Teema: Lastetu naisena korter vs maja

#4025410:

#4025323:

ja kolin korterisse, sest maja peab pidevalt kõpistema.

Ega korteriski päris kõpitsemata elada ei saa, kui sa oled selle korteri omanik. Ja samas kui sul on maja juba nooremas eas korda tehtud, siis ei ole sealgi ju midagi nii hullult lagunevat, mida korteriski ette ei või tulla. Iseasi on see, et maja võib olla liiga suur, kui seal varem on terve perega elatud.

Sa ei tea majas elamisest  ilmselt midagi. Korteris tõesti kõpitsed, kui tuju tuleb. Aga kui miski jama juhtub, helistad ühistu juhatajale. Majas võib kümneid asju ette tulla, mille eest pead ise hoolitsema ja täie rauaga maksma – väga hea on, kui üldse leiad kiire häda korral kellegi, kellele maksta! Korteris helistad ühistu juhatajale ja küllap ta organiseerib, sest sinu mure mõjutab enamasti ka kõiki teisi elanikke. Läks vets umbe või hakkas laest vett tilkuma, treppi pole 2 nädalat pestud või sissesõitu lumest puhtaks lükatud ja välja ei saa – no sellist asja ju korteris ette ei tule.  Veetoru lekib või ventilatsioon ei tööta. Välistrepp lagunes või muru kasvab ülepea. Vihmaveerennid umbes – no ega 80-aastane ikka ei roni katusele neid puhastama. Majas pead ise kõigega hakkama saama, tegijad leidma ja maksma. Iga maja ümber on ka krunt. Kui ise enam niita/trimmerdada ei suuda, siis kasvabki võssa. Ja see võib  mädandada omakorda maja. Katus sammaldub, krohv seintelt  kukub, korsten pole ka igavene,  vundament laguneb – kõik su oma mure. Sõltub palju kohast, kus maja asub ja millistele looduslikele tingimustele allub. Ja sa räägid siin, et kui maja “noorpõlves” korda tehtud, siis enam ühtki muret pole…

#4025484:

#4025410:

#4025323:

ja kolin korterisse, sest maja peab pidevalt kõpistema.

Ega korteriski päris kõpitsemata elada ei saa, kui sa oled selle korteri omanik. Ja samas kui sul on maja juba nooremas eas korda tehtud, siis ei ole sealgi ju midagi nii hullult lagunevat, mida korteriski ette ei või tulla. Iseasi on see, et maja võib olla liiga suur, kui seal varem on terve perega elatud.

Sa ei tea majas elamisest ilmselt midagi. Korteris tõesti kõpitsed, kui tuju tuleb. Aga kui miski jama juhtub, helistad ühistu juhatajale. Majas võib kümneid asju ette tulla, mille eest pead ise hoolitsema ja täie rauaga maksma – väga hea on, kui üldse leiad kiire häda korral kellegi, kellele maksta! Korteris helistad ühistu juhatajale ja küllap ta organiseerib, sest sinu mure mõjutab enamasti ka kõiki teisi elanikke. Läks vets umbe või hakkas laest vett tilkuma, treppi pole 2 nädalat pestud või sissesõitu lumest puhtaks lükatud ja välja ei saa – no sellist asja ju korteris ette ei tule. Veetoru lekib või ventilatsioon ei tööta. Välistrepp lagunes või muru kasvab ülepea. Vihmaveerennid umbes – no ega 80-aastane ikka ei roni katusele neid puhastama. Majas pead ise kõigega hakkama saama, tegijad leidma ja maksma. Iga maja ümber on ka krunt. Kui ise enam niita/trimmerdada ei suuda, siis kasvabki võssa. Ja see võib mädandada omakorda maja. Katus sammaldub, krohv seintelt kukub, korsten pole ka igavene, vundament laguneb – kõik su oma mure. Sõltub palju kohast, kus maja asub ja millistele looduslikele tingimustele allub. Ja sa räägid siin, et kui maja “noorpõlves” korda tehtud, siis enam ühtki muret pole…

Sa räägid nii, nagu see korteriühistu kõigi nende hooldustööde ja trepikojavärskenduste, katuseparanduste, torustiku uuendamise vms eest korteriomanikele arveid ei esitaks. See on ju puhas vale. Korteriomanikud maksavad kogu selle mudru kinni ja teinekord veel pangalaenu intressid peale. Ühiselekter, lift, trepikoja aknad – lifti eest maksad ka siis, kui elus seda ei kasuta, elades näiteks kolmandal korrusel. Keegi tolvan lõhub fonoluku – maksate. Jah, kamba peale, aga maksate. Ja tolvaneid on alati rohkem seal, kus käib rohkem inimesi. Korteris meil tuli trepikoja välisust ja fonolukku remontida vähemalt 2 korda aastas. Majas mitte kunagi 19 aasta jooksul, kui õlitillk hingedele mitte kuluks lugeda. Vaadake oma arveid, mis te korteris saate. Ma vaatan omi. Nii, mille eest ma arved saan?
Elekter, maamaks, prügivedu. Kõik. Rohkem arveid ei tule. KOLM kohustuslikku arvet. Meil küll on telekas ja internet ka, aga neid ei pea olema ja need on korteris vast ikka ka.

Ei masa me kojameest, ei remondifondi, et juhatuse tasu vms, ei üldelektrit, ei üldkütet (trepikojas asuvate radikate kütet). Kütte eest maksan ma majas muidugi, aga siis, kui tahan. Ega need puud tasuta kätte tule, aga oma metsas (loaga muidugi) tehes kulub paar saeketti ja kütust ning kaks-kolm hoogtööpäeva. Ülejäänud küttekulu liitub elektriarvega. Seega saan valida, millega täna kütame ja kui palju. Kunagi ei ole liialt külm ega liiga kuum. Küttehooaeg on vajadusel aastaringselt saadaval.

Pumba hooldus ca poolteise aasta tagant paarkümmend eurot. Reovee ja septikuga seotud tegevused kaks korda aastas või pigem kolm korda kahe aasta kohta olid 50, nüüd 60 eurot. Maamaks (16 hektarit) aastas 118. Tee lükatakse lahti tasuta majani, vee eest ei maksa, mingit üldelektrit ja naabri tilkuvat katust ei maksa. Maksan siis, kui ISE lõhkusin midagi ära, aga mitte naabri Kolja sõbrad lifti kusesid ja fonoluku maha lõid. Maksan ka siis, kui aeg teeb hoonega oma töö. Aga ainult siis, kui see puudutab konkreetselt mind ja ainult selles ulatuses, kui mulle vaja.
Nüüd te hakkate rääkima raha jagunemisest paljude korterite vahel. Saage nüüd aru, et näiteks vaja vahetada püstakus torusid, siis viiekorruselises majas te maksate viie korteri vahel selle kinni. Ja see on viie korteri jagu torusid, ehk kokkuvõtttes te maksate 100% kinni oma korteri torud. Mina omas majas maksan ka kinni omad torud. Vahet pole.

#4025484:

Sa ei tea majas elamisest  ilmselt midagi. Korteris tõesti kõpitsed, kui tuju tuleb. Aga kui miski jama juhtub, helistad ühistu juhatajale. Majas võib kümneid asju ette tulla, mille eest pead ise hoolitsema ja täie rauaga maksma – väga hea on, kui üldse leiad kiire häda korral kellegi, kellele maksta! Korteris helistad ühistu juhatajale ja küllap ta organiseerib, sest sinu mure mõjutab enamasti ka kõiki teisi elanikke.

Mis müstiline isik see “ühistu juhataja” sul küll on? Ühistu juhataja on üks omanikest, samahästi võid ise see olla. Ta hoolitseb (enamasti tasuta), et paberiasjad, arvemajandus jne oleks korras, aga ei pea üksikisikuliselt mingeit remondimeest sulle mängima. Nüüdisaegsetes väikestes kortermajades eriti, iga korteriomanik peab vastutust võtma ja jagama, mitte kanda kõike mingi “ühistu juhataja” kraesse.

#4025484:

Katus sammaldub, krohv seintelt  kukub, korsten pole ka igavene,  vundament laguneb – kõik su oma mure.

Nagu sa kortermajas kõike sedasama kinni ei plekiks 🙂 Lisaks eramus ei saa ülemine naaber sind uputada, alumine toitu kõrbema jättes su korterit maha põletada või kustutamisel suuri veekahjustusi tekitada. Ei suitseta keegi rõdul sinu all ega loobi ülevalt konisid pähe ega kurda ühistu koosolekul ega poeta sulle silte postkasti, et sa kõnnid liiga valjusti või tõmbasid pärast kl 23 vetsus vett. Ülemised naabrilapsed ei peksa pianiinol koerapolkat mängida ega ole magamistoas sinu voodist 15 cm kaugusel kõrvalkorteris seina taga võõras maikas vanamees norskamas. Ok, mõnes korteris on natuke paksemad seinad. Ka ei nühi kümned ja kümned inimesed sinu eramaja trepikojas 🙂 päevast päeva edasi-tagasi tatsuda, nii et seinu on iga paari-kolme aasta tagant vaja üle värvida ja eraldi kojamees palgata treppe ja trepikodade aknaid pesema. Mille kõik maksab korterimanik kinni, tavaliselt solidaarselt teistega, aga mõnikord näiteks ruutmeetrite pealt 🙂 Neid raha- ja närvikulusid majas ei tekigi.
Mis puudutab varahommikust lumelükkamist, siis ma pole märganud, et kojamees korteriomanike autosid pärast suurt lumesadu välja kaevaks. Seda teed sa ikka ise, korteris või majas. Ka kell 5 hommikul, kui sõita vaja.
Nii nagu kortermajade juurde viiva tee sahk lahti lükkab, lükatakse lahti ka eramu tee (kui see on ametlik elukoht). Mõnikord harva mõni rumal ja laisk sahajuht lükkab oma lumevalli otse su auto taha – jah, juhtub. Nii kortermajade eest kui ka eramute ees. Küll vaevelnud Lasnamäel ja Annelinnas nende vallidega, sest korteriinimesena üldiselt lumelabidat ju pole, aga tööle või lennukile minna oli vaja.

#4026327:

#4025582:

Nii, mille eest ma arved saan? Elekter, maamaks, prügivedu. Kõik. Rohkem arveid ei tule. KOLM kohustuslikku arvet. Ei masa me kojameest, ei remondifondi, et juhatuse tasu vms, ei üldelektrit, ei üldkütet (trepikojas asuvate radikate kütet). Kütte eest maksan ma majas muidugi, aga siis, kui tahan. Seega saan valida, millega täna kütame ja kui palju. Kunagi ei ole liialt külm ega liiga kuum. Küttehooaeg on vajadusel aastaringselt saadaval. Maksan siis, kui ISE lõhkusin midagi ära.

Kortermajades hakkab eriti suurt mõju avaldama just kütte hind. Kui tegemist on paljukiidetud ja mugava keskküttega, gaasiküttega, elektriküttega korteriga, siis enamusel pole valikut, millega kütta, esitatakse arve ja tuleb välja käia, vajadusel mitusada eurot või rohkem. Igale poole ei saa ehitada ahjusid ja ega õhksoojuspumbad elektrita tööta. Alles oli uudis, et Eesti Gaas tõstab alates 1. septembrist gaasi hinda 1,5 eurolt/m3 koos käibemaksuga 2,65-le eurole/m3. Hinnatõus on seega 77%.

Just nii. Majas on üldiselt mitmeid võimalikke alternatiive kütmiseks ja isegi sageli kokkamiseks. Või vähemalt saab need tekitada.

P.S. Ma olen elanud korteris, kus maja katus vajas vahetamist ja majas elasid inimesed, kes sellele vastu sõdisid. Maja lagunes igast otsast, sest inimesed ei tahtnud seda remontida. Lahkusin sellest elukohast, sest niimoodi elamine ei olnud jätkusuutlik. Nii et korteris võib asi olla hoopiski niipidi, et sina tahad asja korda teha, aga naaber ei lase. Kui majas on rohkelt inimesi, kes ei soovi renoveerida, siis istudki lagunevas saras ja kirud omaette. Oma majas oleks asi ilma suurema närvikuluta ammu korras, korteris vaidled aastate kaupa.

#4022953:

#4022939:

Minu jaoks oli korteris elamine ahistav – oli küll heas asukohas, 2 rõdu, toredad naabrid. Aga sellist mõnu, et astud hommikul õue, vaatad kuidas lilled õitsevad, istud lihtsalt trepil ja jood kohvi – ei anna üksi korter. Aed on minul minimalistlik – üks kast maitsetaimedega ja paar amplit + püsilillede klump. Muru niidab masin.

Aastas on 365 päeva. Mitmel päeval aastas sa tegelikult astud hommikul õue ja vaatad, kuidas lilled õitsevad? Mitmel päeval aastas sa istud trepil ja jood kohvi?

Palun ausat vastust, numbrites.

Numbrites on raske öelda, aga kevadest-sügiseni. Ma teen kohvi valmis ja lähen  koeraga õue kaasa pea iga hommik. Minul avaneb köögist uks ja kui vähegi ilma on – joon kohvi õues.

#4023042:

#4022953:

Aastas on 365 päeva. Mitmel päeval aastas sa tegelikult astud hommikul õue ja vaatad, kuidas lilled õitsevad? Mitmel päeval aastas sa istud trepil ja jood kohvi? Palun ausat vastust, numbrites.

365 päeval aastas käin õues. Mitmeid kordi päevas. Koertega ja ilma. Lilli näen maist oktoobrini. Hommikuse kohvitassiga astun õue ka iga päev. Ei istu, seisan. Teen oma esimese suitsu. Ikka õues.

Palun ära korterisse kunagi koli, haise oma majas edasi. Neid konitajaid on igal pool nii palju, aknaid ei saa lahti teha, kohe on hais toas. Mul kahjuks eelarve ei võimalda maja osta, muidu kaoks siit hetkega.

#4026644:

365 päeval aastas käin õues. Mitmeid kordi päevas. Koertega ja ilma. Lilli näen maist oktoobrini. Hommikuse kohvitassiga astun õue ka iga päev. Ei istu, seisan. Teen oma esimese suitsu. Ikka õues. Palun ära korterisse kunagi koli, haise oma majas edasi. Neid konitajaid on igal pool nii palju, aknaid ei saa lahti teha, kohe on hais toas. Mul kahjuks eelarve ei võimalda maja osta, muidu kaoks siit hetkega.

Mida sa krt hädaldad, tema pole su naabriks end pressinudki, et õiendad. Ja su rahapuudus pole ka kellegi teise süü, et siin lokku lööd. Oi ma ei seedi siukseid troppe.

Mina olen mitmes erinevas linnakorteris noorena elanud ja neist kõigist asusid metsad jalutuskäigu kaugusel. Seega värske õhu puudus ei ole mitte korteri omapära vaid asukoha omapära.

Mõttetu vaidlemine. Meil on nii korter kui maja. Lapsed elavad omaette, nii et oleme peaaegu lastetud. Pool aastat elame Tallinnas korteris, aprillist oktoobrini suvekodus. No majaga on ikka kulusid rohkem. Vee eest seal ei maksa, sest on oma puurkaev. Küll aga kulub majas elektrit rohkem – suurem pind, boiler. Aia peale kulub omajagu-istikud, väetised jne. Lisaks tuleb katus puhas hoida, aknaid, mida pesta, on hulgem. Kaminapuud vaja muretseda, muru niita. Pole ükski kontimurdev tegevus, aga erinevalt korterist on sebimist siiski rohkem. Meil on kortermajas naabritega vedanud, keegi ei ole pidur, kui vaja mingit remonti teha. Ja keegi ei lõuga ega mürgelda.
Nii et mõlemal on oma head ja vead.
Kui just ei ole tungi majaomanikuks saada, on üksikul naisel korteris tunduvalt kergem ja mugavam. Mul on mees selline värske õhu ja kõpitsemishull, ta läheks korteris tegevusetusest segi. Ta muutub juba varakevadel rahutuks, et vaja ikka maale minna.

#4025683:

Ma ei taha maja seetõttu, et mulle ei meeldi väljaspool tuba olevad kohustused, need on suisa vastikud ja ma hoian neist eemale. Need on siis õueala koristamise teemad – on see siis muru või peenrad, vahet pole, ma ei soovi tegelda mingite niitmis- ja trimmerdamisprobleemidega, mind ei huvita näppude muldapistmine, ma ei taha mingeid muruniidukeid, trimmereid, oksalõikureid jne osta, hooldada, kasutada ega remontida. Ma ei soovi lehti riisuda ega mingit sodi oma õue pealt korjata ja kompostihunnikuid tekitada – kui mul oleks maja, siis loomulikult oleksid seal ka mingid puud ja põõsad, kasvõi mõnedki, ja nende kõikide pealt langevad sügisel lehed. Ma ei soovi lund lükata ega mingit libedatõrjet teha -ma vihkan talve ja puutun lumega kokku nii vähe, kui võimalik. Ma ei taha talvehommikul ärgates ja tööle kiirustades avastada, et hang on ukse ees ja esimese asjana tuleb võtta lumelabidas ja autole ja iseendale mingi tee rajada – selleks peaksin ma mõnikord tont teab mis kell ärkama ja mul ei oleks eelmisel õhtul tegelikult aimugi, mis olukord hommikul on ja mis kell ma siis ikkagi ärkama peaksin. Muide, ma lähen tööle vara, oma korteris ärkan 5.10 ja 6.30 juba istun autos ja hakkan sõitma. Ma küll ei kujuta ette, et enne seda veel lund lükkaksin, jube.

Nõus, elan enamjaolt üksi ning mina ka seda teha ei taha. Seega palkan kevadel inimese, kes mu aia korda teeb-ostab uued lilled ja istutab need kõikjale, rohib, väetab, lõikab jne. Maastikuarhitektilt on tellitud isehooldav (ilu)aed, mis väga jooksvalt mässamist ei vaja. Jooksvalt läbi aastakümnete tegelevad palgatud inimesed iganädalase muruniitmisega, lehtede koristusega, igapäevase lumelükkamise jm vajalike hooldustöödega. Ma ise vajadusel kastan ning paar korda suve jooksul korjan umbrohu ära. Kõik. Vanalinnast 6 km kaugusel olev villa.

#4033548:

Lihtsalt huvi pärast küsin: kustmaalt lõpeb maja ja algab villa?

Villa on esinduslik,luksuslik eramu.

#4033578:

#4033548:

Lihtsalt huvi pärast küsin: kustmaalt lõpeb maja ja algab villa?

Villa on esinduslik,luksuslik eramu.

Nii, ja mida see esinduslik ja luksuslik tähendab? Mõne jaoks on juba see luksus, kui vesi on sees ja solk väljas.

#4033445:

#4023946:

Maja on mul mitte kuskil tikutops suvilarajoonis vaid sellises kohas, et kui 2 inimest kuus näiteks suuskade või marjakorviga aia tagant mööda käib, seeneajal ehk 8, siis see on maksimum. Teiseks on krunt LOOMULIKULT planeeritud nii, et niisama möödujad ei näe ei terrassi, ei tööriistakuuri, ei pesukuivatusnööre ega ujumiskohta. Kolmandaks neil ei ole kuskile möödudaGI, sest see on tüüpilise Eesti talu moodi tupikuna majani viiva teeharu otsas.

Ja seda kõike Tallinnas? Või mingis suvametsas?

Tallinn linnapiirist ca 30 km väljas. Tööle sõidan umbes 5-8 minutit kiiremini kui enne linna sees.