Tuleks ja tuleks. Kas raha võtab puude endale või mida raha puudega täpsemalt teeb? Ei ole vaja viha keerutada kui selleks põhjust ei ole.
Loe näiteks siit, kuidas on puudega lapse vanem olla, siis saad ehk aru, kuidas raha aidata saab. https://epl.delfi.ee/artikkel/120094940/puuetega-laste-vanemad-me-enam-ei-jaksa-voidelda-oma-laste-oiguste-eest
Minul ei ole puudega last, seega mul ei ole isiklikke huvisid mängus, kui leian, et kolmelapseliste asemel tuleks neid toetada. Ja ma tean seda ka, kuidas on kolmelapseline olla, praeguseks on üks neist küll juba täiskasvanu – see pole eriti palju keerulisem kui kahelapselisena, ei pea uut autot ostma, ka hotellitubadesse mahtusime ära.
Mina olen paljulapseline ja kahe puudega lapse vanem ning tean mõlemast nii mõndagi. Hotellituppa mahub küll. Peretuppa, mis on kallim. 🙂 Presidendisviiti võib ka mõnes hotellis mahtuda, aga peretuba vast mõistlikum valik. Kulud suure pere peale on suuremad. Iga lapse pealt erinevate asjade kohta väike summa, mis kokku teeb suure. Ei ole ainult suurem auto või elamine. On ka rohkem toitu, hügieenitarbeid, rõivaid, huviringide kuutasusid, klassiekskurssioone, sõprade ja nende endi sünnipäevi jnejnejne. Kogu lastetoetuse süsteem on inflatsioonile jalgu jäänud ja tõsta tuleks rohkem kõigil, vahe ei peaks ehk nii suur olema, aga suurperes sellest rahast midagi alles küll ei jää. Meie peres ei kata see kuu toidurahagi.
Puuetega laste toetusi paar aastat tagasi tõsteti (ja vähendati siis kunstlikult ja vägisi puuetega laste arvu), seega neile nii väga rahalist toetust juurde vaja polekski kui et omavalitsused oma jalad tagumiku alt välja võtaksid ja alustuseks kasvõi oma juba olemasolevaid kohustusi täitma hakkaks. Omavalitsuste spetsialistid on enamasti nii ebamotiveeritud, et pooled riigi käest saadud rahad, mis suunatud puuetega lastele, jäävad kasutamata ja lapsed abita. Kui vanemad ei ole ise täiskohaga bürokraadid, mida nad täiskohaga lapse hooldamise kõrvalt olla ei saa ja mis on vallaametniku töö, siis keegi midagi pakkuma ei tule. Toetuste asemel oleks vaja juurde puuetega laste rühmasid, koole, avalikke mänguväljakuid liikumispuuetega lastele jne. Samuti neid, kes eriliste lastega töötavad st eripedagoogid, logopeedid, psühholoogid jne. Tugiisikud ei peaks töötama käsunduslepinguga, kuna tänu sellele on neid peaaegu võimatu leida ja hoida. Praegu tähendab perre puudega lapse sünd väga suurt vaesusriski isegi muidu heal järjel perele. AGA. Kõike korraga ei saa. Ka pensionid võiks meil inimväärsed olla, piinlik on vaadata korralikke vanureid öösel taarat korjamas. Päästjad võiksid korralikku palka saada ja politseinikud samuti. Need ainult mõned näited. Midagi ei saavuta aga ilma maksumaksjateta ja kuniks meil neid järjest vähem on, pole ime et see teema eespool on.