Teema: Lastega naised, palju ise reisite?

Meil ka 3 last, juba suuremad. Tööreisid on mind viinud väga erinevatesse – ka eksootilistesse – sihtkohtadesse, nii et maadeavastamise kihk on rahuldatud. Aga see teadmine vist sind ei aita.

Ma ei ole reisigrupi reiside fänn. Mehega või sõbrannaga läheks küll, aga eriti pole võimalik. Ootame kuni suuremaks saavad, siis ehk lihtsam vanaema siia tuua lihtsat silma peale hoidma. Noorem alles 6. Ilmselt 4 aasta pärast, aga vb isegi varem, saaksime mehega koos ära minna

Mina kolisin sinna, kuhu hing kõige rohkem ihales ja elasin palju aastaid. Nüüd olen tagasi Eestis ja ei vajagi enam reisimist. Eestimaa on lihtsalt niivõrd ilus, et iga päev siin pinnal on justkui kingitus.
Aeg-ajalt käin üksi töö asjus reisidel või ühe-kahe-kolme lapsega. Aga mitte enam selleks, et ise nii väga tahaks, vaid laste rõõmuks. Noorim on 2. Kõik lapsed on saanud titest saadik kaasas käia. Vanem laps juba reisib omal käel aastas mõned korrad, tema on varsti 18.

Lapsed võivad paljugi tahta, see veel ei tähenda, et nad kõike saavad. Samuti peres kolm last. Iga aasta teeme ühe perereisi, mis siis on puhtalt lastele mõeldes orgunnitud + mingid väiksed tripid nt Helsingisse lõbustusparki või Jurmala veekeskusesse.

Samuti teeme iga aasta mehega kahekesi ühe reisi. Õnneks mõlema vanemad pensionil ja saavad meile kolida selleks ajaks. Kui väga väsimus peal, siis võtame omale vaba nädalavahetuse ja avastame Eestis ägedaid kohti

Pole seda suurt maadeavastamise kihku enam. Enne pere loomist ja laste saamist reisisin päris palju, elasin ka 2 aastat välisriikides. Kaugematest paikadest olen käinud Islandil, Uus-Meremaal, Austraalias jm.

Nüüd tundub kuhugi kaugemale reisimine pigem tüütu. Lastega teeme aeg-ajalt väikseid reise Eestis ja lähiriikides, korra oleme nö soojamaareisi ka teinud, Hispaanias olime nädala. Ise väga kuhugi ei kipu, pigem puhkakski nii, et Eestis paar-kolm päeva kuskil, mitte nii, et peaks lendama või pikemalt sõitma. Tahaks lihtsalt vahepeal kodust ära olla, aga seda saab väga hästi ka Eestis teha, nii et ei pea kuhugi kaugele sõitma.

Ma olen kogu aeg suur reisisell olnud. Lapsi nende esimestel aastatel kaugele ei vedanud, noorim oli 2, kui läksime Eestis suvel telkima palava ööga. Sealt edasi aina kaugemale ja kauemaks. Esimene lennureis oli 2 a tagasi, kui lapsed olid 5 ja 7, said väga hästi hakkama. Nüüdseks on juba mitu lendu seljataga. Viimasel lennul oli meiega kaasas tädi, kes lendas täiesti esimest korda ja suurem laps tundus täitsa kogenud lendaja olevat, võttis tädi oma hoole alla ja juhendas ning kamandas vägesid.

Ämmaga on kahjuks alati suur kaklemine nende reiside pärast. Kui tal esimest lendu ei õnnestunud ära hoida oma kohtuga ähvardades (ja tema pettumuseks ei olnudki vanaemal õigus keelata lastega riigist lahkumist), siis hakkas lastele rääkima, kui ohtlik on lennuk (veel ohtlikum kui buss, rong, laev) ja välismaa on paha-paha.