ei võta, siis mees ei pea ja ega ta ei tahagi 12 kuud aastast tööl olla Soomes. Kui mul praktika, siis on ta näiteks kodus. Mul puudub igasugune tugivõrgustik. Hetkel ainus tugivõrgustik on suuremad lapsed. Nemad ajutiselt saavad nooremad lasteaeda viia ja ära tuua paar-kolm korda nädalas. Me peame veel neid asju läbi mõtlema.

Mina pidin ka oma väikest õde väga tihti viima-tooma. Ja eeldades, et suuremal lapsel endal on ka sotsiaalne elu või huviringid, on see suht raske. Mina olin küll oma vanemate peale pahane, et nad ise väikest õde toidud ja viidud ei saanud. Nende õnneks mul sotsiaalne elu suht puudus ja ma sain lasteaias siiski igapäevaselt last toomas käia.

Kui suurematel lastel pole ühtegi trenni-huviringi. Pärast kooli istutakse ainult arvutis ja kui aega üle jääb, tehakse ka koolitöid. Vabadel päevadel istutakse arvutis lausa ööläbi. Kui palud poes käia, siis on ving lahti. Kodus ülesandeks on vaid oma toa koristamine ja seda tehakse ehk kuus korra. Kas tõesti oleks see liiga palju palutud, et lapsed tooks kordamööda mõned korrad nädalas vennad lasteaiast ära. Lasteaed ja kool asuvad praktiliselt kõrvuti.

0
-9
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui suurematel lastel pole ühtegi trenni-huviringi. Pärast kooli istutakse ainult arvutis ja kui aega üle jääb, tehakse ka koolitöid. Vabadel päevadel istutakse arvutis lausa ööläbi. Kui palud poes käia, siis on ving lahti. Kodus ülesandeks on vaid oma toa koristamine ja seda tehakse ehk kuus korra. Kas tõesti oleks see liiga palju palutud, et lapsed tooks kordamööda mõned korrad nädalas vennad lasteaiast ära. Lasteaed ja kool asuvad praktiliselt kõrvuti.

Kui sa oled teemaalgataja, siis nende kirjeldatud laste juurest sa ei saa ju minna kaugele õppima, kui mees veel välismaal. Nii kummaline kõnepruuk enda laste kohta. Suuremad on ju ka omad, miks neist umbisikuliselt rääkida?
Nüüd jääb mulje, et teismelised istuvad ainult arvutis. Millal nad siis nende hulgaliste sõpradega kohtuvad, kelle pärast ära ei soovi kolida? Kas olete proovinud leida lastele tegevusi (veidi kaugemal siis, kui kohapeal kohe mitte midagi ei ole noortele teha)?

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kulla teemaalgataja, kuidas sa seda õeks õppimist oma laste kõrvalt ette kujutad ? Saan aru, et sul on umbes pooleaastane beebi, lasteaialaps ja teismelised. Mees töötab Soomes. Mis variandid sul oleks haigete lastega kodusolemiseks või lihtsalt pikemateks koolipäevadeks ? 1,5 aastasele sõimekohta saada on suht keeruline ja igapäevaste pikkade päevadega on ta vähemalt pool aega haigena kodus.Õeõppe läbimine nii,et pooled praktikad oled lastega hoolduslehel,ei ole võimalik.

Ega ei kujutagi ette. Lihtsalt, pole ka väga vahet, kas lähen järgmine talv või sellest veel järgmine õppima. Ikka on probleem. Ega ma seda beebit sinna sõime panna ei tahaks. Lihtsalt, kui me laenu ei võta, siis mees ei pea ja ega ta ei tahagi 12 kuud aastast tööl olla Soomes. Kui mul praktika, siis on ta näiteks kodus. Mul puudub igasugune tugivõrgustik. Hetkel ainus tugivõrgustik on suuremad lapsed. Nemad ajutiselt saavad nooremad lasteaeda viia ja ära tuua paar-kolm korda nädalas. Me peame veel neid asju läbi mõtlema.

Mina pidin ka oma väikest õde väga tihti viima-tooma. Ja eeldades, et suuremal lapsel endal on ka sotsiaalne elu või huviringid, on see suht raske. Mina olin küll oma vanemate peale pahane, et nad ise väikest õde toidud ja viidud ei saanud. Nende õnneks mul sotsiaalne elu suht puudus ja ma sain lasteaias siiski igapäevaselt last toomas käia.

Kui suurematel lastel pole ühtegi trenni-huviringi. Pärast kooli istutakse ainult arvutis ja kui aega üle jääb, tehakse ka koolitöid. Vabadel päevadel istutakse arvutis lausa ööläbi. Kui palud poes käia, siis on ving lahti. Kodus ülesandeks on vaid oma toa koristamine ja seda tehakse ehk kuus korra. Kas tõesti oleks see liiga palju palutud, et lapsed tooks kordamööda mõned korrad nädalas vennad lasteaiast ära. Lasteaed ja kool asuvad praktiliselt kõrvuti.

Oleneb ilmselt ka lasteaiast, minu väikest õde ei antud lasteaias mulle ka peale seda kui ema oli pakkunud, et võib kirjutada kirjaliku loa jne, olin tol hetkel ca 15.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Teemaalgataja oli algusess küll pikalt kommenteerimas, aga ebamugavamatele küsimustele ei vasta.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kulla teemaalgataja, kuidas sa seda õeks õppimist oma laste kõrvalt ette kujutad ? Saan aru, et sul on umbes pooleaastane beebi, lasteaialaps ja teismelised. Mees töötab Soomes. Mis variandid sul oleks haigete lastega kodusolemiseks või lihtsalt pikemateks koolipäevadeks ? 1,5 aastasele sõimekohta saada on suht keeruline ja igapäevaste pikkade päevadega on ta vähemalt pool aega haigena kodus.Õeõppe läbimine nii,et pooled praktikad oled lastega hoolduslehel,ei ole võimalik.

Ega ei kujutagi ette. Lihtsalt, pole ka väga vahet, kas lähen järgmine talv või sellest veel järgmine õppima. Ikka on probleem. Ega ma seda beebit sinna sõime panna ei tahaks. Lihtsalt, kui me laenu ei võta, siis mees ei pea ja ega ta ei tahagi 12 kuud aastast tööl olla Soomes. Kui mul praktika, siis on ta näiteks kodus. Mul puudub igasugune tugivõrgustik. Hetkel ainus tugivõrgustik on suuremad lapsed. Nemad ajutiselt saavad nooremad lasteaeda viia ja ära tuua paar-kolm korda nädalas. Me peame veel neid asju läbi mõtlema.

Mina pidin ka oma väikest õde väga tihti viima-tooma. Ja eeldades, et suuremal lapsel endal on ka sotsiaalne elu või huviringid, on see suht raske. Mina olin küll oma vanemate peale pahane, et nad ise väikest õde toidud ja viidud ei saanud. Nende õnneks mul sotsiaalne elu suht puudus ja ma sain lasteaias siiski igapäevaselt last toomas käia.

Kui suurematel lastel pole ühtegi trenni-huviringi. Pärast kooli istutakse ainult arvutis ja kui aega üle jääb, tehakse ka koolitöid. Vabadel päevadel istutakse arvutis lausa ööläbi. Kui palud poes käia, siis on ving lahti. Kodus ülesandeks on vaid oma toa koristamine ja seda tehakse ehk kuus korra. Kas tõesti oleks see liiga palju palutud, et lapsed tooks kordamööda mõned korrad nädalas vennad lasteaiast ära. Lasteaed ja kool asuvad praktiliselt kõrvuti.

Oleneb ilmselt ka lasteaiast, minu väikest õde ei antud lasteaias mulle ka peale seda kui ema oli pakkunud, et võib kirjutada kirjaliku loa jne, olin tol hetkel ca 15.

Tänapäeval ei anta last alaealistele kaasa.

Ka mina käisin u 11-aastaselt oma väikevennal 3km eemal asuvas lasteaias järgi aga see oli 40 aastat tagasi.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kulla teemaalgataja, kuidas sa seda õeks õppimist oma laste kõrvalt ette kujutad ? Saan aru, et sul on umbes pooleaastane beebi, lasteaialaps ja teismelised. Mees töötab Soomes. Mis variandid sul oleks haigete lastega kodusolemiseks või lihtsalt pikemateks koolipäevadeks ? 1,5 aastasele sõimekohta saada on suht keeruline ja igapäevaste pikkade päevadega on ta vähemalt pool aega haigena kodus.Õeõppe läbimine nii,et pooled praktikad oled lastega hoolduslehel,ei ole võimalik.

Ega ei kujutagi ette. Lihtsalt, pole ka väga vahet, kas lähen järgmine talv või sellest veel järgmine õppima. Ikka on probleem. Ega ma seda beebit sinna sõime panna ei tahaks. Lihtsalt, kui me laenu ei võta, siis mees ei pea ja ega ta ei tahagi 12 kuud aastast tööl olla Soomes. Kui mul praktika, siis on ta näiteks kodus. Mul puudub igasugune tugivõrgustik. Hetkel ainus tugivõrgustik on suuremad lapsed. Nemad ajutiselt saavad nooremad lasteaeda viia ja ära tuua paar-kolm korda nädalas. Me peame veel neid asju läbi mõtlema.

Mina pidin ka oma väikest õde väga tihti viima-tooma. Ja eeldades, et suuremal lapsel endal on ka sotsiaalne elu või huviringid, on see suht raske. Mina olin küll oma vanemate peale pahane, et nad ise väikest õde toidud ja viidud ei saanud. Nende õnneks mul sotsiaalne elu suht puudus ja ma sain lasteaias siiski igapäevaselt last toomas käia.

Kas tõesti oleks see liiga palju palutud, et lapsed tooks kordamööda mõned korrad nädalas vennad lasteaiast ära. Lasteaed ja kool asuvad praktiliselt kõrvuti.

Kas tunnid lõppevad kl 17 või tuleb lapsed ära tuua juba tundide lõppedes nt kl 14-15 ja kogu edasine õhtune aeg väiksematega veeta, nenedega tegeleda ja neid valvata?

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tänapäeval ei anta last alaealistele kaasa.

Olen teemaalgataja. Loomulikult antakse kaasa. Võib-olla suurtes linnades ei anta, aga meie vallas antakse. Lapsevanem annab kirjaliku loa ja 13-aastane võib oma vennal või õel järel käia. Koolieelik võib kevadel ka ise lasteaiast koju tulla.

+2
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas tunnid lõppevad kl 17 või tuleb lapsed ära tuua juba tundide lõppedes nt kl 14-15 ja kogu edasine õhtune aeg väiksematega veeta, nenedega tegeleda ja neid valvata?

Kool, lasteaed ja kodu asuvad kõik lähestikku. Kodust lasteaeda jalutada on 10min. Vanem laps on väiksemat venda varemgi lasteaiast ära toonud. Ei pea need teismelised pool päeva lapsehoidjad olema. Hea, kui paar tundigi vaatavad. Ma varem olin ju vahetustega tööl. Tulin kell 10 õhtul töölt. Midagi teha polnud. Pole valida kahjuks töökohti, mis üheksast viieni.

+1
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tegutsen kinnisvaras ja jälgin regulaarselt juba 2 aastat Põhja-eesti kinnisvarainfot. Selle aja jooksul olen normaalse hinnaga remonti vajavat Tln 4 toalist korterit kohanud NULL korral. Ehk siis 2500 sissetulekuga loota tallinnas 4 toalise ostu peale on täielik mission impossible. Seda lihtsalt ei ole olemas. Heal juhul harjumaal kusagil aga see 4 lapse puhul samamoodi suht mõttetu liigutus.

MInu soovitus on pangaga konsulteerida- aru saada mis laenu summat pakutakse, kui üldse. Siis hoida ennast kursis pakkumsitega tallinnas, kas korteri müük pluss laenusumma üldse lähedaltki annaks kokku selle mis teil vaja summana leida. Panen pea panti et see pole reaalne. Pakkumishinnad ületavad teie võimalikku kogusummat hetkel mingi 40% võrra.

Enne kui see osa on tehtud ei tasu lastele sõnakestki poetada. sest hetkel on tõenäosus, et plaan õnnestuks väga hädine, selle pärast ei tasu nende elu sassi lüüa.

Ja hakake koguma säästu et see vahe 5-8 aastaga kokku saada.

PS! õppida ei ole mitte kunagi hilja, unusta see mõte kohe ära, et vanus õppimist takistab.

Tasuks veidi tõsisemalt ringi vaadata, kas sealkandis oleks paremat tööd saada, maakoolidesse võetakse vahel õpetajaks ka juhul kui astud kaugõppes eriala õppima.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas keegi umbes oskaks aimata, kui suur sissetulek peab olema 4 lapsega peres, et 80-100tuh laenu saada. Kas paljulapselised pered siis ei saagi laenu? Kredexist ju ka tolku pole. Sissemakse meil ju olemas u 30%. Swedbanka ei saa minna konsultatsioonile ka. Aja broneerimisel pole sellist varjantigi. Mehel SEB ja sinna saab niisama vestlema minna. Mõtlesin, et niisama võiks ju minna küsima. Kas on üldse tulevikuski lootust.

Tegutsen kinnisvaras ja jälgin regulaarselt juba 2 aastat Põhja-eesti kinnisvarainfot. Selle aja jooksul olen normaalse hinnaga remonti vajavat Tln 4 toalist korterit kohanud NULL korral. Ehk siis 2500 sissetulekuga loota tallinnas 4 toalise ostu peale on täielik mission impossible. Seda lihtsalt ei ole olemas. Heal juhul harjumaal kusagil aga see 4 lapse puhul samamoodi suht mõttetu liigutus.

130tuh müüdi suurt 4-toalist Kristiines. Sama suur korter samas majas, aga natuke remonditud ja maksis juba u 160tuh. 120tuh maksis Sõles 5-toaline. Minu arvates on küll kortereid, kuid neid on väga vähe. Ma ei arvagi, et alla 100tuh saab 4-toalise.

+1
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Reaalne tehinguhind ma pakuks praegu 150 000 alates, hetkel kõik alla selle läheb ülehelikiirusel, mingit valimise, otsustamise aega pole, esimene kes kuulutuse leiab broneerib ära, järgmised vaatavad vesise suuga pealt või proovivad üle pakkuda. Ometigi nii kallis, eriti kui suurte kommunaalkuludega maja, ei tea kust see raha tuleb inimestel.

Pank vaatab laenumakset ja perele järele jäävat summat. Teil 6 liikmeline pere, oli kusagil vist mingi arvutus et 400 eur pereliikme kohta peaks jääma, see on teil juba lõhki. Võibolla lapsed arvutatakse mingi koefitsendiga.

SIis peate vaatama kui pikka laenu antakse. Ma pakuks et vanus on selline et üle 18 aasta pikkust laenu teile enam ei anta, pigem 15 aastat. See teeb kuumakse valusaks 600-650 eurot + kindlustus.

Ja siis pank vaatabki kas see kuumakse summa on jõukohane. Ühe palgateenijaga – väga kahtlen. Vt Swedi kodulehel on need laenukalkulaatorid, seal saad klõpsida ja see maksimaalse laenusumma kalkulaator on pullikaka, see summa on reaalne ainult kahele IT kõrgepalgalisele kellel kogutulu 5000+

PS! tallinna koolid võivad olla tasemelt üsna jõhkralt erinevad maakoolist, kus keskmine õpihuvi on nadi. Isegi kristiine tavakooli matemaatika ja keeletund võib sellise lapse panna ennast ufona tundma ja depressiooni murda.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Teemaalgataja olen. Kas polnud siiski nii, et 75 eluaastaks peab laen tasutud olema. Peaks ikka 20 aastaks saama küll. Ise arvestasin, et max 400 maksaks kuus ära. Kui 400 on arvestatud täiskasvanu kohta ja näiteks 300 lapse kohta, siis tuleb ju välja. Ei ole üks palgasaaja. Ikka 2 ju. Mõne aasta pärast on kaks last juba täiskasvanud. Jääbki vaid 2 last. Eks pangast saab infot.

0
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja see ka, et praegune gümnaasium on päris tugev kool. Vist oli edetabelis esimese 30 kooli seas.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei ole üks palgasaaja. Ikka 2 ju. Mõne aasta pärast on kaks last juba täiskasvanud. Jääbki vaid 2 last.

Ma ei tea, kuidas pank seda vaatab, aga reaalsus on selline, et siis just lähevadki kulud eriti suureks ja tulud (lapsetoetus) kaovad. Eeldusel, et lapsed pärast gümnaasiumi edasi õppima lähevad.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui 400 jaksaks maksta. Ja 75 ei ole never-ever ülemiseks vanusepiiriks reaalsetes lepingutes, 30% inimesi on kalmistul selleks ajaks.

seega mul oli esialgses arvutuses õigus. Laenuvõime ja reaalsete tehinguhindade vahel on 30000-40000 puudujääki.

Aga eks pank toob maa peale tagasi.
60 tuhandest suuremad laenusummad on siiski noortele kõrgepalgalistele väikeperedele.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kulla teemaalgataja, kuidas sa seda õeks õppimist oma laste kõrvalt ette kujutad ? Saan aru, et sul on umbes pooleaastane beebi, lasteaialaps ja teismelised. Mees töötab Soomes. Mis variandid sul oleks haigete lastega kodusolemiseks või lihtsalt pikemateks koolipäevadeks ? 1,5 aastasele sõimekohta saada on suht keeruline ja igapäevaste pikkade päevadega on ta vähemalt pool aega haigena kodus.Õeõppe läbimine nii,et pooled praktikad oled lastega hoolduslehel,ei ole võimalik.

Ega ei kujutagi ette. Lihtsalt, pole ka väga vahet, kas lähen järgmine talv või sellest veel järgmine õppima. Ikka on probleem. Ega ma seda beebit sinna sõime panna ei tahaks. Lihtsalt, kui me laenu ei võta, siis mees ei pea ja ega ta ei tahagi 12 kuud aastast tööl olla Soomes. Kui mul praktika, siis on ta näiteks kodus. Mul puudub igasugune tugivõrgustik. Hetkel ainus tugivõrgustik on suuremad lapsed. Nemad ajutiselt saavad nooremad lasteaeda viia ja ära tuua paar-kolm korda nädalas. Me peame veel neid asju läbi mõtlema.

Mina pidin ka oma väikest õde väga tihti viima-tooma. Ja eeldades, et suuremal lapsel endal on ka sotsiaalne elu või huviringid, on see suht raske. Mina olin küll oma vanemate peale pahane, et nad ise väikest õde toidud ja viidud ei saanud. Nende õnneks mul sotsiaalne elu suht puudus ja ma sain lasteaias siiski igapäevaselt last toomas käia.

Kui suurematel lastel pole ühtegi trenni-huviringi. Pärast kooli istutakse ainult arvutis ja kui aega üle jääb, tehakse ka koolitöid. Vabadel päevadel istutakse arvutis lausa ööläbi. Kui palud poes käia, siis on ving lahti. Kodus ülesandeks on vaid oma toa koristamine ja seda tehakse ehk kuus korra. Kas tõesti oleks see liiga palju palutud, et lapsed tooks kordamööda mõned korrad nädalas vennad lasteaiast ära. Lasteaed ja kool asuvad praktiliselt kõrvuti.

Paris ehmatavalt tühi elu nendel teismelistel… Kurb mõeldagi. Äkki sa emana suhtleks nendega, suunaks ja kaasaks neid sportima, kultuuriellu ja lahedalt koos vaba aega veetma, mitte ei saaks riburadapidi tittesid otsa nii, et vanemate jaoks aega ega mahvi ei jätku.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

õe praktikad on ikka päris mahukad. Hetkel  on mul koolis tervisekabinetis praktikant , esimene kursus. Praktika maht 86 tundi. Selle tegemiseks kolm nädalat. Reaalsuses saab ta seda praksi teha  2 nädalat, sest 1-9 jaanuar oli  koolis koolivaheaeg.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma ka ootaks vastust küsimusele, mida eelnevalt on mitmel korral küsitud, aga ikka vastuseta: miks otsustasite kunagi Tallinnast kolida sinna alevikku? Mis olid need plussid teie jaoks võrreldes Tallinnaga?

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Teemaalgataja olen. Kas polnud siiski nii, et 75 eluaastaks peab laen tasutud olema. Peaks ikka 20 aastaks saama küll. Ise arvestasin, et max 400 maksaks kuus ära. Kui 400 on arvestatud täiskasvanu kohta ja näiteks 300 lapse kohta, siis tuleb ju välja. Ei ole üks palgasaaja. Ikka 2 ju. Mõne aasta pärast on kaks last juba täiskasvanud. Jääbki vaid 2 last. Eks pangast saab infot.

Kui sa isegi oled kuskilt sellist kuulujuttu kuulnud 75-aastast, siis kuidas mõistusega seda tõepähe saab võtta? Millest peaks reaalselt laenu maksma 10 aasta pensionil olles? Millest sina seda maksaks?
Swedbankis käib konsultatsioon nii, et kõigepealt sisestad enda andmed ja soovid netipangas taotluse vormile, konsultant teeb esialgse analüüsi teile ära ja siis võtab ühendust juba individuaalsete soovituste osas. Pane sinna taotlus üles (vajaliks sisestada enda reaalsed sissetulekud ja plaanid), siis saad vastuse üsna kiirelt.
Ja palun ütle siis meile ka, sest inimesed on päris palju siin kaasa mõelnud.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vabandust küll, kui ma kõigile küsimustele pole vastanud. Omast arust küll vastasin, aga äkki siis mitte. Teema on pikaks veninud.
Kolisime ära selleks, et maja ehitada. Ühesõnaga ostsime korteri maakoha lähedale. Raha jäi veel järele ja selle eest rajasime kommunikatsioonid, tee, kõrvalehitise, vundamendi. Ostsime veel maad juurdegi. Meil on päris palju maad ja metsa. Nüüd oma rahadega oleme püsti pannud karkassi, aga majaehituse juures kallim osa vajab veel tegemist. Maja on pisike ja kõik 4 last ei mahuks sinna. Pigem oleme arvestanud sellega, et see nagunii lähitulevikus valmis ei saa ja selleks hetkeks on vanemad lapsed juba lahkunud kodust.
Vanemate laste koolitamine läheb kulukaks siis, kui me jääme endisesse elukohta. Pank peaks ju aru saama sellest, et kui Tallinnas on korter, saavad lapsed ülikooliaja kodus elada. Muidugi juhul, kui nad lähevad Tallinnasse õppima.
Ja mina ei kavatse pensionist laenu maksta. Ma olen 40. Tahate öelda, et pank ei anna 20 aastaks laenu.
Kusjuures see korter oleks ka ikkagi ajutine lahendus. Korterite hinnad nagunii tõusevad. Seda enam, kui tegu remonti vajava korteriga. Kui remont tehtud, oleme juba 10tuh-ga plussis. Tallinnas elaks näiteks 7-8 aastat, siis müüks korteri maha, ostaks näiteks 2-toalise, mida saab välja üürida või kus saavad nooremad lapsed õpingute ajal elada. Ise koliks maale nooremate lastega. Väiksem läheks siis esimesse klassi. Ma ei arva, et ma eluaeg tahan korteris elada.
Ma olengi selline rahutu hing. Ma ei suuda pikalt ühes kohas paigal püsida. Ma vajan vaheldust. Mul peab olema ka selline töö, kus päev on täis tegutsemist ja kui rutiin peale tuleb, siis saan jälle töökohta vahetada ja juurde õppida. Õe elukutse seda võimaldab. Ka maal elades saaks ma õena töötada. Lähim linn, kus ka haigla asub, on 25km kaugusel. Hädapärast saaks ka Tallinnas tööl käia.

+1
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Paris ehmatavalt tühi elu nendel teismelistel… Kurb mõeldagi. Äkki sa emana suhtleks nendega, suunaks ja kaasaks neid sportima, kultuuriellu ja lahedalt koos vaba aega veetma, mitte ei saaks riburadapidi tittesid otsa nii, et vanemate jaoks aega ega mahvi ei jätku.

Miks sa arvad, et ma ei suhtle lastega. Selline “tühi” elu on ma pakun, et enamus teismelistel. Sul äkki pole siis teismelisi? Nemad ise on õnnelikud. Nad saavad tegeleda sellega, mis neile meeldib. Kes olen mina, et öelda, mis neile peaks meeldima. Ma olen neile võimaldanud erinevaid trenne. Mõlemad lapsed on kokku käinud kümnes erinevas trennis. On ostetud varustust, on tassitud trennidesse ja võistlustele. Alustades rulluisutamisest, käsipallist kuni kunstikoolini. Ju siis nad rohkem ei taha. Ma ei tassi neid igavatele etendustele, mis minu arvates on väga põnevad. See, et mina armastan raamatuid lugeda, ei tähenda veel, et nemad vabatahtlikult ühegi raamatu kätte võtaks. Neid lapsi on väiksena veetud mööda muuseume. Me oleme perekond, kes kindlasti on keskmisest rohkem lastega mööda Eestit ringi reisinud. Aga teismelise eas see pole enam nii lihtne. Meie töö jätkub jälle nooremate lastega, keda saab lihtsamini igale poole kaasa võtta. Näiteks ka praegu on abikaasa lasteaialapsega metsas jalutamas. Tegelikkuses nii mõnedki pered toimivad nii, et see vaene lasteaialaps topitakse sinna lasteaeda igal võimalusel (ja eriti siis, kui vanematel on vaba päev), et ta jumala eest pere elu ei segaks. Ma lausa tean mitut sellist perekonda. Meie laps saab vabu päevi ja kui abikaasa ka kodus, siis võtab poisi igale poole kaasa. Suurem poiss käib nädalavahetustel isaga koos tööotsi tegemas ja teenib sellega päris korralikult. Samuti käis suvel naabrimeest aitamas.
Nii et pole mõtet siin tänitada, kuidas ikka lapsi on järjest saadud ja nende jaoks ei jätku aega. Jätkub küll. Isegi nii palju, et aega jääb ülegi ja tahaks ise ka õppida. Paljulapselistes peredes ei saagi olla sellist asja, et kõik saavad jäägitult 100% tähelepanu korraga. Ei pea saama ja ei pea neid ära hellitama, iga aasta kallitele soojamaareisidele vedama, igaks sünnipäevaks I-Phone’e kinkima.

+2
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui sa isegi oled kuskilt sellist kuulujuttu kuulnud 75-aastast, siis kuidas mõistusega seda tõepähe saab võtta? Millest peaks reaalselt laenu maksma 10 aasta pensionil olles? Millest sina seda maksaks?

Kodulaenu saate võtta kuni 30 aastaks eeldusel, et kogu laen on tagasi makstud 75. eluaastaks.
See siis copypaste SEB kodulehelt. Kuulujutt? Hoopis teine asi on see, palju tõesti on pensionäre, kes jaksavad kodulaenu tagasi maksta. Kolmas asi on see, et meil võib-olla polegi pensionäre, sest töötatakse kuni surmani. 400 euri 20 aasta pärast võib olla kopikas. Eriti pensionärile, kellel sambad toeks, kes veel ise tegelenud näiteks aktsiatesse investeerimisega. Ja neljas asi see, et penskaritel pole selle 4-toalisega midagi peale hakata ja selleks ajaks on see juba ammuilma maha müüdud ja laen tasutud.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Jubedalt jääb kõrva see, kuidas mitmel korral rõhutad,et ehitatav maja on väike ja kõik lapsed sinna ei mahu…. samas on jutt ju ikkagi teismelistest,  kurb kui ema arvestab, et niipea kui 18-19 a ja gümnaasium läbi,siis peate kodust läinud olema ja ise  vaatama, kuidas hakkama saate. (Sinu jutt oli siis, et mõne aasta pärast vanemate laste peale enam raha ei kulu)

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

See korduv fraas, kuidas varsti-varsti suuremate laste jaoks üldse enam ruumi pole (vaja) mõjub tõesti kentsakalt.
Ja nüüd lisandus veel uus edasi-tagasi-kolimise fakt. Ehk siis vanemate laste väiksem olles koliti linnast maale, nüüd mõni aasta möödas, jälle linna vaja ja siis mõne aasta pärast, kui väiksem laps kooliealine jälle maale.
Rahunege ometi maha oma kolimisega!

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuidas te nii valesti suutsite asjast aru saada. Linna kolimise üks eesmärke ju oligi see, et suurematel on kodus elamise võimalus ka siis, kui nad ülikoolis õpivad. Minugi pärast elagu kodus ka pärast õpinguid. Kui keegi läheb Tartusse, siis loomulikult me toetame tema õpinguid. Kui me elame siin väikses kohas, siis nad nagunii kolivad ära.
Väikse maja ehitamine on ju täiesti normaalne. Kas te tõesti arvate, et peaksime ehitama 200m2 maja ainult selleks, et lapsed äkki tulevad külla ja saavad ööbida. Ei ole ju mõtet. Normaalne inimene ehitab ikka võimalikult ökonoomse ja väikse elamise, sest pole ju mõtet pensionärina üksi 200m2 majas elada. Meie maja saab olema 80m2 ja seda on maa ja ilm. Suuremat maja palgast ei ehita. Isegi seda on keeruline ehitada.
Suuremad lapsed ei taha maal elada. Nad tahavad seal olla, kus on sõbrad ja kool. Ja pärast kooli lähevad nad nagunii Tallinnasse. Seda on nad mõlemad väitnud. Nemad maakolkasse ei jää. Lihtsalt praegu ei taha nad kolida.

+3
-2
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 61 kuni 90 (kokku 104 )


Esileht Koolilaps Lastega maalt linna kolimine