Head Perekooli külastajad!

Perekool on Eesti esimene pereportaal. Ehkki viimastel aastatel on loodud uusi kaasaegseid suhtlus- ja infokanaleid, on Perekoolil jätkunud pikaajalisi ja aktiivseid külastajaid - oleme selle üle rõõmsad ja tänulikud.
1. juunil 2024. aastal lõpetab Perekooli foorum oma tegevuse. Hoolimata me püüdlustest hoida Perekooli heatahtliku ja toetava keskkonnana, võivad ka üksikud sobimatud postitused teha palju kurja, kahjustades asjaosaliste enesetunnet ja suhteid.
Jätkame Perekooli lehel igakuiselt uute artiklite ja taskuhäälingu osade avaldamist. Olete südamest oodatud ammutama kaasaegseid tõenduspõhiseid teadmisi naise ja lapse tervise, pere ja suhete teemadel.

Foorumihuvilistel on üks võimalus edaspidiseks suhtluseks näiteks äsja loodud Elufoorumis: elufoorum.com

Sisukate kohtumisteni Perekooli lehel.
Eesti Ämmaemandate Ühing

Esileht Koolilaps Lastel korter või maja?

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 63 )

Teema: Lastel korter või maja?

Postitas:
Kägu

Ikka aiaga majas on koeral parem. Suvel oleme palju niisama või aiatöid tegemas ja sel ajal koer saab päikese käes murul magada või vabalt ringi nuuskida. Metsas pikemal jalutuskäigul muidugi käime koeraga ka.

Minu koeraga on juhtunud, et keset ööd oksendas või kõht läks lahti. Lükkad koera õue ja koristad sel ajal põrandat. Ma tõesti ei kujuta ette, kuidas korteris keset ööd selle öökiva koeraga treppidest alla tormata.

Hämmastav. Koolilapse alafoorumis on teema pealkirjaga “Lastel korter või maja?” ja vastajad seletavad, kus on koeral parem.

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ütleks, et parim kasutegur oma maja juures on see, et lapsed saavad toas joosta, kilgata ja mängida nii palju kui torust tuleb. Pole karta, et naaber harjavarrega lage kopsib.

Vot täpselt! See ongi kõige suurem põhjus, miks oma maja tahta.

+6
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Lapsevanema ja koeraomaniku seisukohast on kindlasti korraliku aiaga eramaja mugavam valik, selle vastu ei vaidle.

Aga lapse või koera seisukohast see nii just ei pruugi olla.

+4
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kindlasti on ka laste seisukoht aiaga maja parem. Kuna tänapäeval ei saa kortermaja last üksi õue saata. Minu lapsepõlves see nii veel toimis, et ka korterite lapsed hakkasid suht varakult iseseisvalt õue käima. 5-aastaselt ei käinud keegi koos emaga liivakastis enam. Ausalt öelda ei kujuta ma siiani ette, kuidas see oleks välja näinud, kui  isa või ema oleks mul kogu aeg kannul käinud. Ronin redel või kiigun ja ema passib seal. Mina küll ei vajanud mingit ekstra tegelemist. Mida see lapsevanem minuga seal liumäel tegelenud oleks? Ma leidsin ise omale tegevused ja mängud. Minule meeldis õue käia ja keegi iial sundima ei pidanud. Sugulased viivad oma lapsed suveks vanavanemate juurde aiaga majja ja seal samuti lapsed tahavad kohe hommikul peale silmade avamist õue tormata. Neil on sõbrad, kellega liigutakse ühest aiast teise. Hetkest, mil tekivad nutitelefonid ja netitegevused, lõppeb ka huvi õue minemise vastu.

+6
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kust see arusaam tulnud, et lastega peab hullumeelselt tegelema. Kogu aeg võid lugeda manitsusi või kiidulaulu, kuidas mina, mina tegelen oma lastega. See on hea vanem, kes lakkamatult tegeleb, aina tegeleb ja tegeleb. Kujutage ette, et töö juures ülemus seisab terve päeva laua kõrval ja aina tegeleb teiega. Nii, nii nüüd teeme seda ja nüüd teeme toda. Oota, mis sa seal nüüd klõpsid ja kuhu sa omast arust minema hakkad, mina ütlen mida sa tegema pead.

Laste päevakavasse on pikitud peale kooli kohustuslikud trennid ja koju jõudes pole ka asu – vanem asub sinuga tegelema. Nüüd läheme jalutama ja mänguväljakule. Apikene, laske lastel omaette ka toimetada.

 

+5
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Need Tallinna aiaga majad ongi mõttetud. Seal enamasti pole midagi peale steriilse muru ja koonusjate elupuude.

Mina oma lapsepõlvest ei mäleta et see vihm, muda, lumi või külm oleks vähendanud soovi õue minna. Kõik aastaajad ja looduse muutumine pakkusid avastamisrõõmu. Kummikutega vees ja mudas solberdamine oli igati nauditav tegevus.

Elan väikelinnas ja meie tänaval on palju ühes eas vanavanemaid. Seega suvel ilmub siia suur parv lapselapsi. Need linnas toas istuvad tukunukud muutuvad siin traditsioonilisteks lasteks, kellele meeldib hommikust õhtuni välja möllata. Asi on selles, et nad ei ole piiratud ainult oma aiaga. Nad võivad mängida kõikides aedades ja lisaks aedadel on muud haljasalad ja looduslikud maastikud. Jalgrattad, täispuhutavad basseinikesed, batuudid, telgid, onnid, maasikad, vaarikad, herned jne. õues on kogu aeg midagi teha. Lapsed tahavad vaheldust ja erinevaid tegevusi. Neil puudub huvi toas toimetavate täiskasvanute vastu, kui õues on teised lapsed.

+6
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kindlasti on ka laste seisukoht aiaga maja parem. Kuna tänapäeval ei saa kortermaja last üksi õue saata. Minu lapsepõlves see nii veel toimis, et ka korterite lapsed hakkasid suht varakult iseseisvalt õue käima. 5-aastaselt ei käinud keegi koos emaga liivakastis enam. Ausalt öelda ei kujuta ma siiani ette, kuidas see oleks välja näinud, kui isa või ema oleks mul kogu aeg kannul käinud. Ronin redel või kiigun ja ema passib seal. Mina küll ei vajanud mingit ekstra tegelemist. Mida see lapsevanem minuga seal liumäel tegelenud oleks? Ma leidsin ise omale tegevused ja mängud. Minule meeldis õue käia ja keegi iial sundima ei pidanud. Sugulased viivad oma lapsed suveks vanavanemate juurde aiaga majja ja seal samuti lapsed tahavad kohe hommikul peale silmade avamist õue tormata. Neil on sõbrad, kellega liigutakse ühest aiast teise. Hetkest, mil tekivad nutitelefonid ja netitegevused, lõppeb ka huvi õue minemise vastu.

Võtmesõna ongi sõbrad. Või kui peres on mitu samaealist last. Aga ega üksik laps üksi õues passida ju ei viitsi. Või ka toas. Muidugi on ka siin erandeid ja mõni tahabki üksi olla, aga üldjuhul vajavad lapsed ikka sõpru.
Tänapäeval on väga erinevaid kortermaju, ei ole enam ainult nõukaaegsed paneelmajad. On küllalt ka oma kinnise hoovialaga kortermaju.
Beebiiga on ilmselt majas lihtsam, saab lapse hoovi magama panna ja ei pea muretsema naabrite pärast kui laps nutab. Väikelast jälle üksi ei jäta ka oma maja hoovi ja veidi suuremal on soov koos teiste lastega mängida, siis on hea kui on naabritel ka lapsed.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kindlasti on ka laste seisukoht aiaga maja parem. Kuna tänapäeval ei saa kortermaja last üksi õue saata. Minu lapsepõlves see nii veel toimis, et ka korterite lapsed hakkasid suht varakult iseseisvalt õue käima. 5-aastaselt ei käinud keegi koos emaga liivakastis enam. Ausalt öelda ei kujuta ma siiani ette, kuidas see oleks välja näinud, kui isa või ema oleks mul kogu aeg kannul käinud. Ronin redel või kiigun ja ema passib seal. Mina küll ei vajanud mingit ekstra tegelemist. Mida see lapsevanem minuga seal liumäel tegelenud oleks? Ma leidsin ise omale tegevused ja mängud. Minule meeldis õue käia ja keegi iial sundima ei pidanud. Sugulased viivad oma lapsed suveks vanavanemate juurde aiaga majja ja seal samuti lapsed tahavad kohe hommikul peale silmade avamist õue tormata. Neil on sõbrad, kellega liigutakse ühest aiast teise. Hetkest, mil tekivad nutitelefonid ja netitegevused, lõppeb ka huvi õue minemise vastu.

Võtmesõna ongi sõbrad. Või kui peres on mitu samaealist last. Aga ega üksik laps üksi õues passida ju ei viitsi. Või ka toas. Muidugi on ka siin erandeid ja mõni tahabki üksi olla, aga üldjuhul vajavad lapsed ikka sõpru.

Tänapäeval on väga erinevaid kortermaju, ei ole enam ainult nõukaaegsed paneelmajad. On küllalt ka oma kinnise hoovialaga kortermaju.

Beebiiga on ilmselt majas lihtsam, saab lapse hoovi magama panna ja ei pea muretsema naabrite pärast kui laps nutab. Väikelast jälle üksi ei jäta ka oma maja hoovi ja veidi suuremal on soov koos teiste lastega mängida, siis on hea kui on naabritel ka lapsed.

Eks see olegi täiesti uus probleem, mida iialgi varem pole olnud – lapsi on nii vähe ja kellegagi pole mängida. Vanasti olid kõik kohad lapsi täis. Vanalinna tänavatel mängisid lapsed palli ja keksu.

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ma tahan iseendaga ka tegeleda, mitte passida vabal ajal mingite turnikate kõrval ja vahtida, kuidas laps seal ripub, mida reklaamin kui lapsega tegelemist. Seega igal kell parem, kui on oma aed.

+1
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kust see arusaam tulnud, et lastega peab hullumeelselt tegelema. Kogu aeg võid lugeda manitsusi või kiidulaulu, kuidas mina, mina tegelen oma lastega. See on hea vanem, kes lakkamatult tegeleb, aina tegeleb ja tegeleb. Kujutage ette, et töö juures ülemus seisab terve päeva laua kõrval ja aina tegeleb teiega. Nii, nii nüüd teeme seda ja nüüd teeme toda. Oota, mis sa seal nüüd klõpsid ja kuhu sa omast arust minema hakkad, mina ütlen mida sa tegema pead.

Laste päevakavasse on pikitud peale kooli kohustuslikud trennid ja koju jõudes pole ka asu – vanem asub sinuga tegelema. Nüüd läheme jalutama ja mänguväljakule. Apikene, laske lastel omaette ka toimetada.

Tegelikult on sama ka psühholoogid leidnud. Laste tegevusi tuleks suunata, näidata neile mänge, anda ots kätte, et kuidas midagi käib või mida võiks teha. Ja siis lasta edasi lapsel ise oma mängu juhtida ja mitte pidevalt aktiivselt vahele segada. Silma peal hoidmine on vajalik, et õnnetusi või rumalusi ei juhtuks. Mu lapsed on niimoodi kasvatatud ja juba 2-3aastane oskab ise omaette mängida. Ja muidugi ka koos teistega. Vanimad lapsed on juba täisealiseks saamas ja nad on väga loovad ning oskavad ka suuremana mõistlikult (vähemalt teismelise mõttes) oma aega sisustada, on üllatavalt kohusetundlikud ja arukad.

Kui peres mängukaaslasi pole (=umbes samaealisi lapsi), võiks neid mujalt leida, hea kui on ka mängukaaslased. Aga tõepoolest, lastega ei pea kogu aeg aktiivselt tegelema. Sellegipoolest tahavad lapsed, et vanem oleks kuskil lähedal, et saaks vanemale aega-ajalt oma saavutusi näidata ja et saaks vanemale rääkida oma tegemistest. Aga on täiesti OK, kui lapsed mängivad aias või toas ja vanem teeb samal ajal aias või toas oma asju ning vajadusel on lapsele olemas. Hea ongi, kui lapse iga viimne kui minut või pooltund pole ära planeeritud ja kui lapsel vahel ka igav on, siis ongi see võimaluseks tal endal midagi välja mõelda.

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Elan väikelinnas ja meie tänaval on palju ühes eas vanavanemaid. Seega suvel ilmub siia suur parv lapselapsi. Need linnas toas istuvad tukunukud muutuvad siin traditsioonilisteks lasteks, kellele meeldib hommikust õhtuni välja möllata. Asi on selles, et nad ei ole piiratud ainult oma aiaga. Nad võivad mängida kõikides aedades ja lisaks aedadel on muud haljasalad ja looduslikud maastikud. Jalgrattad, täispuhutavad basseinikesed, batuudid, telgid, onnid, maasikad, vaarikad, herned jne. õues on kogu aeg midagi teha. Lapsed tahavad vaheldust ja erinevaid tegevusi. Neil puudub huvi toas toimetavate täiskasvanute vastu, kui õues on teised lapsed.

Ja pedagoog mõtleb: tore, laste lihased arenevad, suhtlemisoskused paranevad, tähelepanu paraneb nutivõõrutuse tõttu ja tehakse suur teene silmade tervisele:)

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ma tahan iseendaga ka tegeleda, mitte passida vabal ajal mingite turnikate kõrval ja vahtida, kuidas laps seal ripub, mida reklaamin kui lapsega tegelemist. Seega igal kell parem, kui on oma aed.

Mida see laps seal aias sul üksi siis teeb? Ma elan eramajade rajooni kõrval, pole seal üheski aias uhkeid mänguväljakuid. Mõnel on batuut, mõnel kiik, aga krundid on üldiselt väiksed. Meie kortermaja juures olev mänguväljak on igatahes suurem kui üheski eramaja aias. Aga ka see mänguväljak on vähegi suurematele juba igav ja ikka tahavad lapsed kaugemale suuremale mänguväljakule minna. Eelkooliealist ei saada ju üksi sinna.  Nii ma siis käingi seal passimas, enamasti loen midagi. Ise ma need lapsed ju sain ja ise ma tahan, et neil tore oleks ja et nad end liigutaks. Ma ei nüüd, kas see on lastega tegelemine või mitte.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mida ma oma õue põhimõtteliselt püstitanud ei ole, on redeli ja liumäega minimänguväljakud. Ilusad küll, aga elu näitab, et kui selline asi oma aias on, tüdinevad lapsed kiiresti. Ümbruskonnas, kus pered on need oma aeda püstitanud, ei näe ma tavaliselt nendel ronimas mitte ühtegi last, seisavad niisama dekoratsioonina. Sellest sündis kindel otsus, et kodu-mänguväljakut meie aeda ei tule. Lapsed on hoopis rohkem huvitatud avalikest mänguväljakutest, kus on rohkem võimalusi. Seal ronib ja kiigub ka kümneaastane veel heameelega. Ja saab erinevatel väljakutel käia, et oleks vaheldust.

Meil on selline mänguväljak, kuhu saab erinevaid kiikesid ja ronimisköisi riputada. Voib kasvõi iga kord õue minnes muuta ja uue seiklusraja teha, et sellelt kiigelt tollele nöörile ja tollelt nöörilt redelile, maad puudutamata. Lisaks võrkkiik ja puude vahele (madalale) seotud köis kõndimiseks.

Meil kusjuures on avalik mänguväljak praktiliselt aia taga kohe, aga ikkagi – väikelast sinna üks ei lase, lapse juurest köögis putru segamas ei käi. Pandeemia ajal oli see lisaks hoopis kinni.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kuni koolini (või ehk ka algklassides) on hea oma maja koos aiaga, kuhu saab lapse turvaliselt välja lasta ning ta saab seal tegutseda. Koolilastega on minu kogemuses kõige mugavam elada kesklinna korteris. Kõik on käe-jala juures, ei pea kuskilt linna äärest tulekuga ega kulutama. Kui on muidugi võimalik, siis maja aiaga kesklinnas oleks ka päris tore.

Minu kogemus on alevikulastega ja see on minu meelest veel kõige mõnusam. Oma aed, kus lapsed saavad mängida (koolist-aiast tulevad, otse aeda lähevad), huviringid on kooli tunniplaaniga klapitatult sealsamas koolis või halvemal juhul jalutuskäigu kaugusel (kui vanemad lapsed 7. klassis linna kooli käima hakkasid, polnud seal praktiliselt üldse huviringe – otsi kuskilt teisest linna otsast).

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ma tahan iseendaga ka tegeleda, mitte passida vabal ajal mingite turnikate kõrval ja vahtida, kuidas laps seal ripub, mida reklaamin kui lapsega tegelemist. Seega igal kell parem, kui on oma aed.

Eelkooliealist ei saada ju üksi sinna.  Nii ma siis käingi seal passimas, enamasti loen midagi. Ise ma need lapsed ju sain ja ise ma tahan, et neil tore oleks ja et nad end liigutaks. Ma ei nüüd, kas see on lastega tegelemine või mitte.

Aga ma saan ju ise ka nelja seina vahelt välja ja jalutada – see tuleb endale ju ka kasuks? Koeraomanikud ju alati kiidavad, et tänu koerale on neil hea põhjus jalutada – jah, aga eks kõlbavad selleks ka lapsed  😛  Peale selle saavad mänguväljakule minemise, mänguväljakul olemise ja mänguväljakult tulemise jooksul ära räägitud palju jutud. Lapsed ei jaluta tummalt, vaid räägivad kogu aeg (vähemalt minu omad küll).

Oma aia (või kui vähemalt kortermajal on aed) eelis on jällegi suurem paindlikkus. Kui on näiteks väga muutlik ilm, mis kuhugi kaugemale minema ei tõmba, siis saab kodus vaadata aknast välja ja kui parasjagu on okei, saavad lapsed välja minna ja kui ilm halvaks pöörab, tuppa tagasi tulla.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Laste päevakavasse on pikitud peale kooli kohustuslikud trennid ja koju jõudes pole ka asu – vanem asub sinuga tegelema. Nüüd läheme jalutama ja mänguväljakule. Apikene, laske lastel omaette ka toimetada.

Jah, kui tegelemine tähendab mingite ülesannete andmist jms. , siis olen ka mõnikord imestunud, kui foorumis keegi kirjeldab, kuidas tema õhtud läbi oma last muudkui arendab ja tekib ka mõte, et oot… aga millal see laps siis “laiskleb” ja vabalt mängib?

Aga jalutama ja mänguväljakule mineku algatus tuleb reeglina lapselt endalt, sest tema jaoks ongi see puhkamine ja mängimine. Ehk siis võib öelda, et siin hoopis laps tegeleb vanemaga – asub temaga vestlema ja tahab hirmsasti kuhugi koos minna… Mingist vanusest alates (kui nad teismeliseks saavad) lapsed muidugi enam nii innukalt vanemaga ei kambastu, aga nooremad lapsed on sageli just sellised “lähme, lähme”.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Need Tallinna aiaga majad ongi mõttetud. Seal enamasti pole midagi peale steriilse muru ja koonusjate elupuude.

Mina oma lapsepõlvest ei mäleta et see vihm, muda, lumi või külm oleks vähendanud soovi õue minna. Kõik aastaajad ja looduse muutumine pakkusid avastamisrõõmu. Kummikutega vees ja mudas solberdamine oli igati nauditav tegevus.

Elan väikelinnas ja meie tänaval on palju ühes eas vanavanemaid. Seega suvel ilmub siia suur parv lapselapsi. Need linnas toas istuvad tukunukud muutuvad siin traditsioonilisteks lasteks, kellele meeldib hommikust õhtuni välja möllata. Asi on selles, et nad ei ole piiratud ainult oma aiaga. Nad võivad mängida kõikides aedades ja lisaks aedadel on muud haljasalad ja looduslikud maastikud. Jalgrattad, täispuhutavad basseinikesed, batuudid, telgid, onnid, maasikad, vaarikad, herned jne. õues on kogu aeg midagi teha. Lapsed tahavad vaheldust ja erinevaid tegevusi. Neil puudub huvi toas toimetavate täiskasvanute vastu, kui õues on teised lapsed.

Miks sa halvustad Tallinna elamisi, kui sul puudub igasugune kogemus? Meie valisime väga asukohta, Nõmmel viimane tänav enne looduslikku metsa. Krunt ei ole steriilne muru, pole üldse meie maitsegi. Mõnus Nõmmele omane parkmets on krundil. Ühtki küpressi ei kasvata:). Looduslik loomulik ümbrus.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Laste päevakavasse on pikitud peale kooli kohustuslikud trennid ja koju jõudes pole ka asu – vanem asub sinuga tegelema. Nüüd läheme jalutama ja mänguväljakule. Apikene, laske lastel omaette ka toimetada.

Jah, kui tegelemine tähendab mingite ülesannete andmist jms. , siis olen ka mõnikord imestunud, kui foorumis keegi kirjeldab, kuidas tema õhtud läbi oma last muudkui arendab ja tekib ka mõte, et oot… aga millal see laps siis “laiskleb” ja vabalt mängib?

Aga jalutama ja mänguväljakule mineku algatus tuleb reeglina lapselt endalt, sest tema jaoks ongi see puhkamine ja mängimine. Ehk siis võib öelda, et siin hoopis laps tegeleb vanemaga – asub temaga vestlema ja tahab hirmsasti kuhugi koos minna… Mingist vanusest alates (kui nad teismeliseks saavad) lapsed muidugi enam nii innukalt vanemaga ei kambastu, aga nooremad lapsed on sageli just sellised “lähme, lähme”.

Jaa, ma olen ka täheldanud, et laps ise “organiseerib” meile kahele tegevusi. Nii saamegi näiteks mänguväljakule või parki kõndides  paljud jutud räägitud ja maailmaasju arutada.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Need Tallinna aiaga majad ongi mõttetud. Seal enamasti pole midagi peale steriilse muru ja koonusjate elupuude.

Mina oma lapsepõlvest ei mäleta et see vihm, muda, lumi või külm oleks vähendanud soovi õue minna. Kõik aastaajad ja looduse muutumine pakkusid avastamisrõõmu. Kummikutega vees ja mudas solberdamine oli igati nauditav tegevus.

Elan väikelinnas ja meie tänaval on palju ühes eas vanavanemaid. Seega suvel ilmub siia suur parv lapselapsi. Need linnas toas istuvad tukunukud muutuvad siin traditsioonilisteks lasteks, kellele meeldib hommikust õhtuni välja möllata. Asi on selles, et nad ei ole piiratud ainult oma aiaga. Nad võivad mängida kõikides aedades ja lisaks aedadel on muud haljasalad ja looduslikud maastikud. Jalgrattad, täispuhutavad basseinikesed, batuudid, telgid, onnid, maasikad, vaarikad, herned jne. õues on kogu aeg midagi teha. Lapsed tahavad vaheldust ja erinevaid tegevusi. Neil puudub huvi toas toimetavate täiskasvanute vastu, kui õues on teised lapsed.

Missugune veider üldistamine ja vastandamine. Väita, et kõik, kes elavad Tallinnas, on oma aedade poolest mõttetud, aga vaat kus ikka väikelinna aiad, need on need õiged. No ma ei tea… Endal tuttav on kolinud maale elama ja tema 500-ruutmeetrine aed ongi just selline – steriilne muru ja koonusjad elupuud ning ei midagi muud. Ise elan Tallinnas ja aed on põhimõtteliselt sama kujundusega nagu ta oli 70 aastat tagasi, kui mu suguvõsa selle ostis.

Lisaks väidad ka ise, et lapsed käivad mängimas üksteise aedades. Seega need aiad päris mõttetud vast ei ole. Meie kodukandi FB-s on pidevalt hoiatused, kuidas kohalikul avalikul mänguplatsil on järjekordne hulkuv koer lapsi rünnanud. Lapsed on paaril korral rääkinud ka võõrastest onudest, kes laste avalikule mänguväljakule tulevad ja seal kummaliselt käituvad. Jah, väiksemate lastega käivad vanemad muidugi kaasas, aga näiteks 1. klassi lapsed käivad mänguväljakutel juba tihti ka sõpradega. Ses mõttes on aiaga piiratud eraaed siiski turvalisem.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mul koolilast küll pole, aga kaks lasteaiaealist ja koerad. Jah, koerad oleks tõesti oluliselt mugavam hommikul üle ukse oma aeda pissile saata kui klapitada, kuidas nendega enne lasteaeda-tööle minekut jalutama jõuda. Aga lastel, ma julgen väita, on meie kortermaia suures aiaga piiratud hoovis naabrilastega mängida oluliselt lõbusam kui oleks enda eramaja hoovis. Omaette või minuga nad seal pikalt olla ei taha. Ja ma kordaks eelpool öeldut, et kortermaju on ikka väga erinevaid. Minu 3,5a laps käib küll oma maja hoovis mängimas nii, et mul on aken lahti ja hoian vahetevahel silma peal, aga teps mitte ei istu liumäe kõrval tundide kaupa.

 

Eks ka meil on eramaja ostmine kaalukausil olnud, aga me ei ole mehega kumbki erilised rohenäpud, naudime vähest transpordiaega linnalõbude juurde ja hammas hakkaks peale pigem kesklinna 5-toalise hinnaga uuele majale kusagil napilt linnapiiri taga, mitte päris miljonisele projektile, et suurele Nõmme krundile oma maitse järgi maja ehitada lasta. Veel enam, mul on enda lapsepõlvest kogemus nii väikses kortermajas elamisest, kus oli nii enda kui naabermajast palju samaelisi mängikaaslasi võtta, kui oluliselt igavamast elust sama aleviku teises otsas eramajas. Oma aias kiiges lebotamine ja grillimine oli tore pubekana, aga mitte veel mänguhimulise põhikooli alguse lapsena.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kust sa seda veel võtad, et kortermajas elamine võrdub pikemate jalutuskäikudega, aga aiaga majas elamine tähendab, et jalutuskäike pole iialgi? Majaomanik ei pea kell kuus hommikul hommikumantli väel koeraga lähima lambipostini “jalutama”, tema laseb looma lihtsalt üle ukse aeda jooksma. Miks see sinu meelest halb on? Õhtul kui aega rohkem käes, jalutavad ühtemoodi nii maja- kui korteriomanikud.

Paraku on näha, et ikka ei jaluta küll. 80% eramajade ümbrustest on täis aias lõugavaid koeri. Väheseid on näha tänaval omanikega kõndimas. Mu vanemad on samasugused. Nende meelest on okei oma kaks karvikut 30 sekundiks õue kiljuma lasta ja siis tagasi diivanile.

+5
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kust sa seda veel võtad, et kortermajas elamine võrdub pikemate jalutuskäikudega, aga aiaga majas elamine tähendab, et jalutuskäike pole iialgi? Majaomanik ei pea kell kuus hommikul hommikumantli väel koeraga lähima lambipostini “jalutama”, tema laseb looma lihtsalt üle ukse aeda jooksma. Miks see sinu meelest halb on? Õhtul kui aega rohkem käes, jalutavad ühtemoodi nii maja- kui korteriomanikud.

Paraku on näha, et ikka ei jaluta küll. 80% eramajade ümbrustest on täis aias lõugavaid koeri. Väheseid on näha tänaval omanikega kõndimas. Mu vanemad on samasugused. Nende meelest on okei oma kaks karvikut 30 sekundiks õue kiljuma lasta ja siis tagasi diivanile.

Sinu kõnepruugi ja suhtumise järgi otsustades ütleks, et kiljuja oled küll pigem sina ise.

+2
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Olen ühe lapsega elanud nii majas kui ka korteris. Polnud mingit vahet. Tema jaoks oli oluline seltskond, et oleks pidevalt sõbrannad ligi, siis oli rahul. Majas elades ei mäleta ühtegi korda, mil ta oleks tahtnud oma hoovis mängida. Toas oli koguaeg. Lasteaias ja koolis oli rõõmus, et seal sai lastega mängida. Päris pisikesena ta muidugi mängis hoovis ka liivakastis ja sõitis rattaga. Siis ma ta sinna ise ju viisin ja samal ajal sain ka õues toimetada ta lähedal.  Korteris elades tegeles toas samade asjadega, nagu tegeles majas. Teine laps on sünnist saati korteris elanud ja nüüd on hakanud rääkima, et võiksime majas elada, kus oma hoov. Selle asenduseks on meil maakoht, kus käime üsna tihti. Õues talle tõesti meeldib olla, aga samas tegeleb õues ka selliste asjadega, mida ta ka toas teeb. Õues on ka mõnikord häda, et küll on külm ja kärbes on mahla sisse lennanud. Ma pigem kipun arvama, et laps ei oleks õnnelikum kui me majas elaksime oma hooviga. Nüüd on ka temal see iga, kus on ülitähtis, et oleks sõpru, kellega mängida ja mõnikord ütleb, et ei taha koolist ära tullagi,  et seal on sõpradega huvitav. Mida see oma hoov sinna aitaks.

+3
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kust sa seda veel võtad, et kortermajas elamine võrdub pikemate jalutuskäikudega, aga aiaga majas elamine tähendab, et jalutuskäike pole iialgi? Majaomanik ei pea kell kuus hommikul hommikumantli väel koeraga lähima lambipostini “jalutama”, tema laseb looma lihtsalt üle ukse aeda jooksma. Miks see sinu meelest halb on? Õhtul kui aega rohkem käes, jalutavad ühtemoodi nii maja- kui korteriomanikud.

Paraku on näha, et ikka ei jaluta küll. 80% eramajade ümbrustest on täis aias lõugavaid koeri. Väheseid on näha tänaval omanikega kõndimas. Mu vanemad on samasugused. Nende meelest on okei oma kaks karvikut 30 sekundiks õue kiljuma lasta ja siis tagasi diivanile.

Sinu kõnepruugi ja suhtumise järgi otsustades ütleks, et kiljuja oled küll pigem sina ise.

Minu suhtumine on tingitud sellest, et inimene, keda koeraga tegelemine ei huvita, peaks looma võtmata jätma. Kõnepruuki kaitsta ei oska/suvatse, sest üldiselt saan oma mõtted väljendatud, erinevalt sinu kommentaarist, kus olid küll sõnad, aga mõte nende taga…

+1
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Üldiselt on mõlemaga nii plusse kui miinuseid. Ma olen end pidanud tegelikult maja inimeseks, aga nüüd juba mõned aastad elan korteris. Aina rohkem tundub, et mulle täiesti piisab sellest, et on maakoht, kus käia. Lapsele ka. Ilmad on meil nagu need on. Suve on vähe nagunii ja ok ilma. Varem mõtlesin, et äkki lähen korteris hulluks seinte vahel, et tekib äng ja masendus. Nüüd olen hoopis hakanud korterielus rohkem plusse nägema. Korteris on turvalisem olla teades, et inimesed elavad ümberringi. Lapsel on samuti turvalisem koolist koju tulla ja üksi kodus olla, kui kuskil eraldi asuvas majas seda oleks. Naabriga on head suhted ja kasvõi kui näiteks on mingi põhjus, miks laps ei saa välisust lahti, siis naaber võib näha ja aidata. Kas laps majas üldse julgekski üksi kodus olla. Hiljuti nägin üht videot, kus pere ehitab maja ja neid parasjagu polnud seal ja vargad käisid sees. Päris häiriv oli nende varaste käitumine, et maskid ees ja ülbelt üks vaatas kaamerasse. Valvekaamerad on head asjad, aga nad on ju avastanud maskide võlu. Muidugi oleneb vast ka, et kas eramaja on päris eraldi asukohas, kus naabreid polegi lähedal või mitte. Kuskil maantee ääres olev maja ühest küljest on turvalisem, sest kui midagi juhtub, on pealtnägijaid, aga samas ei tea iial, et mis inimesed majast mööda sõidavad. Samas ei pruugi naabreid ka päeval kodus olla. Ma vist ei julgeks isegi näiteks öösel üksi kodus olla kuskil metsa sees eramajas. On olnud aegu, kui ei julgenud ka sellises eramajas, kus on naabreid. Kortermajas üldjuhul keegi ikka on päeval kodus, pensionäridki näiteks. Korteris võib muidugi olla teisi probleeme, aga kui neid ei ole, siis ongi kõik hästi ja korterielu hea.

+2
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ma ise kasvasin korteris ja olin üliõnnelik, sest minuvanuseid lapsi oli hoovi peal palju ja mängisime hommikust õhtuni õues.

Vanaemal oli linnamaja ja oma hoov, aga seal tänava peal olid suuremad lapsed ja mina olin vanaema juures väga üksik. Kiikusin küll õues, aga üksi oli ikka kurb ja igav.

Minu suurem laps kasvas korteris ja oli majja kolides ikka nukker, et sõbrad jäid kaugemale ja vanasse kooli on pikem tee. Pisemad on liivakasti eas, aga eelistavad ka pigem avalikke mänguväljakuid. Siiski endal on küll mugav, et privaatsust on natuke rohkem ja natuke ikka mängivad pisemad õues ka, kui mina aias toimetan.

+1
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kust sa seda veel võtad, et kortermajas elamine võrdub pikemate jalutuskäikudega, aga aiaga majas elamine tähendab, et jalutuskäike pole iialgi? Majaomanik ei pea kell kuus hommikul hommikumantli väel koeraga lähima lambipostini “jalutama”, tema laseb looma lihtsalt üle ukse aeda jooksma. Miks see sinu meelest halb on? Õhtul kui aega rohkem käes, jalutavad ühtemoodi nii maja- kui korteriomanikud.

Paraku on näha, et ikka ei jaluta küll. 80% eramajade ümbrustest on täis aias lõugavaid koeri. Väheseid on näha tänaval omanikega kõndimas. Mu vanemad on samasugused. Nende meelest on okei oma kaks karvikut 30 sekundiks õue kiljuma lasta ja siis tagasi diivanile.

Sinu kõnepruugi ja suhtumise järgi otsustades ütleks, et kiljuja oled küll pigem sina ise.

Minu suhtumine on tingitud sellest, et inimene, keda koeraga tegelemine ei huvita, peaks looma võtmata jätma. Kõnepruuki kaitsta ei oska/suvatse, sest üldiselt saan oma mõtted väljendatud, erinevalt sinu kommentaarist, kus olid küll sõnad, aga mõte nende taga…

Sul on vist lühikesed juhtmed, kui mõttest aru ei saa. Olen ennegi märganud, et mõni inimene vajab suukorvi rohkem kui peni. See selleks. Üldiselt viisakas inimene on siiski ka arukas, need omadused käivad tihti käsikäes.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Jutt lastest või koertest? Mõnes mõttes on eelis korterilastel – selleks et laps õue saaks, peab keegi vanematest temaga koos välja minema ja lapse kuhugi mänguväljakule või parki viima, või siis koolilapsega mingeid linna- või loodusretkesid ette võtma. Maja ja aia korral on vanematel pidevalt majas ja aias nii palju tegemist, et lapsed peavad ise hakkama saama, olgu siis sees või väljas. Tulemusena veedavad korterilaste vanemad nendega rohkem kvaliteetaega kui majaga vanemad. See pole alati 100% just nii, aga olles ise esimese lapse peamiselt korteris üles kasvatanud ja teise majas, võin öelda et natuke sedamoodi võis see küll olla.

+1
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Jutt lastest või koertest? Mõnes mõttes on eelis korterilastel – selleks et laps õue saaks, peab keegi vanematest temaga koos välja minema ja lapse kuhugi mänguväljakule või parki viima, või siis koolilapsega mingeid linna- või loodusretkesid ette võtma. Maja ja aia korral on vanematel pidevalt majas ja aias nii palju tegemist, et lapsed peavad ise hakkama saama, olgu siis sees või väljas. Tulemusena veedavad korterilaste vanemad nendega rohkem kvaliteetaega kui majaga vanemad. See pole alati 100% just nii, aga olles ise esimese lapse peamiselt korteris üles kasvatanud ja teise majas, võin öelda et natuke sedamoodi võis see küll olla.

Korterielanikud lükkavad 4-5aastase samamoodi üksi õue mänguväljakule mängima. Vahe vaid selles, et avalikul mänguväljakul puudub piirdeaed, sinna on ligipääs nii võõrastel koertel kui ka pahasoovlikel võõrastel.

0
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

On näha seda kvaliteetaega mänguväljakutel – emmed istuvad ninapidi telefonis ja lapsed on omapead. Mind oleksid kaks emmed oma kärudega alla ajanud, kõrvuti tulid, pilk telefonis ja absoluutselt ei märganud, et inimesed tulevad vastu. mina kaasasin aias lapsed tegevusse, olid oma rehad, labidad, kastekannud ja peenrajupid. Või kui mees värvis midagi, puid ladus – olid seal abiks. Oma aed ei pea tähendama vaid mängu, vaid laps õpib ka tööd tegema, taimi tundma, vastutama jne.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 63 )


Esileht Koolilaps Lastel korter või maja?