Esileht Pereelu ja suhted Lastekasvatuslikud erimeelsused

Näitan 20 postitust - vahemik 1 kuni 20 (kokku 20 )

Teema: Lastekasvatuslikud erimeelsused

Kui palju erinevad teie ja teie kaaslase lapsekasvatuslikud põhimõtted? Ja kuidas te balanseerite erinevate lähenemiste vahel? Meil mehega kipub kohati olema erimeelsusi. Mina olen pigem see, kes loeb ja uurib laste erinevate arenguetappide kohta, mees on pigem “aga minu ajal ju tehti ka nii”. Ihunuhtlust ta muidugi ei viljele, aga samas ei püüa ka mõista, miks laps ühte või teistmoodi käitub. No näiteks, kui lapsed omavahel tülli lähevad, saab vanem laps kohe nahutada, et miks sa nii tegid. Samas on olukordi, kus väiksem lihtsalt norib tüli. Ja mind ajab närvi, et ta ei võta vaevaks enne nahutamist uurida, mis juhtus.

+12
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 19.02 13:21; 19.02 21:20;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kas sina oled ka laps? Mis mõttes sind ajab närvi? Sina oledki lapsevanem, kelle ÜLESANNE on lapsi kaitsta. Mis aga erimeelsusesse puutub, siis tuleb rääkida, rääkida ja veelkord rääkida. Suhte alus on suhtlemine. Ja kui mees ei muutub, tuleb lahutada. Mehel ei ole õigus vaimset vägivalda korraldada lapsele ja selleks on lapse ema, kes seisab selle eest. Ebaõiglane riidlemine on vaimne ja hingeline vägivald.

+1
-30
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Selles mõttes küll väga tubli, et sa aru saad, et suurem ei ole alati süüdi. Mina lapsepõlves olin see suurem, kes sai alati sõimata, isegi siis kui noorem lihtsalt valetas mu peale.

Minu suhted vennaga rikkus see terveks eluks ära. Ma hakkasin temast lihtsalt eemale hoidma ja ei tahtnud temaga mitte midagi tegemist teha. Vanematega ka seis just hea ei olnud, õnneks oli meil peres vanaema, kes kõiges mind ei süüdistanud.

Mehele pead siiski järjepidevalt edasi rääkima, et suurem ei ole alati süüdi, kui on olukord, kus ta jälle valesti hindab. Ja oma lastele tee ka selgeks see, et SINA saad väga hästi aru, kes norib, kes alustab, kes on süüdi. Et suurem ei oleks alati patuoinaks tembeldatud ja et noorem ei hakkaks endale ette kujutama, et ta võibki kõike teha, temaga midagi ei juhtu.

Võimalik, et oma meest sa teisiti käituma ei pane, aga vähemalt oma lastele näita selgelt välja seda, mida sina asjast arvad. See on ka väiksemale karuteene, kui kõik tema patud alati teise kaela aetakse.

+11
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

meil olid ka mehega põhimõttelised erinevused laste kasvatamisel. ega enne kui mehest isa saab, neid vigu ju ei tuvasta. samuti pole 1 lapsega pere see , mis 2 lapsega pere.
läksime lahku ja kasvatasin oma lapsed ise üles. isa jäi vaid pühapäevaisaks. ma ei soovita kellegi lahutust, aga palju kergem on kui majas on üks inimene, kes reegleid seab. tema jaoks oli normaalne minu otsuseid ümber teha, enne söögiaegu lastega salaja kommi süüa, teleka ja arvutiaega mitte määratleda, õppimist mitte jälgida, õigel ajal magama mitte saata jnejne. nii on ju mugav elada eks ole.
meie kooselu ajal oli emme pidevalt politseinik ja issi see, kes koos lastega kavaldas ja reeglitest mööda trikitas. ilma tema igapäevaellu sekkumiseta oli võrreldamatult kergem, nii minul kui lastel. nädalavahetuseti olid lapsed isa juures ja said seal oma PipiPikksuka elu elada.

+12
-9
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ja kui mees ei muutub, tuleb lahutada. Mehel ei ole õigus vaimset vägivalda korraldada lapsele ja selleks on lapse ema, kes seisab selle eest. Ebaõiglane riidlemine on vaimne ja hingeline vägivald.

Lahutada isa lastest või mis sa selle lahutusega mõtled?

+6
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Arutage partneriga sel teemal.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.

Aitäh, kes mõtteid jagasid.

Ma ei hakka selle pärast lahutama, et meil on laste kasvatamise teemal erimeelsused. Pigem oli küsimus, kuidas teised foorumlased on selle lahendanud. Ilmselt ei ole teist keegi suutnud lõpuni oma kaaslast enda sarnaseks muuta ja ikka on olukorrad, mida lahendatakse erinevalt. Kuidas teha rahu endaga, et minul on omad põhimõtted ja kaaslasel teised. Just teha rahu häirivate omadustega, mida muuta ei anna.

Muus osas on mees isana igati hea ja hooliv, lihtsalt on ka temal omad nõrkused. Ja ärge muretsege, lapsed ei kannata vaimse vägivalla all. Muidugi, oleneb, kuidas defineerida lastega kurjemal toonil rääkimist.

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 19.02 13:21; 19.02 21:20;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Su mees eeldab, et suurem laps on targem ja eeskujulikum. Väiksema puhul pigistab silma kinni “ah ta on väike veel, küll jõuab kasvada-õppida”. Pesamunad ongi rohkem hellikud, suurematelt lastelt oodatakse rohkem. See on igas peres nii.

Erand on pere ainus laps, kes nagunii saab kogu tähelepanu endale ja ei pea selleks erilist vaeva nägema.

+2
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kui palju erinevad teie ja teie kaaslase lapsekasvatuslikud põhimõtted? Ja kuidas te balanseerite erinevate lähenemiste vahel? Meil mehega kipub kohati olema erimeelsusi. Mina olen pigem see, kes loeb ja uurib laste erinevate arenguetappide kohta, mees on pigem “aga minu ajal ju tehti ka nii”. Ihunuhtlust ta muidugi ei viljele, aga samas ei püüa ka mõista, miks laps ühte või teistmoodi käitub. No näiteks, kui lapsed omavahel tülli lähevad, saab vanem laps kohe nahutada, et miks sa nii tegid. Samas on olukordi, kus väiksem lihtsalt norib tüli. Ja mind ajab närvi, et ta ei võta vaevaks enne nahutamist uurida, mis juhtus.

Meil on mees see, kes luges läbi kõik lastekasvatusraamatud. Kuna mees oli enne olnud abielus naisega, kel oli varem juba 2 last ja said ühise lapse ka, siis mees ikka õpetas mind. Ma nutsin, kui nägin, et mees kergitas imikut jalgadest, et mähkmed korralikult selga saaks. Võtsin tüli üles ja vaikisin poolteist päeva.

Meie vahel oli suurim erinevus see, et mina olin esimese ühise lapsega täielik kanaema, kes ei saanud aru, kuidas sai mees panna 5-kuuse lapse suvel tekiga õunapuu alla varju ja siis teha aiatöid ümber maja. Kui ma hakkasin käratsema, siis mees küsis, et mis ma arvan, kuhu see laps nüüd siit kaob või kuhu ta läheb, kui tema on maksimaalselt maja nurga taga. Need olid vist meie suurimad tülid – kas neljaaastane võib üksi minna naabri juurde ja ise kanamune korjata (jah, võib!). Kas viiene võib minna 200 m postkasti juurde lehte tooma, jah võib. Kas kahesele võib öelda: palun too mulle tualetist põrandapesulapp . Jah, võib. Tõmbasin algaastatel selliste asjade peale kiunu lahti ja vee silmist jooksma.

Hiljem oli juba tülideta – Kas 10-aastane võib minna sõpradega rabasse jalutama. Jah, võib, kui vesi, telefonid, taskulamp ja varusokid on kaasas!

Kolm last 4,5 aasta sees õpetasid mind olema rahulikum.

+7
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu mees on kasvanu üles põhimõtte järgi – et laps räägib, kui kana pissib ja kord oli nagu Wiiburi sõjakoolis. Saan ämma ja äiaga hästi läbi, aga kui kuulen, kuidas teda lapsena kasvatati, siis tulevad külmavärinad peale. Äi ainult kiitleb sellega, kuidas nad naisega tööd rabasid ja raha tegid, aga näha on et inimlikku lähedust ja armastust on mehel väga vajaka.
Samas, kui minu peres jätkus vanematel laste jaoks aega, aga eelkõige armastust.
Nüüd kasvatame kolme last – vanem on täiskasvanud ja on öelnud, et tal on väga head vanemad. Kaks on pubekad, need veel ei ütle 🙂
Eks ka nüüd vahest lööb mehel välja lapsepõlves kogetu, siis üritan pehmendada ja rääkida lahti selle, et ka laps on ikka nii paha ja sõnakuulmatu. Samas on mees ise öelnud, et tema isa ei ole kunagi temaga selline olnud nagu ta ise on oma laste vastu, et suhe oli ikka selline ülema-alluva suhe, äia arvates on ainult temal õigus.

+6
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Meil täpselt sama olukord.
Päris keeruline on.
Vanema lapse osas plaanin ta psühholoogile saata. Laps on juba 12a ja suhted teravad.
Mind ta ei usu, aga elu on näidanud, et perevälist spetsialisti usub.

Kuni lapsed väga väiksed olid, olime väga sarnased. Meie ellusuhtumine on üsna sama. Aga väikeste laste eest hoolitsemine on pigem füüsilist laadi tegevus 🙂
Mida suuremad on lapsed, seda enam see ksvatamine muutub nö psühholoogitööks.

Vahe on meil selles, et mu mees ei ole väga inimestetundja ja ta ei saa aru, et pilt ja sisu ei lähe laste puhul alati kokku ja tarvis on reaalselt süveneda, KUULATA, arutleda, et lapsest ja olukordadest aru saada. Ja alati pole tarvis olla kohtunikurollis, kes otsib süüdlast j näitab näpuga.
Meie peres on ka seetõttu palju ebaõiglaseid olukordi olnud ja mul on natuke juba kõrini sellest, et mina olen seal vahel see nö suhete siluja.
Abikaasa võiks ka suureks saada…

Ta on tegelikult tore inimene, aga inimhingest aru ei saa. Väheke sinna aspergeri poole kisub.

+2
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Osad need vanemlikud erimeelsused tulevad sellest, et inimeste ellusuhtumine ja maailmanägemine ON erinev ja täiskasvanul välja kujunenud. Ja sellises olukorras esiteks pole neid võimalik “lahendada” ehk üksmeelt saavutada, sest vaated pole õige ja vale, vaid lihtsalt erinevad.
Lihtsad näited, kui isa ja ema arvavad erinevalt sellest,
Kui paksult peab laps riides käima;
Kas laps peab ära sööma kõik mis ette tõstetud, või võib ise otsustada, kuna tal on kõht täis;
kas 37 on palavik ja laps haige või mitte veel;
kas drillida laps eliitkoolivääriliseks või “las laps olla laps, küll jõuab tuupida” ja sealt edasi veel keerulisemaks läheb, pidevalt (ja selleks ajaks saab laps ise riidesse)
ja sada pluss üks asja veel, iga päev.
Lisaks veel inimeste erinev stressitaluvus, nn nõrgad kohad, mis närvi ajavad jne.

+7
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ja kuidas te balanseerite erinevate lähenemiste vahel?

…balansseerite…

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Meil on ka abikaasaga päris tihti erimeelsused. Arvan, et meie puhul mängib rolli ka see, et teda kasvatas ema, tuleb maalt ja nägi palju vaesust, mina vastupidiselt linnakas ja heast jõukast perest. Kõige enam vaidlemegi, kes kui palju lubab, näiteks kui lapsed on korralikult riides, tulevad koju ja lähevad kohe õue sopa sisse mängima. Mina leian, et riided tuleb ära vahetada ja mitte korralikke riideid trööbata. Tema aga arvab, et pole probleemi, nad lapsed ju ja masin peseb riided puhtaks. Üks näide veel..jõulud. Teen alati palju kinke lastele, sest minu kodus tehti nii..mees aga nii vihane, sest tema jõulud lapsepõlves möödusid ilma kingitusteta makarone süües. Algusaastatel oli meie erinevus stressi tekitav, aga aastatega õpid neid olukordi lahendama. Hetkel teemegi nii, et ma üritan olla paindlikum, aga minu sõna jääb natuke rohken peale.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina läksin eelkõige kasvatusküsimuste tõttu naisest lahku. Kahjuks tegin halva valiku esimese naise osas. Tänseks on lapse kasvatamatust ette heitnud lähisugulased, lasteaed ja nüüdseks ka kool. Ainuke, kes probleeme ei märka ega hooma on lape ema.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Arvan, et meie puhul mängib rolli ka see, et teda kasvatas ema, tuleb maalt ja nägi palju vaesust, mina vastupidiselt linnakas ja heast jõukast perest. Kõige enam vaidlemegi, kes kui palju lubab, näiteks kui lapsed on korralikult riides, tulevad koju ja lähevad kohe õue sopa sisse mängima. Mina leian, et riided tuleb ära vahetada ja mitte korralikke riideid trööbata. Tema aga arvab, et pole probleemi, nad lapsed ju ja masin peseb riided puhtaks.

Huvitav, vaestes oludes kasvanult õpitakse just riideid väga hoidma ju.
Samuti olen kogenud, et kui lapsevanem ise pole omal ajal piisavalt mänguasju saanud, siis oma lapsele kipub neid liialt lubama, justnagu kompensatsiooniks.
Aga eks eri inimestel võibki see eri moodi välja lüüa.
Igal juhul mina küll ei lubaks riideid iga jumala päev pesumasinasse visata, õudne raiskamine. Sopa sees mängimise riided on eraldi ja neid ei pea ka iga kord puhtaks pesema, saavad ju kohe jälle sopaseks.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Arvan, et meie puhul mängib rolli ka see, et teda kasvatas ema, tuleb maalt ja nägi palju vaesust, mina vastupidiselt linnakas ja heast jõukast perest. Kõige enam vaidlemegi, kes kui palju lubab, näiteks kui lapsed on korralikult riides, tulevad koju ja lähevad kohe õue sopa sisse mängima. Mina leian, et riided tuleb ära vahetada ja mitte korralikke riideid trööbata. Tema aga arvab, et pole probleemi, nad lapsed ju ja masin peseb riided puhtaks.

Huvitav, vaestes oludes kasvanult õpitakse just riideid väga hoidma ju.

Samuti olen kogenud, et kui lapsevanem ise pole omal ajal piisavalt mänguasju saanud, siis oma lapsele kipub neid liialt lubama, justnagu kompensatsiooniks.

Aga eks eri inimestel võibki see eri moodi välja lüüa.

Igal juhul mina küll ei lubaks riideid iga jumala päev pesumasinasse visata, õudne raiskamine. Sopa sees mängimise riided on eraldi ja neid ei pea ka iga kord puhtaks pesema, saavad ju kohe jälle sopaseks.

Võib ka nii olla, et lapsena pidi hoidma iga riideeset nagu püha asja – iga rikkumise eest sai riielda (või siis ema vaevatult ohkas, et KUIDAS ta küll, oh ometi, uue asemele saab…). Et sellest suurest riiete hoidmisest on laps omal ajal paraja trauma saanud, ja nüüd püüab oma lapsi sellest säästa. Võib-olla isegi natuke liiale minnes.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

#3370803:
Arvan, et meie puhul mängib rolli ka see, et teda kasvatas ema, tuleb maalt ja nägi palju vaesust, mina vastupidiselt linnakas ja heast jõukast perest. Kõige enam vaidlemegi, kes kui palju lubab, näiteks kui lapsed on korralikult riides, tulevad koju ja lähevad kohe õue sopa sisse mängima. Mina leian, et riided tuleb ära vahetada ja mitte korralikke riideid trööbata. Tema aga arvab, et pole probleemi, nad lapsed ju ja masin peseb riided puhtaks.

Huvitav, vaestes oludes kasvanult õpitakse just riideid väga hoidma ju.

Võib-olla mehel ei olnudki lapsepõlves eraldi kodu- ja linnariideid, käiski ühe jope ja samade pükstega koolis, laudas ja kultuurimajas.
Minu üsna sarnasest kodust tulnud mees ei saanud kaua aru, miks on lastele vaja mitu komplekti erineva värvi ja paksusega riideid.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina läksin eelkõige kasvatusküsimuste tõttu naisest lahku. Kahjuks tegin halva valiku esimese naise osas. Tänseks on lapse kasvatamatust ette heitnud lähisugulased, lasteaed ja nüüdseks ka kool. Ainuke, kes probleeme ei märka ega hooma on lape ema.

Hmm, miks sa oma last siis nii halvasti kasvatad, et etteheiteid tehakse?

+1
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina läksin eelkõige kasvatusküsimuste tõttu naisest lahku. Kahjuks tegin halva valiku esimese naise osas. Tänseks on lapse kasvatamatust ette heitnud lähisugulased, lasteaed ja nüüdseks ka kool. Ainuke, kes probleeme ei märka ega hooma on lape ema.

Hmm, miks sa oma last siis nii halvasti kasvatad, et etteheiteid tehakse?

Ta ei kasvata üldse ja arvab, et see tähendab, et tema pole süüdi.
Enamike halvasti käituvate lastega on nii – neid ei kasvatata kodus üldse.
Kui selle lapse ema ka üldse ei kasvatanud, siis pole ju tema ka sugugi süüdi.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 20 postitust - vahemik 1 kuni 20 (kokku 20 )


Esileht Pereelu ja suhted Lastekasvatuslikud erimeelsused