Esileht Pereelu ja suhted Lastega välismaale elama

Näitan 15 postitust - vahemik 31 kuni 45 (kokku 45 )

Teema: Lastega välismaale elama

Postitas:
Kägu

Praegune mees on päris mees. Hoiab käest ja pidevalt hoolitseb mu eest. Samas annab piisavalt vabadust. Talle pole probleemiks, kui üksi reisima lähen. Me usaldame ja austame teineteist.

Sa võrdled värkses suhtes olevat meest ja nö. vanas suhtes meest.
See ei tööta.
Kas seda mäletad, millisena su eks käitus, kui olite aasta tuttavad?

Ja teine asi on see, et häid mehi ei jäeta isegi rootsis maha.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Sellise ellusuhtumisega on mudiugi tore elada, et teen aga südame järgi ja küll kõk laabub. Tavaliselt laabubki.

Aga siiski. Ole ka realistlik.
Lastele valetada, et neile jäävad vanad sõbrad samamoodi kui tekkivad uued… see pole õiglane. Muidugi ei jää vanad suhted samamoodi püsima. Et olla sõber, peab ikka oma aega sellesse sõbrasuhtesse panustama, mitte kord kuus uurima, et kuidas läheb… Ma tean, ma elan ise ka välismaal ja kuigi olen täiskasvanu, siis paljude vanade sõpradega on suhtlus pea kadunud…Pole lihtsalt aega selleks. Mina olen täiskasvanu ja sõbrad tekkinud nooruses, muidugi on tõelised sõbrad need, kellega resonans hea ja see tekkib reeglina ka siis, kui harva näeme. Aga lapsed muutuvad kiiresti ja võimatu on hoida neid hüve… kui sa just ei taha, et su lapsed Rootsis olles pidevalt messangeris-skypes või sarnases istuvad. Ja isegi kui istuvad, siis nad hakakvad “päriselus” kogema kogemusi, tundma tundeid, mida on võimatu lihtsalt sõnadega oma sõpradele rääkida, kellel puudub immigrandi kogemus ja kes elavad Eestis.
Kas tõesti ei ole sinu ja su suhte jaoks parem, kui täiskasvanud inimesed on kaugsuhtes? Teile oleks ju reisimine veelgi lihtsam, kui lastel pidevalt oma isal ja sõpradel külas käia.
Kui ta tõesti on nii hea mees, siis peaks teie suhe ju küll vastu pidama selle kaugsuhte.

Lisaks tahtsin veel mainida, et ei tea, mis Greta Thunberg nendest pidevatest lennureisidest arvaks… Tahate ju Rootsi ühiskanda sisse sulanduda… Lapsed hakkavad ehk reedeti hoopis Stocholmis parlamendi ees protestima, mitte lennujaama sõitma, et isa näha…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mis seal Rootsis teie arvates nii hirmsat on? Elasin seal paar aastat, parim kogemus. Elaksin siiani, aga armastus tuli vahele. Getosse nad vaevalt kolivad, normaalsetes linnaosades pole midagi karta. Lastele tuleb suureks kasuks rootsi keele oskamine, Eestis avanevad tunduvalt paremad karjäärivõimalused, kui nad peaks otsustama täiskasvanuna tagasi tulla.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma arvan, et sul tuleb hooldusõigus ainult omale saada, siis eks su elu enam takistada ei saa. Ametlik lapsendamine, arvan, et ei tule kõne alla, sest isalt vanemlike õiguste äravõtmiseks ma ei näe põhjust. Selleks peab ta lastele ohtlik olema.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Muidugi mine, lapsed saavad hakkama ja tegelikult ollakse harjunud koolides, et tuleb perekondi üle ilma ja päris toimiv süsteem kus lapsed saavad ruttu tavaklassi. Tööga on nii ja naa ja eks natuke peab õnne ka olema. Minul tuli keel ruttu valdasin 5 võõrkeelt ennem ja no aastaga sain juba väga ise hakkama. Minu lapsed Eestisse ei tiku rohkem kui suvel. Muul ajal on ju suusapuhkus, puhkus soojalemaale vms. Sõbrad neil siin ja seal ning käivad meil külas vaheaajal ja vastupidi. Rootslasest mees on ääretult empaatiline ja hooliv ning koduhoidev üldjuhul. Ja hoiavad ja aitavad eksi kui elu ikka ei lähe minnakse väärikalt edasi. Ja nn bonuslapsi armastatakse nagu omi isegi kui minnakse lahku hoitakse suhteid tihti ka nrnde bonuslastega. Eluterve ja väärikas suhtumine.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minu välismaalastest tuttavad, kes Skandinaavias elanud, pigem imestavad, et sealsed mehed ei pööra naistele eriti tähelepanu ega näita suurt hoolivust. Ja seetõttu sealsed naised on nagu nipsust välismaa meeste kaelas, kes vähegi neist välja teevad ja naisena kohtlevad.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Lastele meeldib selline vaheldus.

Ja muidugi. Üks on kolmene ja teine viiene.

Vahel käivad ise burksi kah söömas.

Lapsed on ju 9 ja 11.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minu välismaalastest tuttavad, kes Skandinaavias elanud, pigem imestavad, et sealsed mehed ei pööra naistele eriti tähelepanu ega näita suurt hoolivust. Ja seetõttu sealsed naised on nagu nipsust välismaa meeste kaelas, kes vähegi neist välja teevad ja naisena kohtlevad.

Ma ei tea, kindlasti on seal igasuguseid, aga mina olen selle aastaga täielikult ära hellitatud. Ilusatest sõnadest ka ei pääse ei hommikul ega õhtul. Just täna ütlesin mehele, et ma olen vist ära hellitatud. Tahaks tema jaoks ka midagi rohkem teha, selline tunne on, et tema vaid annab. Ok, üritan kodu korras hoida, kui ta saabub ja söögi valmis teha, aga tahaks nagu rohkem pakkuda. Ma ei ole varem sellist meest kohanud. Aga vist selline armas kohtlemine teebki seda, et tahad ise ka hästi hea olla. Samuti hoolib mu lastest, õpetab vajadusel vahel kutsub veidi korrale, aga väga viisakalt. Ei tõsta häält.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui lastest loobuda ei taha, siis ilma laste isa loata välisriiki kolida ei saa, nii on ja nii peabki olema. Ise sa ka ju ei tahaks, et isa koos lastega kusagile kolmandasse riiki koliks. Kui inimene ei suuda ühe riigi piires endale normaalset elu üles ehitada, siis tõenäoliselt on viga inimeses, mitte riigis (kui pole tegu just sõjategevuses või näljahädas riigiga).

Please wait...
Postitas:
Kägu

Tahaks tema jaoks ka midagi rohkem teha, selline tunne on, et tema vaid annab. Ok, üritan kodu korras hoida, kui ta saabub ja söögi valmis teha, aga tahaks nagu rohkem pakkuda.

Mida ta siis sulle annab, mille eest sa tunned võlgu olevat? Tunnetele vastad ju niigi samaga, mida siis veel?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Selle inimesega saab erimeelsused rahulikult lahendada ja vajadusel ta vabandab.

Armastus on see, kui ei pea andeks paluma.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Selle inimesega saab erimeelsused rahulikult lahendada ja vajadusel ta vabandab.

Armastus on see, kui ei pea andeks paluma.

Mis mõttes? Ma enda eksile lõpuks iga õhtu mõttes andestasin, aga tema poolt kunagi vabandust ei tulnud. Lõputult ei viitsi andeks anda, targem on ära minna. Isegi mitte siis, kui mind lõi. Kui inimene on arukas, siis ta mõistab oma vigu ja oskab vabandada. Andestamine on ka lihtsam, kui teine pool mõistab, mis ei sobinud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu välismaalastest tuttavad, kes Skandinaavias elanud, pigem imestavad, et sealsed mehed ei pööra naistele eriti tähelepanu ega näita suurt hoolivust. Ja seetõttu sealsed naised on nagu nipsust välismaa meeste kaelas, kes vähegi neist välja teevad ja naisena kohtlevad.

Ma ei tea, kindlasti on seal igasuguseid, aga mina olen selle aastaga täielikult ära hellitatud. Ilusatest sõnadest ka ei pääse ei hommikul ega õhtul. Just täna ütlesin mehele, et ma olen vist ära hellitatud. Tahaks tema jaoks ka midagi rohkem teha, selline tunne on, et tema vaid annab. Ok, üritan kodu korras hoida, kui ta saabub ja söögi valmis teha, aga tahaks nagu rohkem pakkuda. Ma ei ole varem sellist meest kohanud. Aga vist selline armas kohtlemine teebki seda, et tahad ise ka hästi hea olla. Samuti hoolib mu lastest, õpetab vajadusel vahel kutsub veidi korrale, aga väga viisakalt. Ei tõsta häält.

Jah nad on usinad kodutööde tegijad. Feministid on nad korralikult tööle pannud. Ma Norras praamil lausa imestasin, et mammad istusid nagu lillepotid laua taga ja mudilaste järel jooksid ainult papad. See on muidugi tore, aga nad ongi noh… justkui elaks teise veits meheliku naisega koos. Nad ei pane sind tundma daamina. Härrasmehel omast käitumist nad ei tunne. Mantli selga aitamine, ukse avamine, joogi valamine, veits ülemeelikud meelitused kõrva jne. Sest see on feministide maal tabu.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ja hakata uut meest otsima , kes jumala eest Eestis elaks oleks just minu meelest rumalus. Meil on hea klapp ja lapsed samuti aktsepteerivad teda. Milleks head asja lõhkuda.

Mida sinu sõbrad asjast arvavad? Sinu vanemad?

Olen muutunud selles mõttes egoistlikuks, et tahan olla õnnelik. Olen varasemalt teiste pärast pidevalt asjadest ja tegevustest loobunud. Esimese kooliaja armastuse pärast ei läinud välismaale õppima. Laste isa pideva mossitamise pärast ei käinud kusagil. Elasime n-ö kodu nimel. Mis siis lõpuks minust sai- inimene, kes oli õnnetu ja tervis läks väga halvaks. Pidev depressioon tapab noorelt. Kui tegin otsuse, et aitab sellest jamast ja hakkan elama, mu elu muutus. Sain järsku terveks, hakkasin jälle naeratama ja lisakilod kadusid iseenesest. Praegu vaatan tänaval paare, kus inimesed on õnnetud. Mees kõnnib 10 m naisest ees. See on selge märk, et ta ei armasta naist. Naine taga kõvera selja longib järgi mõlemal näod mossis. Mina tegin otsuse, et sellised asjad tuleb lõpetada. Mina tahan olla õnnelik kas üksi, või mehega, kes on mees ja austab mind. Praegune mees on päris mees. Hoiab käest ja pidevalt hoolitseb mu eest. Samas annab piisavalt vabadust. Talle pole probleemiks, kui üksi reisima lähen. Me usaldame ja austame teineteist.

Rootsist Tallinna tulek võtab vähem aega, kui Tartust. Piletid ei ole ka teab mis kallid, kui planeerida. Ja mis mu vanematesse puutub ja sõpradesse, siis nemad tahavad ka, et oleksin õnnelik. Nemad nägid mind, kui mul olid pidevad paanikahood ja ärevushäire. Ma polnud ei hea ema ega laps ega sõber, sest ma olin pidevalt nii väsinud.Ma elan selles elus vaid korra ja siiani olen kahetsenud vaid neid asju, mis on tegemata jäetud. Vigadest saab õppida, aga argus võrdub elamata eluga.

Mina olin depressioonis toalill, aga mees vägivallatses. Mine ja ole õnnelik. Kõike head.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina üritaks oma elu nii seada, et lapsed ei peaks elukohta, eriti veel riiki, vahetama. Pigem õpiks veel tundma seda uut meest ja kui lapsed piisavalt suured ning mehega endiselt hea klapp, siis koliks välismaale. Lapsed võivad küll sõnades öelda, et neile sobib ära kolimine, aga reaalselt nad ju ei tea, mida see tähendab – sellises vanuses nagu sinu lapsed on neil juba välja kujunenud sõpruskond ja see läbi lõigata oleks minu jaoks jõhker.

Mis takistab meest siia kolimast? Või teine variant: miks ei võiks olla visiitsuhe?
Tean lähedalt paari, kus elataksegi mõlemas riigis – nii Eestis kui Rootsis. Ja selline suhe toimib juba väga palju aastatid. Kui sul lapsed suuremad ja see juhtub väga kiiresti, saad juba pikemad perioodid Rootsis viibida.

Please wait...
Näitan 15 postitust - vahemik 31 kuni 45 (kokku 45 )


Esileht Pereelu ja suhted Lastega välismaale elama