Teema: LASTEHOID

Oleksin endast väljas ja läheks kohe direktori jutule. Kui võimalik, vahetaks rühma. Sellist kasvatajat ma ei usaldaks enam. Kindlasti ma ´vestleks´ ka selle kasvatajaga.

See ei ole võimalik, kuid närveldavaid ja ükskõikseid emasid kohtab kaubanduses usinasti.

Alustaksin info tõelevastavuse kontrollimisest. Kui on tõsi, siis muidugi oma last sinna ei jätaks.

Teeks nagu eelmine. Esmalt muidugi üritaks veenduda, et jutt peab paika.

Ise juhtusid nägema, siis tee suu lahti ja koheselt tegele asjaga. Teine vanem juhtus nägema, siis ka koheselt pöörduge Koos õpetaja või juhataja/direktori poole.

Tutistamine on minu jaoks out, teise tuppa rahunema viimine on ka kodus kasutusel ja sealjuures jonnijurakat(2a) käest talutades ma ka ilmselt tirin teda. Aga jah oleneb olukorrast, eks. Meie oma vajab kriiskamiseks ja jonnituurideks publikut ja kogu asi saab kiire lõpu, kui ta teise tuppa röökima saadetakse.  Söögilauas kehtib meil ka range kord kodus ja igasugune toiduga sodimine ja lollitamine lõppeb lauast lahkumisega ja järgmise söögikorra ootamisega… ei, laps ei ole liiga väike, et lauakombeid õppida.

Oleme küll üsna ranget joont järgiv pere aga kedagi ei klohmita ega tutistata. Kui lasteasutusest tuleks ebamäärast tagasisidet, siis ma tegeleks kohe uurimisega ja otse õpetajaga suhtleks, sest silmast silma suhtlus annaks ka inimesele signaali, et kavatsen meeled erksad hoida.

Lastehoidude juhatajatega on nii ja naa. Mõnel mitu filiaali ja juhataja  pole samas majaski. Kui sa igapäevaselt otsekontaktis ei tööta, keegi ei nurise ja negatiivset tagasisidet ei anna, siis ega sa ikka ei tea küll, et keegi on kaabakas. “Vagas vesi, sügab põhi ja hulk halbu üllatusi” on endalgi töös ette juhtunud ja ometi valitakse kaastöötajaid väga pädevate asjapulkade poolt.