Teema: Lastekasvatus ja kodu ainult naise õlul

#3586284:

No siis naisel on raha kohe võtta pere ülalpidamiseks? Või kas ta tõesti oledki napakas? Kuidas mees sinuga üldse pere elu elaks, vist kahe kuuga olete laiali, sest sa pole veel suureks kasvanudki.

Mitte midagi rahalises arvestuses ei muutuks-naine saab sama raha edasi ja mees samuti ju.

Minu lapsed ammu suureks kasvatatud mehega võrdselt osaledes. Elus ei lase mingil mehel endale pähe istuda. Ma pole mingi kodumasin, vaid võrdväärne partner.

#3586425:

#3586284:

No siis naisel on raha kohe võtta pere ülalpidamiseks? Või kas ta tõesti oledki napakas? Kuidas mees sinuga üldse pere elu elaks, vist kahe kuuga olete laiali, sest sa pole veel suureks kasvanudki.

Mitte midagi rahalises arvestuses ei muutuks-naine saab sama raha edasi ja mees samuti ju.

Minu lapsed ammu suureks kasvatatud mehega võrdselt osaledes. Elus ei lase mingil mehel endale pähe istuda. Ma pole mingi kodumasin, vaid võrdväärne partner.

Kuidas ei muutuks? Naine teeniks raha, kulutaks selle perele, mehel ja siis peaks koos veel kodu koristama koos väsinud mehega. Eesti keelt siis ei oska:DDDDDDDDDDDDDD
Seda ma räägingi, vahetage rollid ära, kas tuleb välja, äkki siis tahaks ka peale tööd niisama vedeleda natuke?

Mul on kaks 1,5aastase vahega last ja mina küll leian, et lastega kodus olla on ikka palju lihtsam kui tööl käia. Kui ema just ei kujuta ette, et ta peab kõik see aeg ohjeldamatult last või lapsi lõbustama, kui ema ei kujuta ette, et elamine peab kogu aeg läikima, kui ema ei kujuta ette, et iga päev peab olema soe õhtusöök ja loomulikult mitte sama mis eile, kui ema ei kujuta ette, lastele tuleb neli korda päevas ise süüa teha, kui ema ei kujuta ette, et ta peab lapsevankriga iga päev mitu tundi ringi kärutama. Mul üks tuttav kurtis, et mitte millegi tegemiseks aega ei jää, et nii palju aega kulub lapsega jalutamisele (2*2 tundi iga päev), ise elas aiaga eramajas ja laps ei olnud selline, kes ainult liikuvas vankris või sõitvas autos magaks. Seega – ärge elage oma elu keeruliseks. Mina ka ei tahaks õhtul pool kuus koju laekudes tittedega jännata, tahan midagi põske pista ja pikali visata. Samas lastega kodusena sai seda pikaliviskamist päeval ka teha. Ühe lapsega ei olnud erilist unevõlgagi, sest koos lapsega sai silma kinni lasta, keeruliseks läks siis, kui oli juba kaks last, kes erineval ajal magasid. Aga teemaalgatajal on ju üks laps.

#3586017:

#3586010:

Küsiks sarnast asja teise nurga alt.

Oletame, et naine on väikese lapsega kodune. Miks teised naised teda stigmatiseerivad, kui ta suuremad lapsed ikka lasteaeda viib? Kas see, kui koduselt naiselt nõutakse “üleplaanilist tööd”, on siis OK, kui seda “nõuab” mõni võõras naine (nt lasteaiakasvataja või mõni teine ema lasteaias vms), aga siis ei ole OK, kui seda “nõuab” oma mees?

sest töötaval naisel on selle võrra raskem lapsele aiakohta leida. paljudes omavalitsustes on suur kohtadepuudus ja naine, kes TAHAKS tööle minna, ei saa.

aga – saan täiesti aru, et kõigil on samad õigused. kui kohti jaguks kõigile, poleks mul vähimatki koduste naiste vastu, kel lapsed aias ja sõimes.

Sellega on paraku niisugune lugu, vähemalt meie omavalitsuses, et kui järjekord on kätte jõudnud, siis kas võtad või jätad. Ei ole võimalik nii teha, et lased endast järjekorras inimesed mööda ja jääd nt järgmiseks aastaks järjekorras esimeseks. Kui kohast loobud, võid uue avalduse teha ja järjekorra lõpus koha sisse võtta. Seepärast inimesed, kes kohta tegelikult ei vaja veel, maksavad kohatasu ja toovad lapse aeg-ajalt mängima.

#3586124:

Alustuseks läheb naine tööle ja mees istub titega kodus. naine tuleb töölt ja teeb väikese uinaku. Ärkab toidulõhnade peale ja istub lauda sööma. Seejärel suundub teleka ette, samal ajal mees kantseldab titte ja peseb nõud ning koristab köögi. Kui naine voodisse ära läheb, saab mees lapse vannitada, magama panna, põrandad üle tõmmata. Nädalavahetusel läheb naine sõbrannadega spaasse, et mees saaks rahus koristada.

Oota oota, aga kõige tähtsam punkt jäi ju puudu: kui mees kõige lõpuks rampväsinuna voodisse koperdab, tuleb vahepeal väikese uinaku teinud naisel nõuda, et mees teda põhjalikult ja innukalt rahuldaks!

#3586558:

Mul on kaks 1,5aastase vahega last ja mina küll leian, et lastega kodus olla on ikka palju lihtsam kui tööl käia. Kui ema just ei kujuta ette, et ta peab kõik see aeg ohjeldamatult last või lapsi lõbustama, kui ema ei kujuta ette, et elamine peab kogu aeg läikima, kui ema ei kujuta ette, et iga päev peab olema soe õhtusöök ja loomulikult mitte sama mis eile, kui ema ei kujuta ette, lastele tuleb neli korda päevas ise süüa teha, kui ema ei kujuta ette, et ta peab lapsevankriga iga päev mitu tundi ringi kärutama. Mul üks tuttav kurtis, et mitte millegi tegemiseks aega ei jää, et nii palju aega kulub lapsega jalutamisele (2*2 tundi iga päev), ise elas aiaga eramajas ja laps ei olnud selline, kes ainult liikuvas vankris või sõitvas autos magaks. Seega – ärge elage oma elu keeruliseks. Mina ka ei tahaks õhtul pool kuus koju laekudes tittedega jännata, tahan midagi põske pista ja pikali visata. Samas lastega kodusena sai seda pikaliviskamist päeval ka teha. Ühe lapsega ei olnud erilist unevõlgagi, sest koos lapsega sai silma kinni lasta, keeruliseks läks siis, kui oli juba kaks last, kes erineval ajal magasid. Aga teemaalgatajal on ju üks laps.

Siis peaks ju mees hea meelega koju puhkama jääma?

#3586544:

Mis mõttes? Vaatan praegu lähedalt 7-aastast, imeb tolmuimejaga põrandaid, prügikoti või pakendikoti viib välja konteinerisse, põrandat peseb ka. Lisaks peseb nõusid, oskab wc-poti enda järel puhtaks teha. Mingi friik siis?

Kui pikk ja turske see 7-aastane sul on? Mul on kodus kohe 7-aastaseks saav tüdruk, ta ei jaksa meie maja välisustki lahti lükata, see käib väga raskelt. Tagasi sisse ta ei saaks, isegi siis, kui ta ust avada jaksaks, sest fonolukk on tema jaoks liiga kõrgel. Prügikonteineri kaant ta ulataks lahti tegema vaid siis, kui võtaks toast tabureti kaasa. Prügikott ise on sageli nii raske, et ta seda tõsta ei jaksaks, nii et kui ta taburetile ronides ka konteineri kaane avada suudaks, siis ta ei jaksaks kotti sinna sisse vinnata. Tolmuimeja on meil samuti päris suur kobakas, vaiba pealt sellega tõmmata – selleks on korralikult jõudu vaja, mida nii väiksel lapsel veel ei ole. Ta võib muidugi tolmuimemist imiteerida, aga sellest ei ole suuremat kasu, pärast peaks üle tegema. Põranda pesemisest ma ei hakka rääkimagi, naljanumber on öelda, et 6-aastane laps pesku põrandaid. Aurumopp on meil veel raskem kui tolmuimeja. Aga kui ta peaks põrandalapiga pesema, siis peaks teda selles osas pidevalt assisteerima, sest ega ta seda lappi piisaalt väänata ei jaksaks.

Nii et kui sinu poeg tõesti usinalt tolmu imeb ja prügi välja viib, siis selles vanuses on see küll pigem suur erand ja ilmselt on ta ka teistest omavanustest mõnevõrra suurem (tüdrukutest kindlasti).

Pigem ikka peaks see mees endale käed külge kasvatama ja ise ka midagi kodus tegema, selle asemel, et arvata, et tema ainus panus on tööl käimine.

#3586925:

Nii et kui sinu poeg tõesti usinalt tolmu imeb ja prügi välja viib, siis selles vanuses on see küll pigem suur erand ja ilmselt on ta ka teistest omavanustest mõnevõrra suurem (tüdrukutest kindlasti).

Minu 3-a tütreke aitas mul täna kõik põrandad tolmuimejaga üle käia, koristas ära kõik mänguasjad ja pühkis tolmu. Ka moppi suudab ta liigutada. Muidugi ei tee ta seda nii hästi kui mina, aga ma oleksin rumal lapsevanem, kui hakkaksin ta rõõmu või panust pisendama.

Ehk muretsed koju siis vähe kergemad koristusvahendid või leiad lapsele sobivamad kodutööd? Kindlasti ei saa väita, et 6-a ei saa kodus millegagi aidata!

#3587360:

Siis tee väiksemad prügikotid ja vii sagedamini välja, ei ole kusagil kirjas, et prügikott võib olla ainult paarkümmend kilo raske.

Et jumala eest mees midagi tegema ei peaks, las laps jookseb? Mehel kukuvad käed küljest ära, kui peale tööd oleks vaja prügikott välja viia?

#3586925:

#3586544:

Mis mõttes? Vaatan praegu lähedalt 7-aastast, imeb tolmuimejaga põrandaid, prügikoti või pakendikoti viib välja konteinerisse, põrandat peseb ka. Lisaks peseb nõusid, oskab wc-poti enda järel puhtaks teha. Mingi friik siis?

Kui pikk ja turske see 7-aastane sul on?

Viimati oli pikkust 150 cm ringis.

Ja ei,  me ei tegele kodus läbivalt lapstööjõu rakendamisega. Ka mees teeb süüa, koristab, käib toidupoes ja teeb muid töid. Meie kodu, meie kõik toimetame oma kodus ja kodu heaks.

#3589828:

Viimati oli pikkust 150 cm ringis.

Ohoh, siis see 7-aastane on peaaegu minupikkune juba. Minu mõne kuu pärast 7-aastaseks saav laps on 110cm pikk. Aga omavanuste seas ta kuidagi erakordselt lühike siiski ei ole. Tõsi, üks sõbranna on peajagu pikem, aga tema on erand. eelkoolis tüdrukud kõik samasugused väiksed nagu minugi laps.

#3589951:

#3586010:

Küsiks sarnast asja teise nurga alt.

Oletame, et naine on väikese lapsega kodune. Miks teised naised teda stigmatiseerivad, kui ta suuremad lapsed ikka lasteaeda viib? Kas see, kui koduselt naiselt nõutakse “üleplaanilist tööd”, on siis OK, kui seda “nõuab” mõni võõras naine (nt lasteaiakasvataja või mõni teine ema lasteaias vms), aga siis ei ole OK, kui seda “nõuab” oma mees?

Minule sobib väga hästi, kui elukaaslane on väikse lapsega kodune ja suurem on lasteaias.

Ma just sellepärast paningi lapse hoidu, et teine laps on sündimas. Kui poleks olnud teist last tulemas, siis poleks veel pannud nii vara. Ja olen selle otsusega väga rahul, laps kohanes väga kiiresti, samas sõbrannadel on oma natuke vanemate laste harjutamisega raskused.

#3586474:

Sa vist ei ole elu sees ühtegi last kasvatanud, ega isegi lähedalt näinud, sest vastasel korral sa ei arvaks, et 6-aastased juba suudavad teha neid toiminguid, mida sa siin mainid.

Muidugi suudavad, minu lapsed küll saavad nende tegevustega hakkama. Oma toa tõmbavad üle ja pesevad ise. Minu järelvalve all küll. Mul on tüdrukud, need on kuueselt juba üsna asjalikud.

#3589959:

#3586558:

Mul on kaks 1,5aastase vahega last ja mina küll leian, et lastega kodus olla on ikka palju lihtsam kui tööl käia. Kui ema just ei kujuta ette, et ta peab kõik see aeg ohjeldamatult last või lapsi lõbustama, kui ema ei kujuta ette, et elamine peab kogu aeg läikima, kui ema ei kujuta ette, et iga päev peab olema soe õhtusöök ja loomulikult mitte sama mis eile, kui ema ei kujuta ette, lastele tuleb neli korda päevas ise süüa teha, kui ema ei kujuta ette, et ta peab lapsevankriga iga päev mitu tundi ringi kärutama. Mul üks tuttav kurtis, et mitte millegi tegemiseks aega ei jää, et nii palju aega kulub lapsega jalutamisele (2*2 tundi iga päev), ise elas aiaga eramajas ja laps ei olnud selline, kes ainult liikuvas vankris või sõitvas autos magaks. Seega – ärge elage oma elu keeruliseks. Mina ka ei tahaks õhtul pool kuus koju laekudes tittedega jännata, tahan midagi põske pista ja pikali visata. Samas lastega kodusena sai seda pikaliviskamist päeval ka teha. Ühe lapsega ei olnud erilist unevõlgagi, sest koos lapsega sai silma kinni lasta, keeruliseks läks siis, kui oli juba kaks last, kes erineval ajal magasid. Aga teemaalgatajal on ju üks laps.

<li style=”text-align: left;”>Vabandust, aga mis imelapsed teil on ja kuidas te nad selliseks kasvatasite? Täiesti siiralt? Mida ma valesti teen? Olen beebist peale last muudkui õpetanud, aga ta muutub sellest ainult kavalamaks pahanduste tegemisel… Sellist asja, et ma saaksin näiteks köögis rahulikult süüa teha, lihtsalt ei ole, rääkimata muudest kodutöödest. Eriti veel arvestades seda, et mul on ka beebi lisaks sellele väikelapsele, kes päevad läbi proovib pahandust teha. Isegi kui ta proovib näiteks käsi pesta, siis varsti lendavad kraanikaussi ka hambaharjad või sokid või midagi. Ta lihtsalt külvab päevad läbi kaost. Õnneks mees teab, milline laps on, ning ta ei julgeks elusees midagi öelda (et miks söök valmis pole või miks on nii või naa), sest ei taha riskida, et ma ütlen, et olgu ise nendega kodus (ta ootas pikisilmi, et puhkus läbi saaks ja saaks tööle tagasi, et veidigi hinge tõmmata). Ühesõnaga – me ei saa ka kahepeale hakkama, seejuures on meie beebi lausa ideaalne beebi (ja seda oli ka suurem laps, kui keegi tuleb küsima, et miks teise saime. Aga beebi pole siin üldse tegelikult probleemiks). Aga mõni selline ideaalselt kasvatatud lastega ema võiks siiski nippe jagada, sest ma muudkui otsin netist, aga siiani pole ükski toiminud. Asi on kaugel diivanil laisklemisest, isegi pesusid voldime õhtul, kui suurem laps magab, sest päeval pole tihtipeale võimalik olnud. Hetkekski ei saa suuremat valveta jätta.

Mina näiteks kaotasin need asjad-kohad millega sai pahandust teha lihtsalt elamisest ära. Kapid lukku jne. Minul oli üks vahe 0a, 2a ja 4a lapsed kodus. Ja päris ohtlike asjadega toimub nulltolerants keelamine. Meil oli nendeks ahi, pliit ja õues tiik. Kohe, kui seda näppima läks, siis selgelt ja ehmatavalt kurja häälega ” ei tohi” ja ” ai- ai”, et laps tajuks, et tegu on tavapärasest toonist teistsuguse, olulise asjaga. Ja kohe viivitamatult tõstsin ära. Tiigi poole minnes koheselt tuppa tagasi, kui ei kuulanud. Ahju ja pliidi näppimine ja seejärel ära tõstmine ei tohi lapsele kujuneda meeldivaks ja lõbusaks meelelahutuseks, mille tulemusel saab emmega mängida. Paar nädalat nulltolerantsiga harjutamist ja rohkem ei proovinud. Meeldiv ja mängiv lapsevanem oled kõigis teistes, mitteohtlikes olukordades.

Palgake siis koduabiline, kui mees ennast liigutada ei viitsi. Meie peres oli see lahendus.