ja kolin korterisse, sest maja peab pidevalt kõpistema.
Ega korteriski päris kõpitsemata elada ei saa, kui sa oled selle korteri omanik. Ja samas kui sul on maja juba nooremas eas korda tehtud, siis ei ole sealgi ju midagi nii hullult lagunevat, mida korteriski ette ei või tulla. Iseasi on see, et maja võib olla liiga suur, kui seal varem on terve perega elatud.
Sa ei tea majas elamisest ilmselt midagi. Korteris tõesti kõpitsed, kui tuju tuleb. Aga kui miski jama juhtub, helistad ühistu juhatajale. Majas võib kümneid asju ette tulla, mille eest pead ise hoolitsema ja täie rauaga maksma – väga hea on, kui üldse leiad kiire häda korral kellegi, kellele maksta! Korteris helistad ühistu juhatajale ja küllap ta organiseerib, sest sinu mure mõjutab enamasti ka kõiki teisi elanikke. Läks vets umbe või hakkas laest vett tilkuma, treppi pole 2 nädalat pestud või sissesõitu lumest puhtaks lükatud ja välja ei saa – no sellist asja ju korteris ette ei tule. Veetoru lekib või ventilatsioon ei tööta. Välistrepp lagunes või muru kasvab ülepea. Vihmaveerennid umbes – no ega 80-aastane ikka ei roni katusele neid puhastama. Majas pead ise kõigega hakkama saama, tegijad leidma ja maksma. Iga maja ümber on ka krunt. Kui ise enam niita/trimmerdada ei suuda, siis kasvabki võssa. Ja see võib mädandada omakorda maja. Katus sammaldub, krohv seintelt kukub, korsten pole ka igavene, vundament laguneb – kõik su oma mure. Sõltub palju kohast, kus maja asub ja millistele looduslikele tingimustele allub. Ja sa räägid siin, et kui maja “noorpõlves” korda tehtud, siis enam ühtki muret pole…
Sa räägid nii, nagu see korteriühistu kõigi nende hooldustööde ja trepikojavärskenduste, katuseparanduste, torustiku uuendamise vms eest korteriomanikele arveid ei esitaks. See on ju puhas vale. Korteriomanikud maksavad kogu selle mudru kinni ja teinekord veel pangalaenu intressid peale. Ühiselekter, lift, trepikoja aknad – lifti eest maksad ka siis, kui elus seda ei kasuta, elades näiteks kolmandal korrusel. Keegi tolvan lõhub fonoluku – maksate. Jah, kamba peale, aga maksate. Ja tolvaneid on alati rohkem seal, kus käib rohkem inimesi. Korteris meil tuli trepikoja välisust ja fonolukku remontida vähemalt 2 korda aastas. Majas mitte kunagi 19 aasta jooksul, kui õlitillk hingedele mitte kuluks lugeda. Vaadake oma arveid, mis te korteris saate. Ma vaatan omi. Nii, mille eest ma arved saan?
Elekter, maamaks, prügivedu. Kõik. Rohkem arveid ei tule. KOLM kohustuslikku arvet. Meil küll on telekas ja internet ka, aga neid ei pea olema ja need on korteris vast ikka ka.
Ei masa me kojameest, ei remondifondi, et juhatuse tasu vms, ei üldelektrit, ei üldkütet (trepikojas asuvate radikate kütet). Kütte eest maksan ma majas muidugi, aga siis, kui tahan. Ega need puud tasuta kätte tule, aga oma metsas (loaga muidugi) tehes kulub paar saeketti ja kütust ning kaks-kolm hoogtööpäeva. Ülejäänud küttekulu liitub elektriarvega. Seega saan valida, millega täna kütame ja kui palju. Kunagi ei ole liialt külm ega liiga kuum. Küttehooaeg on vajadusel aastaringselt saadaval.
Pumba hooldus ca poolteise aasta tagant paarkümmend eurot. Reovee ja septikuga seotud tegevused kaks korda aastas või pigem kolm korda kahe aasta kohta olid 50, nüüd 60 eurot. Maamaks (16 hektarit) aastas 118. Tee lükatakse lahti tasuta majani, vee eest ei maksa, mingit üldelektrit ja naabri tilkuvat katust ei maksa. Maksan siis, kui ISE lõhkusin midagi ära, aga mitte naabri Kolja sõbrad lifti kusesid ja fonoluku maha lõid. Maksan ka siis, kui aeg teeb hoonega oma töö. Aga ainult siis, kui see puudutab konkreetselt mind ja ainult selles ulatuses, kui mulle vaja.
Nüüd te hakkate rääkima raha jagunemisest paljude korterite vahel. Saage nüüd aru, et näiteks vaja vahetada püstakus torusid, siis viiekorruselises majas te maksate viie korteri vahel selle kinni. Ja see on viie korteri jagu torusid, ehk kokkuvõtttes te maksate 100% kinni oma korteri torud. Mina omas majas maksan ka kinni omad torud. Vahet pole.