Head Perekooli külastajad!

Perekool on Eesti esimene pereportaal. Ehkki viimastel aastatel on loodud uusi kaasaegseid suhtlus- ja infokanaleid, on Perekoolil jätkunud pikaajalisi ja aktiivseid külastajaid - oleme selle üle rõõmsad ja tänulikud.
1. juunil 2024. aastal lõpetab Perekooli foorum oma tegevuse. Hoolimata me püüdlustest hoida Perekooli heatahtliku ja toetava keskkonnana, võivad ka üksikud sobimatud postitused teha palju kurja, kahjustades asjaosaliste enesetunnet ja suhteid.
Jätkame Perekooli lehel igakuiselt uute artiklite ja taskuhäälingu osade avaldamist. Olete südamest oodatud ammutama kaasaegseid tõenduspõhiseid teadmisi naise ja lapse tervise, pere ja suhete teemadel.

Foorumihuvilistel on üks võimalus edaspidiseks suhtluseks näiteks äsja loodud Elufoorumis: elufoorum.com

Sisukate kohtumisteni Perekooli lehel.
Eesti Ämmaemandate Ühing

Esileht Koolilaps Lastel korter või maja?

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 63 )

Teema: Lastel korter või maja?

Postitas:
Kägu

Ideaalis näevad kõik vanemad oma kodu majana ja aiaga, kus lastel hea joosta ja mängida. Kui nii on, kas siis on lapsed õnnelikud? Meil on majs ja aed. Lapsi peab sinna meelitama. Üksi nad sinna küll ei lähe. Ühes teemas just lugesin, et laps tahab õues- aias mängida. St nii arvati. Jah, ma ka arvasin, kunagi. Ükskõik mis seal aias on-liivakast, ronimisala, õunapuud, batuut- muudkui meelita. Kas teie lapsed tunnevad oma  aiast rõõmu?

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Linnamaja aed on minu meelest rohkem nagu vanematele lõõgastuseks või väikelastele mugav koht ringi tatsamiseks. Meil on kortermajal suur aed, kus saab palli mängida või liivakastis olla, lisaks mereäär, park ja mänguväljak ligidal.  Võimalusi justkui oleks ja tahetaksegi vaheldust, suuremal lapsel ühes kohas kogu aeg olla väga huvitav ei ole. Tähtsam on siiski mängukaaslaste olemasolu. Elu on näidanud, et ka ühe pere lapsed ei viitsi väga pikalt omavahel mängida. Aga kohe, kui mõni sõber tuleb lisaks, siis kõlbab koos mängida küll.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Meie elame äärelinnas aiaga majas. Ütleks, et parim kasutegur oma maja juures on see, et lapsed saavad toas joosta, kilgata ja mängida nii palju kui torust tuleb. Pole karta, et naaber harjavarrega lage kopsib. Mu enda ema elas Pelgulinnas korteris ja räägib siiani, et tal pole lapsepõlvest eriti muud mälestust peale selle, kuidas teda lakkamatult, sadu kordi päevas keelati, et kuss-kuss, ole vakka, ära räägi täie häälega, ära jookse, ära veereta mänguautot kõrinal põrandal jne. Ega vanemates viga polnud, vaid neil oli selline hästi kuri naabritädi, kes vähimatki piuksu kuuldes kohe harjavarrega taguma ja sõimama kukkus.

Meie lapsed isekeskis väga ei viitsi õues aias olla, aga kui mõni sõber mängukaaslaseks, siis ollakse õues täitsa hea meelega. Meil samuti aias mängumaja, mänguväljak, liivakast, kiiged, redelid – sõpradega mängitakse neil hea meelega.

Kui sõpra pole, siis mängitakse aias siis, kui täiskasvanu ise ka seal juures on. Niikui korraks tuppa  hiilin, nii sibavad lapsed kohe mulle sabas järele. Kui laste juures kiigele hoogu anda enam ei viitsi, eks siis leiutangi mingeid väikseid tegevusi, mida saan õues teha, nii et ka lapsed õues püsiksid.

+8
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Andke mulle mu võrdlus andeks, aga mulle meenus kohe selle peale küsimus, kas suur koer on õnnelikum korteris või aiaga majas. Lugesin koerakasvatuse käsiraamatut, kus kirjutati, et kutsikaostjad tulevad ja ütlevad sageli, et küll meie juures saab sellel koeral ikka hea elu olema, sest meil on nii suur aed ja koer saab seal päev otsa vabalt ringi joosta. Tegelikkus on see, et see suur koer nutab trepil ja kraabib välisust ning anub tuppa. Lastega sama. Maja või korter, vahet pole. Loeb see, millised vanemad sulle on juhtunud. Millega ma ei taha sugugi langeda teise äärmusse ja ülistada kitsaid olusid. Privaatsus on vajalik ja oma ükskõik kui pisike tuba teismelisena, kuhu eralduda ja kus teistest rahu saada, on ka tähtis. Kui on pisike korter, siis seda võimalust ei pruugi olla. Nii et kõike parasjagu.

Õuemängude õnnestumiseks on vaja enam-vähem head ilma (suve), naabrilapsi (keda ema tuppa ei luba kutsuda (vanasti väikeste korterite puhul ei lubatud alati naabrilapsi tuppa mängima) ja kirsiks tordil ka mõnd toredat aiamaja-mängumaja, kus lastel vaba voli.

+12
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mina ise lapsena ja meie lapsed armastasid küll õues olla. Neil muidugi oli ka oskus ise ennast lõbustada ja üksi mängida.
Korterilapsel võimalust pooleks tunniks õue minna ja seal omaette mängida ei olegi. Majalastel on see võimalus, teine asi, kas nende vanemad on õpetanud omavahel või üksi mängima. Meil ei olnud vanemate sabas tippimine kuidagi soositud. Olid ühised mänguajad ja olid ajad, mil laps või lapsed pidid ise ennast lõbustama. Õues oli seda lihtsam teha. Mobiilist ka eemal.

+4
-8
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

olen ise korterilaps. Mitte millestki puudu ei jäänud lapsepõlves, Nõmme metsas sai joostud päevad otsa, põnevust jagus.

Laps kasvas samuti korterilapsena, ühes kesklinna agulis. Sõpradega väljas mängimine oli ikka igapäevane, algklassides joosti ringi, suuremana pigem palliplatsil.

+8
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

olen ise korterilaps. Mitte millestki puudu ei jäänud lapsepõlves, Nõmme metsas sai joostud päevad otsa, põnevust jagus.

Laps kasvas samuti korterilapsena, ühes kesklinna agulis. Sõpradega väljas mängimine oli ikka igapäevane, algklassides joosti ringi, suuremana pigem palliplatsil.

Kas sa tänapäeval oma lapse nii 6-7 aastasena saadaksid Mustamäelt teele, et mine jookse teistega Nõmme metsas? Mina saadaksin. Aga üldiselt väga ei lasta neid õuegi tänapäeval ilma vanemateta.

+4
-5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Enda lapsepõlvest mäletan, et üksinda küll aias eriti aega ei veetnud. Võibolla natuke, umbes et teha valmis üks lumememm või suvel põrgatada palli vastu seina. Aga see oli selline kurvake mängimine, pigem eelistasin siis olla toas ja üksinda raamatut lugeda, palju põnevam ajaviide minu jaoks. Aias oli lõbus olla ikka koos mängukaaslastega. Selle jaoks oli küll aed kasulik, aga sama lõbus oli näiteks teistel külas käia ja nende aedades olla. Lapsena seda ei tundnud, et ma oma koduaia pärast erilist head meelt tunneks. Aed nagu aed ikka lapse silmade läbi, teistel oli ju ka ja ega mängud lõpuks sellest aiast sõltunud. Seltskond oli kõige tähtsam. Üksinda saab ennast toas isegi paremini ära lõbustada – legod, raamatud, nukud.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Oma lapse puhul – väikelapse eas oleks oma maja hoov kindlasti andnud mu lapsele õues toimetamiseks mingil määral rohkem võimalusi ja ehk mulle samal ajal natuke vabamad käed, et oleks saanud samal ajal kõrval mingeid aia- või koduseid toimetusi teha ja siis mingiks hetkeks kaasa lüüa.  Linnas ja korteris elamine eeldas võimalikult iga päev eraldi aja leidmist, et koos lapsega kuskile õue tegutsema minna  (olgugi kasvõi 200 m kaugusel olevale mänguväljakule)  ning ühiskasutuses olevas ruumis  oli rohkem “piiranguid”, kui ehk oma maja hoovis. Oma maja hoovis ikkagi enda otsustada, kas selle puu otsa võib ronimisi teha või mingitlaadi onni ehitada, või korvpallirõnga kuskile kinnitada või kus platsil jalkaväravat teha. Ning mõned aias tegevused oleksid lapsele ideaalsed õuesveetmiseks olnud (lume lükkamine om vabal ajal ja võimete kohaselt,vms mida õnneks sai vanavanemate juures olles nautida).  Üldkasutataval alal ikka nii vabalt ei saa otsustada. Samas jälle oli ilmselt põnevam, kui ümberkaudseid erinevaid mänguväljakuid või tegevuskohti külastasime ja kui ma kaasas ,siis ka seltskonna eest (mis sa muud ikka teed). Oma majas hoovis oleks ilmselt rohkem sellist mine mängi ise vms situatsioone olnud, mis äkk oleks oma maja hoovist negatiivsema tunde jätnud.

Koolilapse eas ehk oleks oma maja hoov andud  vabamad käed  niisama koguneda ja juttu rääkida, aga kahtlustan, et ühel hetkel oleks laps ikka sõpradega kuskil noorte tegevuskohtades (isegi kui hoovis  lauatennise laud või piljard vms mängimise võimalus).

Ehk oma plusse ja miinuseid on mõlemal poolel ja sõltub ju ka lapsest ja ka endast, et lõpptulem jätaks positiivse mulje, ükskõik kus parajasti elad.

+3
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Andke mulle mu võrdlus andeks, aga mulle meenus kohe selle peale küsimus, kas suur koer on õnnelikum korteris või aiaga majas. Lugesin koerakasvatuse käsiraamatut, kus kirjutati, et kutsikaostjad tulevad ja ütlevad sageli, et küll meie juures saab sellel koeral ikka hea elu olema, sest meil on nii suur aed ja koer saab seal päev otsa vabalt ringi joosta. Tegelikkus on see, et see suur koer nutab trepil ja kraabib välisust ning anub tuppa. Lastega sama. Maja või korter, vahet pole. Loeb see, millised vanemad sulle on juhtunud. Millega ma ei taha sugugi langeda teise äärmusse ja ülistada kitsaid olusid. Privaatsus on vajalik ja oma ükskõik kui pisike tuba teismelisena, kuhu eralduda ja kus teistest rahu saada, on ka tähtis. Kui on pisike korter, siis seda võimalust ei pruugi olla. Nii et kõike parasjagu.

Õuemängude õnnestumiseks on vaja enam-vähem head ilma (suve), naabrilapsi (keda ema tuppa ei luba kutsuda (vanasti väikeste korterite puhul ei lubatud alati naabrilapsi tuppa mängima) ja kirsiks tordil ka mõnd toredat aiamaja-mängumaja, kus lastel vaba voli.

No ma arvan, et päris nii hull see asi nüüd ka ei ole. Meil näiteks elavad koerad toas, kuid  käivad iga paari tunni takka õues. Eks tänaval jalutamas käivad meiega loomulikult, aga hommikul kiiruga on ikka väga mugav avada lihtsalt välisuks ja lasta kutsu 15 minutiks aeda. Ise saab sel ajal ennast riidesse pandud. Mitte ei pea pissihädas koeraga tormama kohe tänavale.

Samuti ka lapsed, nii nagu täiskasvanudki, leiavad endale tegevusi koduaias, ei pea kogu aja ainult toas istuma. Talvel mängiti pikalt lumesõda, ehitati lumemme sellal kui isa lund rookis, pärast tulid tuppa, põsed kui taliõunad. Aia sees turvalisem mängida kui tänaval või avalikul mänguväljakul, ei tule võõrad koerad ega inimesed tülitama.

+8
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Samuti ka lapsed, nii nagu täiskasvanudki, leiavad endale tegevusi koduaias, ei pea kogu aja ainult toas istuma. Talvel mängiti pikalt lumesõda, ehitati lumemme sellal kui isa lund rookis, pärast tulid tuppa, põsed kui taliõunad. Aia sees turvalisem mängida kui tänaval või avalikul mänguväljakul, ei tule võõrad koerad ega inimesed tülitama.

Mina käisin üksi õue kasvõi siis, kui soovisin tikrit põõsast võtta või õuna puult. Teinekord eelkooliealisena ka siis, kui oli oht, et muidu pannakse koristama 🙂 Teisalt oli ema siis ka rahul, et ma suuremal koristamisel jalus polnud. Kui mängukaaslasi polnud, siis näiteks vaatasin mõnd raamatut, unistasin, uurisin sipelgate tegemisi või vahtisin niisama. Omad lapsed õpetasime ka oskama igavust nautida.

+6
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Lapsed 10, 8, 6. Meil on maja suure õuealaga. Kui lapsed olid väiksed, ehitas mees õuealale võrkaia ümber, et lapsi oleks lihtsam koos hoida (ei läheks tee peale ega mujale, kuhu pole vaja).

Siiamaani on olnud õueala tänuväärne koht, kus lapsed (eriti nädalavahetusel ja suvel) saavad õues olla. Mina saan samal ajal midagi aias teha. Tõsi küll, kui lapsed väiksemad olid, ei olnud see alati mõnus ja rahulik (tahad midagi aias teha, aga samal hakkab keegi jonnima, lähevad omavahel tülli ja kukuvad karjuma ja jäta pooleli ja mine lahutama jms. ), nüüd on juba normaalne.

Ronivad ühe puu otsa, kiiguvad, mängivad tagaajamismänge, kui väiksemad olid, siis õppisid rattaga sõitma, mängivad liivakastis (kümnene enam ei mängi), korjavad oksi, käbisid ja kivisid ja teevad neist midagi. Kümnene on leidnud uueks ajaviites selle, et teeb paberist tuulelohe-taolisi asju ja lennutab ja jookseb nendega. Kui lumi on, siis kaevavad lund, ehitatavad kindlusi, teevad lumememme, otsivad jäätukke ja tassivad neid kokku jne.

Kõige vähem tegevust on siis, kui on must maa (lund veel/enam ei ole), aga on veel liiga külm, et liivakastis mängida. Siis jooksumängude ja okste/kivide kokkutassimisega sisustatakse ehk nii tund või poolteist tundi ära ja tullakse tuppa. Asi seegi. Kui on võimalik lume/liivaga mängida, ollakse väljas meelsamini ja kauem. Suvel, kui on vaheajad/puhkused, on väiksemad lapsed väljas sageli hommikusöögist lõunani ja lõunast õhtuste multikate alguseni, suurem – nii ja naa, vahel on väljas väiksematega, vahel tõmbub tuppa omi asju tegema. Saavad põõsast marju söömas käia (sõstrad, tikrid, vaarikad) ja sügisel puuvilju ka. Natuke aitavad ka moosi jaoks marju korjata (kuigi väga kaua huvi ei püsi) ja puhastada. Toovad lõunasöögiks salatit ja porgandit peenrast.

Kui lastest saavad teismelised, kas nad siis oskavad endale mingeid õuetegevusi välja mõelda, seda ma ei oska öelda.

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mis on lastel õues olemise aja sisustamise seisukohalt kuhjaga ära tasunud – liivakast ja kiik. Liivakastis on kõik lapsed väikemana mänginud tunde ja suvel lausa päevi. Uskumatult palju õuesolemise aega on see lihtne liivakast lastel ära sisustanud. Väikelast niimoodi kasvatada, et koduõues ei ole liivakasti, pole minu meelest üldse võimalik  😀  Kiigutakse ka palju. Ilmselt tasuks ennast ära ka batuut (kuigi meil seda siiani ei ole).

Mida ma oma õue põhimõtteliselt püstitanud ei ole, on redeli ja liumäega minimänguväljakud. Ilusad küll, aga elu näitab, et kui selline asi oma aias on, tüdinevad lapsed kiiresti.  Ümbruskonnas, kus pered on need oma aeda püstitanud, ei näe ma tavaliselt nendel ronimas mitte ühtegi last, seisavad niisama dekoratsioonina. Sellest sündis kindel otsus, et kodu-mänguväljakut meie aeda ei tule. Lapsed on hoopis rohkem huvitatud avalikest mänguväljakutest, kus on rohkem võimalusi. Seal ronib ja kiigub ka kümneaastane veel heameelega.  Ja saab erinevatel väljakutel käia, et oleks vaheldust.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mis on lastel õues olemise aja sisustamise seisukohalt kuhjaga ära tasunud – liivakast ja kiik. Liivakastis on kõik lapsed väikemana mänginud tunde ja suvel lausa päevi. Uskumatult palju õuesolemise aega on see lihtne liivakast lastel ära sisustanud. Väikelast niimoodi kasvatada, et koduõues ei ole liivakasti, pole minu meelest üldse võimalik 😀 Kiigutakse ka palju. Ilmselt tasuks ennast ära ka batuut (kuigi meil seda siiani ei ole).

Mida ma oma õue põhimõtteliselt püstitanud ei ole, on redeli ja liumäega minimänguväljakud. Ilusad küll, aga elu näitab, et kui selline asi oma aias on, tüdinevad lapsed kiiresti. Ümbruskonnas, kus pered on need oma aeda püstitanud, ei näe ma tavaliselt nendel ronimas mitte ühtegi last, seisavad niisama dekoratsioonina. Sellest sündis kindel otsus, et kodu-mänguväljakut meie aeda ei tule. Lapsed on hoopis rohkem huvitatud avalikest mänguväljakutest, kus on rohkem võimalusi. Seal ronib ja kiigub ka kümneaastane veel heameelega. Ja saab erinevatel väljakutel käia, et oleks vaheldust.

Muutsin liumäe kasulikuks ostes täispuhutava basseini 2x4m (oli midagi 30euri kanti). Liumäe alumine ots basseini, bassein vett täis ja no rõõmu kui palju terve suvi.

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

oleneb, kas lapsi on üks või mitu ja millised on nad iseloomult. ise olin üksiklaps ja läksin äärmise sunni jõul rattaga õue või välja “mängima”. naabrilapsed olid kiuslikud, rumalad ja teiste huvidega. suvel kupatati vanaema juurde. seal sain ainult rahu, kui redutasin heki sisse ehitatud onnis. muidu oli pidev tikrite korjamine, porgandite harvendamine, naabrite hullkoera eest ära jooksmine.
hiljem tekkis ka suvila ja see oli juba omaette sõimusõna. seal pidi ainult riisuma ja niisama passima.

arvan, et täiesti vabalt oleks võinud vaid korterilaps olla. jälgige oma lapsi ja pange tähele, mis neile meeldib. kõik ei peagi nägupidi mudas naabritega pläma ajama.

+4
-9
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Lapsed 10, 8, 6. Meil on maja suure õuealaga. Kui lapsed olid väiksed, ehitas mees õuealale võrkaia ümber, et lapsi oleks lihtsam koos hoida (ei läheks tee peale ega mujale, kuhu pole vaja).

Siiamaani on olnud õueala tänuväärne koht, kus lapsed (eriti nädalavahetusel ja suvel) saavad õues olla. Mina saan samal ajal midagi aias teha. Tõsi küll, kui lapsed väiksemad olid, ei olnud see alati mõnus ja rahulik (tahad midagi aias teha, aga samal hakkab keegi jonnima, lähevad omavahel tülli ja kukuvad karjuma ja jäta pooleli ja mine lahutama jms. ), nüüd on juba normaalne.

Ronivad ühe puu otsa, kiiguvad, mängivad tagaajamismänge, kui väiksemad olid, siis õppisid rattaga sõitma, mängivad liivakastis (kümnene enam ei mängi), korjavad oksi, käbisid ja kivisid ja teevad neist midagi. Kümnene on leidnud uueks ajaviites selle, et teeb paberist tuulelohe-taolisi asju ja lennutab ja jookseb nendega. Kui lumi on, siis kaevavad lund, ehitatavad kindlusi, teevad lumememme, otsivad jäätukke ja tassivad neid kokku jne.

Kõige vähem tegevust on siis, kui on must maa (lund veel/enam ei ole), aga on veel liiga külm, et liivakastis mängida. Siis jooksumängude ja okste/kivide kokkutassimisega sisustatakse ehk nii tund või poolteist tundi ära ja tullakse tuppa. Asi seegi. Kui on võimalik lume/liivaga mängida, ollakse väljas meelsamini ja kauem. Suvel, kui on vaheajad/puhkused, on väiksemad lapsed väljas sageli hommikusöögist lõunani ja lõunast õhtuste multikate alguseni, suurem – nii ja naa, vahel on väljas väiksematega, vahel tõmbub tuppa omi asju tegema. Saavad põõsast marju söömas käia (sõstrad, tikrid, vaarikad) ja sügisel puuvilju ka. Natuke aitavad ka moosi jaoks marju korjata (kuigi väga kaua huvi ei püsi) ja puhastada. Toovad lõunasöögiks salatit ja porgandit peenrast.

Kui lastest saavad teismelised, kas nad siis oskavad endale mingeid õuetegevusi välja mõelda, seda ma ei oska öelda.

Siis tullakse sõpradega grillima ja aea veetma:)

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kuna oleme ise ka suht palju õues, siis on lapsed harjunud õues olema – nüüd suurteks mängivad kossu, grillivad, lebasklevad terrassil, mängivad koeraga.

+3
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kuna oleme ise ka suht palju õues, siis on lapsed harjunud õues olema – nüüd suurteks mängivad kossu, grillivad, lebasklevad terrassil, mängivad koeraga.

Mida nad ülejäänud 9 kuud aias teevad? Ja ma loodan, et keegi käib selle koeraga ka regulaarselt jalutamas.

+1
-8
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kuni koolini (või ehk ka algklassides) on hea oma maja koos aiaga, kuhu saab lapse turvaliselt välja lasta ning ta saab seal tegutseda. Koolilastega on minu kogemuses kõige mugavam elada kesklinna korteris. Kõik on käe-jala juures, ei pea kuskilt linna äärest tulekuga ega kulutama. Kui on muidugi võimalik, siis maja aiaga kesklinnas oleks ka päris tore.

Meie kaalusime väikelastega tõsiselt maale elamaminekut kuna tundus, et maakodus on nii hea lastel kogu aeg õues tegutseda ja olla. Praegu mõtlen, et jumal tänatud, et see mõte teoks ei saanud, koolilastega on linnas kindlasti lihtsam ja neile endale meeldib rohkem.

 

+1
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kuna oleme ise ka suht palju õues, siis on lapsed harjunud õues olema – nüüd suurteks mängivad kossu, grillivad, lebasklevad terrassil, mängivad koeraga.

Mida nad ülejäänud 9 kuud aias teevad? Ja ma loodan, et keegi käib selle koeraga ka regulaarselt jalutamas.

Siin on sinu näol mingi kägu, kes fanaatiliselt üritab kõigile selgeks teha, kui paha ikka on, kui laste ja koeraga perel oma maja on. Miks peaks keegi hakkama sinule aru andma kõikide 12 kuu kohta detailselt õuetegevuste kohta? Samuti ootad, et keegi riputaks sinule siia oma koeraga jalutamise graafiku. Mis mõte sellel on?

Koduaed ei ole laste ja loomade piinamise koht. Koer saab aias vabalt ja turvaliselt joosta omas tempos. Tänaval on ta rihma otsas ja peab liikuma ainult omaniku kiirusega. Eestis ei ole üldse lubatud koertel väljaspool kodu lahtiselt joosta. Koduaias suhtleb ta lisaks inimestele ka naabrikoeraga, ajab linde taga, kaevab auke, mängib palliga, uudistab tänaval inimesi ja teisi loomi jne. Muidugi ei hoita koera kogu päeva õues, vaid pigem tunnike õues ja tunnike toas jne, kuid väita, et koduaia koerad lausa virelevad, on küll liialdus.

Egas korteris elamine tähenda, et pere kutsu saab ilmtingimata igapäevaseid kümnekilomeetriseid jalutuskäike. Mõne “jalutamine” kulgeb välisuksest lähima tänavapostini vaid.

+12
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kuna oleme ise ka suht palju õues, siis on lapsed harjunud õues olema – nüüd suurteks mängivad kossu, grillivad, lebasklevad terrassil, mängivad koeraga.

Mida nad ülejäänud 9 kuud aias teevad? Ja ma loodan, et keegi käib selle koeraga ka regulaarselt jalutamas.

Siin on sinu näol mingi kägu, kes fanaatiliselt üritab kõigile selgeks teha, kui paha ikka on, kui laste ja koeraga perel oma maja on. Miks peaks keegi hakkama sinule aru andma kõikide 12 kuu kohta detailselt õuetegevuste kohta? Samuti ootad, et keegi riputaks sinule siia oma koeraga jalutamise graafiku. Mis mõte sellel on?

Koduaed ei ole laste ja loomade piinamise koht. Koer saab aias vabalt ja turvaliselt joosta omas tempos. Tänaval on ta rihma otsas ja peab liikuma ainult omaniku kiirusega. Eestis ei ole üldse lubatud koertel väljaspool kodu lahtiselt joosta. Koduaias suhtleb ta lisaks inimestele ka naabrikoeraga, ajab linde taga, kaevab auke, mängib palliga, uudistab tänaval inimesi ja teisi loomi jne. Muidugi ei hoita koera kogu päeva õues, vaid pigem tunnike õues ja tunnike toas jne, kuid väita, et koduaia koerad lausa virelevad, on küll liialdus.

Egas korteris elamine tähenda, et pere kutsu saab ilmtingimata igapäevaseid kümnekilomeetriseid jalutuskäike. Mõne “jalutamine” kulgeb välisuksest lähima tänavapostini vaid.

Eksid. Ei ole varem üldse koerte kohta kommenteerinud. Aga see, et elatakse majas ei tähenda sugugi automaatselt, et laped ja koerad end piisavalt liigutavad. Koerad vajavad siiski ka pikemaid jalutuskäke. Ning terrassil lebotamine ja grillimine on väga otseselt seotud ilmaga. Ei usu, su lapsed seda tänase ilmaga teevad. Fakt on see, et eramaja ümber pole lastel enamus aastast miskit rohkemat teha kui kortermaja ümber. Võid muidugi kilgata, et lapsed riisuvad lehti ja roogivad lund. Aga vaevalt nad seda nüüd vabatahtlikult teevad.

+2
-7
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kuna oleme ise ka suht palju õues, siis on lapsed harjunud õues olema – nüüd suurteks mängivad kossu, grillivad, lebasklevad terrassil, mängivad koeraga.

Mida nad ülejäänud 9 kuud aias teevad? Ja ma loodan, et keegi käib selle koeraga ka regulaarselt jalutamas.

Siin on sinu näol mingi kägu, kes fanaatiliselt üritab kõigile selgeks teha, kui paha ikka on, kui laste ja koeraga perel oma maja on. Miks peaks keegi hakkama sinule aru andma kõikide 12 kuu kohta detailselt õuetegevuste kohta? Samuti ootad, et keegi riputaks sinule siia oma koeraga jalutamise graafiku. Mis mõte sellel on?

Koduaed ei ole laste ja loomade piinamise koht. Koer saab aias vabalt ja turvaliselt joosta omas tempos. Tänaval on ta rihma otsas ja peab liikuma ainult omaniku kiirusega. Eestis ei ole üldse lubatud koertel väljaspool kodu lahtiselt joosta. Koduaias suhtleb ta lisaks inimestele ka naabrikoeraga, ajab linde taga, kaevab auke, mängib palliga, uudistab tänaval inimesi ja teisi loomi jne. Muidugi ei hoita koera kogu päeva õues, vaid pigem tunnike õues ja tunnike toas jne, kuid väita, et koduaia koerad lausa virelevad, on küll liialdus.

Egas korteris elamine tähenda, et pere kutsu saab ilmtingimata igapäevaseid kümnekilomeetriseid jalutuskäike. Mõne “jalutamine” kulgeb välisuksest lähima tänavapostini vaid.

Eksid. Ei ole varem üldse koerte kohta kommenteerinud. Aga see, et elatakse majas ei tähenda sugugi automaatselt, et laped ja koerad end piisavalt liigutavad. Koerad vajavad siiski ka pikemaid jalutuskäke. Ning terrassil lebotamine ja grillimine on väga otseselt seotud ilmaga. Ei usu, su lapsed seda tänase ilmaga teevad. Fakt on see, et eramaja ümber pole lastel enamus aastast miskit rohkemat teha kui kortermaja ümber. Võid muidugi kilgata, et lapsed riisuvad lehti ja roogivad lund. Aga vaevalt nad seda nüüd vabatahtlikult teevad.

Kust sa seda veel võtad, et kortermajas elamine võrdub pikemate jalutuskäikudega, aga aiaga majas elamine tähendab, et jalutuskäike pole iialgi? Majaomanik ei pea kell kuus hommikul hommikumantli väel koeraga lähima lambipostini “jalutama”, tema laseb looma lihtsalt üle  ukse aeda jooksma. Miks see sinu meelest halb on? Õhtul kui aega rohkem käes, jalutavad ühtemoodi nii maja- kui korteriomanikud.

+9
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kuna oleme ise ka suht palju õues, siis on lapsed harjunud õues olema – nüüd suurteks mängivad kossu, grillivad, lebasklevad terrassil, mängivad koeraga.

Mida nad ülejäänud 9 kuud aias teevad? Ja ma loodan, et keegi käib selle koeraga ka regulaarselt jalutamas.

Siin on sinu näol mingi kägu, kes fanaatiliselt üritab kõigile selgeks teha, kui paha ikka on, kui laste ja koeraga perel oma maja on. Miks peaks keegi hakkama sinule aru andma kõikide 12 kuu kohta detailselt õuetegevuste kohta? Samuti ootad, et keegi riputaks sinule siia oma koeraga jalutamise graafiku. Mis mõte sellel on?

Koduaed ei ole laste ja loomade piinamise koht. Koer saab aias vabalt ja turvaliselt joosta omas tempos. Tänaval on ta rihma otsas ja peab liikuma ainult omaniku kiirusega. Eestis ei ole üldse lubatud koertel väljaspool kodu lahtiselt joosta. Koduaias suhtleb ta lisaks inimestele ka naabrikoeraga, ajab linde taga, kaevab auke, mängib palliga, uudistab tänaval inimesi ja teisi loomi jne. Muidugi ei hoita koera kogu päeva õues, vaid pigem tunnike õues ja tunnike toas jne, kuid väita, et koduaia koerad lausa virelevad, on küll liialdus.

Egas korteris elamine tähenda, et pere kutsu saab ilmtingimata igapäevaseid kümnekilomeetriseid jalutuskäike. Mõne “jalutamine” kulgeb välisuksest lähima tänavapostini vaid.

Eksid. Ei ole varem üldse koerte kohta kommenteerinud. Aga see, et elatakse majas ei tähenda sugugi automaatselt, et laped ja koerad end piisavalt liigutavad. Koerad vajavad siiski ka pikemaid jalutuskäke. Ning terrassil lebotamine ja grillimine on väga otseselt seotud ilmaga. Ei usu, su lapsed seda tänase ilmaga teevad. Fakt on see, et eramaja ümber pole lastel enamus aastast miskit rohkemat teha kui kortermaja ümber. Võid muidugi kilgata, et lapsed riisuvad lehti ja roogivad lund. Aga vaevalt nad seda nüüd vabatahtlikult teevad.

Kust sa seda veel võtad, et kortermajas elamine võrdub pikemate jalutuskäikudega, aga aiaga majas elamine tähendab, et jalutuskäike pole iialgi? Majaomanik ei pea kell kuus hommikul hommikumantli väel koeraga lähima lambipostini “jalutama”, tema laseb looma lihtsalt üle ukse aeda jooksma. Miks see sinu meelest halb on? Õhtul kui aega rohkem käes, jalutavad ühtemoodi nii maja- kui korteriomanikud.

Ise ju just ütlesid, et pole vahet. Ei ole majas elavatel lastel või täiskasvanutel oluliselt pikem või kvaliteetsem õues olemise aeg. Suvel vast jah on vahe, aga see oleneb ka krundist, On siin foorumis neid hädaldajaid küll, et naaber niidab muru või et naaber grillib. Väiksemad lapsed tahavad nagunii korralikule mänguväljakule või rattaga sõitma või suvel randa. Suuremad ka niisama seal aias ei istu ju.

+2
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mul on 4 last ja suur aed. Teismelise lapsed käivad õues niisama jalutamas (ilusa ilma korral), loevad võrkkiiges, sõidavad ratta ja võrriga (mitte tingimata aias, eks). Üks teismeline laps on usin meisterdaja ja ka seda teeb ta just õues ja kuuris. Kuuri ei oleks, kui elaks korteris…

Lisaks meeldib lastele lõkkel vorstikesi teha. Oksajuppe, mida vaja põletada leidub meil alati.

Väiksemad lapsed veedavad aias oluliselt rohkem aega. Ilusa ilma korral tahavad nad ise õue ja juba ka panevad end riidesse ja lähevad (koolieelikud). Tegemist leiavad nad aias palju. Ja kuna töötan enamasti kodukontoris, siis vahel töötan isegi õues. Lapsed isegi kutsuvad mind õue töötama, et siis on neil toredam mängida. Meil on onn ja kiigud, liumägi, turnimisvõimalusi jne. Jalutamas käime me lisaks, nii üksi kui erinevates koosseisudes, aga see ei ole kindlasti seotud korteris või majas elamisega: meile lihtsalt meeldib jalutada.

Korter vs maja teema puhul on mu meelest tegelikult olulisem, kas keegi peres on reaalselt selline aia-inimene, kui palju on pereliikmeid ja millised on nende meelistegevused ja hobid – kas need mahuvad korterisse või mitte? Kas naabrid pahandaksid pidevalt? Majas saab tegelikult elada ka sisuliselt aeda omamata. Võibki olla muruplats kahe elupuu või muu puu/põõsaga, mis hooldust sisuliselt ei vaja ja muruplatsi niidab robot. Ning aed on vaid seepärast, et ega siis krunte lubata täis ehitada ja natuke peaks hoonete vahele jääma õhku ning valgust.

Ah jaa, koer on meil ka, aga koer on toakoer. Keskmist kasvu, mitte pisike ja karv lubaks õues elada, kuid ta tahab ju pererahva juures olla. Ilusa sooja ilma korral tahab ta küll ka pisut õues peesitada, kuid mitte terve päev omaette.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Väiksemad lapsed tahavad nagunii korralikule mänguväljakule või rattaga sõitma või suvel randa. Suuremad ka niisama seal aias ei istu ju.

meil oli aias kiikedega liumägi, liivakast, batuut, rattad – tegevust piisavalt, ei pidanud kuhugi mänguväljakule pidevalt minema.

teismelisena istuti väga palju just niisama õues, sest terrassil olid mõnusad pesakiiged ja isegi, kui seal istudes oli käes telefon või tahvel, oldi vabatahtlikult õues. munagrilli ostes tekkis teismelistel suur huvi grillimise vastu, mida hakati tegema nii sõpradega koos kui ka oma perele

+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Andke mulle mu võrdlus andeks, aga mulle meenus kohe selle peale küsimus, kas suur koer on õnnelikum korteris või aiaga majas. Lugesin koerakasvatuse käsiraamatut, kus kirjutati, et kutsikaostjad tulevad ja ütlevad sageli, et küll meie juures saab sellel koeral ikka hea elu olema, sest meil on nii suur aed ja koer saab seal päev otsa vabalt ringi joosta. Tegelikkus on see, et see suur koer nutab trepil ja kraabib välisust ning anub tuppa. Lastega sama. Maja või korter, vahet pole. Loeb see, millised vanemad sulle on juhtunud. Millega ma ei taha sugugi langeda teise äärmusse ja ülistada kitsaid olusid. Privaatsus on vajalik ja oma ükskõik kui pisike tuba teismelisena, kuhu eralduda ja kus teistest rahu saada, on ka tähtis. Kui on pisike korter, siis seda võimalust ei pruugi olla. Nii et kõike parasjagu.

Õuemängude õnnestumiseks on vaja enam-vähem head ilma (suve), naabrilapsi (keda ema tuppa ei luba kutsuda (vanasti väikeste korterite puhul ei lubatud alati naabrilapsi tuppa mängima) ja kirsiks tordil ka mõnd toredat aiamaja-mängumaja, kus lastel vaba voli.

No ma arvan, et päris nii hull see asi nüüd ka ei ole. Meil näiteks elavad koerad toas, kuid käivad iga paari tunni takka õues. Eks tänaval jalutamas käivad meiega loomulikult, aga hommikul kiiruga on ikka väga mugav avada lihtsalt välisuks ja lasta kutsu 15 minutiks aeda. Ise saab sel ajal ennast riidesse pandud. Mitte ei pea pissihädas koeraga tormama kohe tänavale.

See on siis lihtsalt boonus koeraomanikule, aga mitte midagi sellist, mis koera elukvaliteeti tõstaks. Koerad soovivad ikka oma inimestega koos aega veeta.

+1
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

koerad vajavad jalutamist – et nuuskida, avastada, sotsialiseeruda, sõpru kohata, märgistada, peremehega koos olla. Meil saab korterikoer seda 2,5-3 tundi päevas, sh rihmavabalt liikuda (on ka selliseid kohti, kus seda saab turvaliselt teha).

Aiakoerad vahivad kadedalt järgi, veidi kahju neist.

+1
-5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kuna oleme ise ka suht palju õues, siis on lapsed harjunud õues olema – nüüd suurteks mängivad kossu, grillivad, lebasklevad terrassil, mängivad koeraga.

Mida nad ülejäänud 9 kuud aias teevad? Ja ma loodan, et keegi käib selle koeraga ka regulaarselt jalutamas.

Siin on sinu näol mingi kägu, kes fanaatiliselt üritab kõigile selgeks teha, kui paha ikka on, kui laste ja koeraga perel oma maja on. Miks peaks keegi hakkama sinule aru andma kõikide 12 kuu kohta detailselt õuetegevuste kohta? Samuti ootad, et keegi riputaks sinule siia oma koeraga jalutamise graafiku. Mis mõte sellel on?

Koduaed ei ole laste ja loomade piinamise koht. Koer saab aias vabalt ja turvaliselt joosta omas tempos. Tänaval on ta rihma otsas ja peab liikuma ainult omaniku kiirusega. Eestis ei ole üldse lubatud koertel väljaspool kodu lahtiselt joosta. Koduaias suhtleb ta lisaks inimestele ka naabrikoeraga, ajab linde taga, kaevab auke, mängib palliga, uudistab tänaval inimesi ja teisi loomi jne. Muidugi ei hoita koera kogu päeva õues, vaid pigem tunnike õues ja tunnike toas jne, kuid väita, et koduaia koerad lausa virelevad, on küll liialdus.

Egas korteris elamine tähenda, et pere kutsu saab ilmtingimata igapäevaseid kümnekilomeetriseid jalutuskäike. Mõne “jalutamine” kulgeb välisuksest lähima tänavapostini vaid.

Eksid. Ei ole varem üldse koerte kohta kommenteerinud. Aga see, et elatakse majas ei tähenda sugugi automaatselt, et laped ja koerad end piisavalt liigutavad. Koerad vajavad siiski ka pikemaid jalutuskäke. Ning terrassil lebotamine ja grillimine on väga otseselt seotud ilmaga. Ei usu, su lapsed seda tänase ilmaga teevad. Fakt on see, et eramaja ümber pole lastel enamus aastast miskit rohkemat teha kui kortermaja ümber. Võid muidugi kilgata, et lapsed riisuvad lehti ja roogivad lund. Aga vaevalt nad seda nüüd vabatahtlikult teevad.

Kust sa seda veel võtad, et kortermajas elamine võrdub pikemate jalutuskäikudega, aga aiaga majas elamine tähendab, et jalutuskäike pole iialgi? Majaomanik ei pea kell kuus hommikul hommikumantli väel koeraga lähima lambipostini “jalutama”, tema laseb looma lihtsalt üle ukse aeda jooksma. Miks see sinu meelest halb on? Õhtul kui aega rohkem käes, jalutavad ühtemoodi nii maja- kui korteriomanikud.

Järeldus on see, et korteris elavad koeraomanikud tegelevad oma koeraga rohkem kui majas elavad. Sest esimesed ei saa lihtsalt looma üle ukse lükata.

Ja see tegelikult kehtib laste puhul ju ka. Ei ole ühegi eramaja hoovis suurte mänguväljakutega võrreldavat sisustust. Ja ei taha see majalaps ka seal hoovis mudase ja jaheda ilmaga passida. Ainus vahe ongi sooja ilmaga grillimine ja õues lebotamine. Isegi privaatsust ei pruugi majas rohkem olla kui korteris.

0
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Koera omanikuna ütlen, et iial ei viitsiks hommikul iga ilmaga koeraga jalutama minna (olen ka korteris koera pidanud ja tean). Lasen hommikul koera aeda ja kevadest sügiseni joon ise sel ajal kohvi, kui koer ringi silkab. Jalutame õhtuti, siis on mõnus ennast sirutada. Aga üksi on koer õues harva, ikka koos perega, siis lapsed möllavad temaga, loobivad palli – samal ajal kui korterikoerad kadedalt aknast vaatavad. Meil on aias nii kossurõngas, bassein, batuut – seega on lastel aias tegemist küll. Varem oli ka liivakast, kiiged jne. Ausalt öeldes suurtel mänguväljakutel käisime harva. Olen seal korra pudelikillud endale jalga astunud.

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ikka aiaga majas on koeral parem. Suvel oleme palju niisama või aiatöid tegemas ja sel ajal koer saab päikese käes murul magada või vabalt ringi nuuskida. Metsas pikemal jalutuskäigul muidugi käime koeraga ka.

Minu koeraga on juhtunud, et keset ööd oksendas või kõht läks lahti. Lükkad koera õue ja koristad sel ajal põrandat. Ma tõesti ei kujuta ette, kuidas korteris keset ööd selle öökiva koeraga treppidest alla tormata.

+1
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 63 )


Esileht Koolilaps Lastel korter või maja?