Esileht Tööelu, raha ja seadused. Lastega reisimine (kui lahutatud)

Näitan 15 postitust - vahemik 1 kuni 15 (kokku 15 )

Teema: Lastega reisimine (kui lahutatud)

Postitas:
Kägu

Kas kellelgi on reaalselt ette tulnud juhtumit, et küsitakse teise vanema nõusoleku dokumenti, kui lastega reisinud?
Minul on lastega erinev perekonnanimi. Olen nende ema.
Ma ei mõtle mingit pikka reisi , aga kasvõi Soome/Rootsi vahel?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Lennujaamas on küsitud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Rootsis, Hispaanias ja Itaalias mul küll ei küsitud. Laps oli 12-15 aastane.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Küsiti laevaga Rootsi minnes. Piisas vabas vormis nõusolekust tol korral.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Tegelikult on see jube veider asi. Selles mõttes, et keegi ei käsi ju naisel võtta mehe perekonnanime abielludes – st ka abielus võib olla pereliikmetel erinev nimi. ja tänapäeva kärgperenduses on täitsa võimalik, et hoopis uuel naisel on lapsega sama nimi – mul mees töötas vahepeal välismaal ja mingi hetk mõtleski, et ma võiks talle koos tema ja tema eksi lapsega külla minna, perekonnanimi on mul nagunii sama ja ei peaks mingeid probleeme reisimisel tekkima 😀

Selles mõttes jabur asi, et lihtsalt perekonnanime järgi vaadata. vanavanemad ja tädid-onud ka ju sama nimega. Aga mis saab siis, kui teine vanem on surnud, kas siis peab piiril surmatõendid kaasas kandma?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Küsitakse ka sama perekonnanime puhul mõnikord.

Asi pole perekonnanimes ainult.
Sa pead suutma tõestada, et sul on seaduslik õigus selle lapsega reisida (olgu ta sinu laps või seaduslikult sinuga kaasa lubatud naabrilaps-siis vanemate volitusega loomulikult) st sa pole teostamas lapseröövi.

c-p

Lapsega reisival täiskasvanul, kes ei ole lapse seaduslik hooldaja (näit. vanavanem, peretuttav jne), peaks reisil kaasas olema lapse vanemate ühine nõusolek. Sama kehtib juhul, kui lapsega reisib vaid üks lapsevanematest või kui laps (alla 18-aastane) reisib täiesti üksi. See, kas piisab vanemate lihtkirjalikust nõusolekust või tuleb dokument vormistada notari juures, sõltub eelkõige külastatava ja ka reisimarsruudil läbitavate riikide nõuetest.

Lisaks soovitame kaasa võtta ka rahvastikuregistri inglise keelse väljavõtte, millelt on näha mõlema hooldusõigusega lapsevanema andmed. Väljavõtet saab kasutada ka sünnitõendi asemel, kui ühel vanematest on lapsega erinev perekonnanimi. Rahvastikuregistri väljavõtte saate kohalikust omavalitsusest. Lihtkirjalikult vormistatuna võiks lisada paberi ka vanemate kontaktandmetega (aadress(id), telefonid, e-posti aadressid), mõned saatkonnad soovitavad lisada ka koopiad vanemate passidest või ID-kaartidest.

Kui hooldusõigus on ühel vanematest (mitte jagatud), siis piisab selle tõendamisest.

Lugemist
https://reisitargalt.vm.ee/lastega-reisimine/

NB! Jah, kui lapse teine vanem on surnud, pead olema valmis seda tõestama. Kas on kaasas surmatunnistus vaid seesama tõend selle kohta, et antud vanemal on ainuhooldusõigus

Please wait...
Postitas:
Kägu

Hiljuti Tallinnast Londonisse lennates jäi mu 14-aastane tütar ootamatult koos kasuisaga meie pere viimastena piirijärjekorda. Ma üldse ei mõelnudki, et ma peaksin teda saatma, läksin väiksematega ise ees ja tütar jäi minust järgmisena järjekorda. Hirmus pikk vahe jäi meile sisse, hakkasin juba muretsema, et kas osa perest jääbki Eestisse või mis? Pärast tavapärasest pikemat ootamist tulid abikaasa ja tütar korraga piiripunktist läbi. Selgus, et 14-aastasel peab ikka olema saatja piiril ja minu abikaasa oli siis olude sunnil saatjana esinenud. Ei olnud mingit probleemi, keegi ei küsinud ei tüdruku sugulust teise nimega mehega ega lihase isa nõusolekut. Teoreetiliselt oli mu abikaasa täiesti suvaline mees, kes viis võõra 14-aastase tüdruku üle Eesti piiri…

No igatahes tegi see juhtum mind veidi ettevaatlikuks ja juba Inglismaa-poolses piirijärjekorras jätsin väiksemad lapsed abikaasaga (nende isaga) ja olin tütrele ise saatjaks. Laua äärde astudes vaatas ametnik minu dokumenti ja lapse dokumenti ja küsis nõudlikult, et kes ma olen sellele tüdrukule. Kinnitasin, et olen tema ema. Selle peale tegi ametnik krimpsus nägu ja tõdes, et teil on erinevad perekonnanimed. On jah, seletasin, olen juba aastaid tütre isast lahutatud ja 11 aastat teise mehega abielus.

No aga kust ma tean siis, et ta teie tütar on? Kas teil sünnitunnistus on kaasas?

Loomulikult mul ei olnud tütre sünnitunnistust kaasas. Vaatan, et tütrel hakkavad silmad juba märjaks minema ja ega ma ise ka ähmiga kohe ei teadnud, mida öelda või teha. Järsku meenus, et meil on ju e-riik ja teoreetiliselt peaksin ma oma eesti.ee konto kaudu saama ametnikule näidata oma alaealisi lihaseid lapsi nime- ja isikukoodi järgi. Pakkusin siis seda varianti ja ennäeimet – ametnik oli sellega igati nõus. Logisin eesti.ee-sse, käed värisesid, internetiühendus oli aeglane, aga sisse ma sain. Ja siis, oh üllatust, avastasin, et portaal on mingi disainimuutuse läbi teinud ja ei olnud mul õrna aimu ka, kust ma ähmiga peaks õiget linki otsima, et vajalik info kätte leida. Esilehel närviliselt allapoole kerides ilmusid siiski laste andmed nähtavale, üheskoos meie perearsti infoga (miks just see info peaks olema esimesena kuvatud, ei saanud ma aru ei siis ega ka praegu) ja lootsin, et sellest on abi.
Andsin telefoni ametniku kätte, kes kontrollis lapse andmeid ja peaaegu nagu nõustus, et sellest tõestusest piisab… Aga no minu nime ei leia kuskilt! Ma olin ise segaduses ja nutma puhkemise ääre peal, tüdruk juba pillis, pakkusin huupi, et äkki on kuskil lehe päises minu andmed, vaadaku ikka rahulikult veel ringi. Leidiski lõpuks minu nime ka lehelt üles, noogutas, andis telefoni tagasi ja luges lühikese epistli, kuidas see ärev episood oleks võinud olemata olla kui mul oleks oma lapsega sama perekonnanimi või vähemalt sünnitunnistuski käepärast… Ma ei osanud selle peale muud kosta kui et “mul oli õnn sündida eestlasena, kellel on e-riik igal ajal taskust võtta”.

Väga kummaline (ja õpetlik) juhtum minu jaoks, kes ma olen oma erineva nimega lapsega korduvalt eri riikide vahel (ka EU-väliselt) ilma isa nõusoleku või lapse sünnitunnistuseta ringi kolistanud ja iial ei ole tekkinud isegi kahtlust, et meid võidakse mitte riiki lubada.

Tagasi lennates oli piiridel kõik täpselt sama rutiinne ja pingevaba nagu kõigil varasematel kordadel. Ei küsimusi, ei probleeme. Aga need kogemused, nii Eesti kui UK pool tegid ettevaatlikumaks küll.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ainus koht, kus on küsitud, on Kanada piir (rongiga sõitsime USAst Kanadasse).

Please wait...
Postitas:
Kägu

Sama teema on siin vähemalt paar korda kuus. Need, kes veel viitsivad vastata, jagunevad enam-vähem pooleks: kellelt on küsitud, kellelt mitte.
No tehke see volitus ometi ära ja pole mingit muret kunagi!

Please wait...
Postitas:
Kägu

See oleneb ametnikust ja tujust. Mõni kontrollib mõni mitte, aga endal on kasulik paberid korras hoida ja alati kaasas.

Meie halenaljakas kogemus see talv soomes käiguga. Käisime perena, minul ja abikaasal erinev perekonnanimi. Eesti piiril hakati küsima laste väljaviimsesks luba (ühepäeva reisi), kui ütlesime, et me mõlemad ju siin, siis öeldi, et mul erinev nimi ma tõestagu, kas ma olen ikka ema, kus laste sünnitunnistus on. Kui seletasin, et reisime perena ei teadnud, et siis peavad ka tõendid kaasas olema ja tänapäeva lastel polegi enam sünnitunnistust, meil e-riik, siis leidis ametnik, et see minu probleem, tema kohustus on kontrollida ja kui pole, siis edasi ei lase.
Ühestküljest saan aru ja pooldan kontrolli, aga inimlikus võiks ka jääda. Meie saime õnneks käidud, kuna meie vaidlemise peale palusin ta ülemust kohale ja see oli veidi mõistlikum, aga nüüdsest on kõigil residel (ka perega läti minnes :D) laste sünnitõendi ja abielutunnistuse koopia kaasas 😀 .

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma olen väga tihe reisija ja on küsitud küll, aga lapse sünnitunnistust. Meil kõigil üks nimi.
Küsitud on täitsa suvaliselt, nt ühes riigis olen käinud 9 x ja küsitud kahel korral.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kõige rohkem kotib USA. Eks peale 9/11 on nad karmid. Mul elas vahepeal õde aastaid USAs, käisin tal ikka vähemalt korra aastas külas. Üks aasta läksime siis teist korda poole aasta sees külla ja seekord oli abikaasa ka kaasas.
Mind lennujaamast enam minema ei lastudki, kontrolliti 100 x pagasit ja kotiti 4h lennujaamas, et miks siin olen ja nii tihedalt käin jnejne. Osteti mulle tagasilend ja pandi tagasi Eesti poole.
Õde ootas kannatamatult koos mu abikaasaga lennujaamas ja üritas ka nendega rääkida, aga ei midagi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Huvitav kas Türgi v Kreeka paketireisidel ka küsitakse?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Iirimaa ja Inglismaa puhul on tõenäosus, et laste kohta mingeid pabereid küsitakse päris suur. Küsitakse nii üksi reisivalt 16-aastaselt kui ka teise perekonnanimega ja väikese lapsega reisivalt vanemalt.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Lähen varsti esimest korda koos lastega lennukiga reisile, perekonnanimi meil sama, lapsed juba suured ja tegin igaksjuhuks notariaalse volituse. Mina ei taha lotot mängida ja reisi ning rahata jääda.

Please wait...
Näitan 15 postitust - vahemik 1 kuni 15 (kokku 15 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Lastega reisimine (kui lahutatud)